Info saatis Koolielule Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi juhatuse liige Birgy Lorenz. 

Aprill on idanemise, kasvamise ja nooruse kuu, loodus pistab nina mullast välja - nii ootame ka õpetajaid näitama, millised on teie klassiruumid. Jagage infot kolleegidega teistest koolidest! Eesti Informaatikaõpetajate Selts kuulutab välja innovaatilitse klassiruumide piltide ja videote välk-konkursi, mis toimub ainult aprillikuu jooksul!  

Idee oleme saanud DailyEdventures maailmaprojektist, kus õpetajad jagavad pilte oma töökeskkonnast. 

Ootame põnevaid lahendusi, kuidas on lahendatud teie klassi õpinurgad, valgus õppija toetajana, seinad-põrand-lagi, vahendid klassis (digi, teadus) jne. Näiteks proovi kasutada mõnda huvitavat vaatenurka või panoraami, et saada pildile oma klass parimast küljest. Üllatage meid! 

Juhend: lae üles üks pilt/video innovaatilisest klassiruumist (ilma inimesteta); lisa oma nimi, asutus, õpetatav aine ja vanusegrupp, kellele õpetate. 

https://padlet.com/birgy_lorenz/klassiruum

Teie pingutust kogemuse jagamisel hindavad ja nutikat klassiruumi toetavad: Haridus- ja Teadusministeerium, HITSA, Rekato AS, Microsoft Eesti, Sertifitseerimiskeskus, Eesti Teadusagentuur ja Tallinna koolidele on eriauhinnad Tallinna Haridusameti poolt. 

Kõik üles laetud pildid/videod osalevad loosimises ning võitjate väljakuulutamine toimub 1. mail koos algatuse "Nutitundi igasse kooli!" aprillikuu tulemuste teatamisega FB kanalil https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Foto: Koolielu arhiiv. Nutikas klass HITSAs.

Samal teemal:

• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• Algab kandidaatide ja tööde esitamine üleeuroopalisele konkursile „Minu klass tegutseb jätkusuutlikult“
• Fotokonkurss ärgitab märkama ja jäädvustama linnaloodust

Eesti delegatsiooni juhi, HTM-i asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul võis tajuda, et kõneldakse aina sarnasemas keeles. Õpetajaametit ei väärtustata ühtlaselt kõikjal üle maailma, tihti ei arva õpetajad ise ega ka ühiskond, et tegu on oma ala tõeliste asjatundjatega, märkis Mart Laidmets. Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Minister Reps: õpetajatöö tegelik sisu peab olema ühiskonnale nähtav
• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?
• Õpetaja tähtkujus sündinud
• Iga neljas õpetaja ei tea oma tööõigusi

Sirje Kautsaare sõnul on gümnaasium kui kompleksne avatud suhtluskeskkonnaga elusorganism, mille keskmeks on inimesed oma vajaduste, huvide ja soovidega. „Inimestel läheb hästi, kui suhted ümbritsevaga on korras,“ ütles Kautsaar ja lubas koolijuhina lisaks heade suhetele väärtustada ka aega, pidades silmas eriti õpilaste ajakasutust. 

„Sirje Kautsaar eristus teistest kandidaatidest väga selge ja isikupärase visiooniga koolielust, tema ideedega on võimalik üles ehitada tuleviku kool. Lisaväärtust annab Sirje andragoogiline ettevalmistus, sest Rapla riigigümnaasiumis hakkavad õppima ka täiskasvanud,“ ütles konkursikomisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal.

Kautsaar alustab tööd Rapla riigigümnaasiumi direktorina 1. maist. Direktori esmasteks ülesanneteks on õppekontseptsiooni loomine, kooli meeskonna komplekteerimine, õppekava koostamine, õpilaste vastuvõtmiseks valmistumine, samuti osalemine koolihoone ehitus- ja sisutusprotsessis.

Sirje Kautsaar on viimased kuus aastat juhtinud Juuru Eduard Vilde Kooli, varem on töötanud Jüri Gümnaasiumi arendusjuhina ja Harmi Põhikooli direktorina.

Rapla riigigümnaasium alustab õppetööd 1. septembril 2018.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

Direktor Kaarel Rundu: selleks, et teiste silm särama hakkaks, peab ka enda silm särama

Virtsu kooli direktoriks saab Stanislav Nemeržitski

16 õppeasutuse juhti hakkavad mentoriteks

7. aprillil toimunud foorumil tutvustas Indrek Reimand ka Eesti olulisimaid teemasid Euroopa Liidu eesistumise ajal.

„Eesti on ettevõtete ja teadusasutuste koostöö toetamiseks käivitanud mitmeid uusi meetmeid,“ märkis Indrek Reimand. „Näiteks toetab riik koostöös läbiviidavaid rakendusuuringuid, samuti ülikoolide ühise ettevõtluskoostöö platvormi ADAPTER loomist ja doktoriõpet koostöös ettevõtjatega. Lisaks muudeti Eesti teadusasutuste baafinantseerimise tingimusi ettevõtluskoostööd rohkem stimuleerivaks.“

Reimand lisas, et huvi ettevõtluse vastu saab ja tuleb tekitada juba kooliajal. Mullu käivitunud ettevõtlusõppe programmi eesmärk on edendada ettevõtlusõpet kõikidel haridustasemetel. Toetatakse õppurite ettevõtliku hoiaku kujunemist ja ettevõtluse alaste teadmiste omandamist, mis suurendab nende konkurentsivõimet tööturul, teisalt loob soodsa pinnase ettevõtlusega alustamiseks. Tegevustesse on kaasatud kõrgkoolid, üldharidus- ja kutsekoolid, tööandjate organisatsioonid jpt.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal on tähelepanu all õppimise ja õpetamise muutuv roll, et haridussüsteemis omandatav vastaks paremini tööturu vajadustele. „Seisame hea selle eest, et laieneksid noorte võimalused omandada väärtuslikke kogemusi noorsootöös osalemise, vabatahtliku tegevuse, õppimise, töö ja praktika kaudu ning et noored saaksid neid puudutavates teemades tõhusamalt kaasa rääkida,“ sõnas Reimand.

Teaduse valdkonnas on Eesti eesistumise ajal fookuses teaduse ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 vahehindamine. „Arutame võimalusi osalusbarjääride vähendamiseks ja programmi lihtsustamiseks, et soodustada väiksemate ja uute tulijate osalemist,“ ütles Reimand. „Samuti seisame hea selle eest, et tippteadust tunnustataks ühiskonna arengumootorina.”

Ülikoolide ja ettevõtete foorum toimus seitsmendat korda, tänavu oli peateema innovatsiooni toetav koostöö („University-Business Cooperation for Innovation and Modernisation”). Lähem info.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• InGenious innustab ettevõtteid ja koole koostööle
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul

Läbiva teemana käsitletakse õpiprojektide kvaliteeti. Samuti arutletakse, kuidas leida ühendavaid teemasid ning kuidas praktiliselt koostööd korraldada. Seminaril uuritakse ka seda, missugused võiksid olla projektide õpiväljundid.

Seminaril tutvustavad Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad oma eTwinning projekte ning lisaks toimub kaks praktilist töötuba, et näidata projekti planeerimist Twinspace's ja tutvustada projektitööks sobivaid veebivahendeid.

Vaata kava siit>>

Registreerimine kuni 20. aprillini HITSA koolitusveebis>>

eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt siit.

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• eTwinningu õppimisüritused toovad maailma klassiruumi

"Soovitused IT-teenuste korraldamiseks" aitab avada IT-teenuste sisu ja hõlmab soovitusi haridusasutustele IT-teenuste juhtimise korraldamiseks, sh IT-teenuste juhtimise parimat praktikat, viiteid vajalikele rollidele koos ülesannetega, IT-teenuste jagunemist ja sisu kirjeldusi ning nõudeid, millele haridusasutuste IT-teenused peavad minimaalselt vastama.

Eelnevalt on haridusasutuste tehnoloogiavaldkonna juhtimise toetamiseks loodud kogumik „IT juhtimise head tavad koolis“ (detsember 2014), mis katab IT-vajaduste kirjeldamise, IT-arengu juhtimise, IT-meeskonna rollide ja vastutuse, taristu loomise ja haldamise ning kooli IT-turvalisuse teemad ja annab ülevaate olulisematest seadustest, juhenditest ja kordadest.

Samal teemal:

• Algab üldhariduskoolide kohtvõrkude uuendamine
• Tiiger hüppab üha kiiremini ja kõrgemale

Eestist rääkides kasutatakse sageli „e“-liidet. Meie infotehnoloogilist edulugu pakendatakse
e-Eesti märgi all, luues kuvandit riigist, mis tiigrihüpetega kalpsas sovetlikust ühiskonnast nüüdisaegsesse infoühiskonda. „Praegu vajaks Eesti aga tulevikku vaatavat e-rahva manifesti, mille toel infotehnoloogilisi lahendusi tavakasutaja jaoks senisest veel paremini igapäevaelu parandamiseks ära kasutada,“ rääkis professor Siibak. „Leian, et e-Eestit luues oleme siiani enim tähelepanu suunanud erinevate uute e-teenuste ning tehnoloogiliste platvormide loomisele, kuid viimane aeg oleks pöörata süvendatult tähelepanu ka nende tehnoloogiliste võimaluste kasutajatele ning nende harjumustele, kogemustele ning oskustele. Ka ühe e-riigi alustalaks on siiski inimesed, mitte tehnoloogia, sest tehnoloogia on ühest küljest nii sotsiaalselt vormitud, kuid ka sotsiaalseid väärtusi, hoiakuid, uskumusi ja norme loov.“

Oma inauguratsiooniloengus pakub Andra Siibak käepäraseid soovitusi ja reegleid, millest iga interneti- ja sotsiaalmeedia kasutaja enda netipraktikates ja -käitumises lähtuda võiks. Selleks, et mõista paremini, milliseid on käesoleval ajal positiivsed ja probleemsed suundumused , toob Siibak näiteid eestlaste igapäevaseid interneti- ja sotsiaalmeedia harjumusi analüüsinud uuringutest. Toetudes erinevate uurimistööde andmestikele, sõnastab professor käsulauad, mis võiksid olla heaks teejuhiseks nii igapäevasele internetikasutajale kui ka poliitikakujundajale, kelle eesmärk on edendada Eesti infoühiskonda.

Professor Andra Siibak lõpetas 2003. aastal Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse erialal, Magistrikraadi kaitses Siibak meedia ja kommunikatsiooni alal 2005. aastal ning doktorikraadi samal erialal 2009. aastal. Alates 2007. aastast on ta töötanud Tartu ülikoolis erinevatel ametikohtadel, läbinud järeldoktorantuuri Rootsis Södertörni ülikoolis ning pidanud külalisloenguid Masaryki, Aalto, Aarhusi ja Urbino ülikoolides. Alates 2016. aasta septembrist on Andra Siibak meediauuringute professor.

Professor Andra Siibaku teadustöö on keskendunud erinevate põlvkondade internetikasutuse praktikate, eelkõige sotsiaalmeedia kasutuse uurimisele. Tema praegused uurimishuvid on seotud uue meedia auditooriumite, privaatsuse, digitaalse kirjaoskuse ja internetikasutuse vahendamise teemadega.  

Andra Siibak on olnud asjatundja mitmete Euroopa komisjoni ja Euroopa nõukogu algatuste juures. Praegu on ta Euroopa nõukogu ekspertrühma „Laste õigused digitaalses maailmas“ (CAHENF-IT) liige ja Eesti noorte teaduste akadeemia asutava kogu liige. Ta on vabariigi presidendi noore teadlase preemia laureaat (2015). 2017. aastast juhib Andra Siibak TÜ infoühiskonna keskust.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Kutsume õpetajaid internetiturvalisuse teemalisele veebikursusele!
• Digiturvalisus: mida peaks teadma võrgust

Tehnikaülikooli materjalitehnoloogia erialapäeval tutvustatakse kooliõpilastele, millistest materjalidest koosneb tegelikult meid ümbritsev keskkond, millist rolli mängivad erinevad materjalid ja kuidas neid omavahel kombineeritakse.

TTÜ polümeeride ja tekstiilitehnoloogia professor Andres Krumme: „Millised on inimkonna suurimad saavutused või avastused, mis võimaldavad meil nautida praegust elukvaliteeti? Valdavalt on need seotud elukeskkonna materjalidega. Elukeskkond tähendab siin mitte ainult  elutuba, vaid kogu kontrollitud ja korrastatud keskkonda, kus inimühiskond tegutseb. Tekstiilkiudude kasutuselevõtt on võimaldanud inimestel end vastupidavate riietusesemetega katta ja asustada Maa jahedamaid piirkondi. Puidust saame ehitada mugava eluruumi, selle sisustuse ja paljud tarbeasjad. Metallid ja keraamika on muutnud tarvikud vastupidavamaks ning töövahendid tootlikumaks. Plastid aga pole nende õigel kasutamisel keskkonnaprobleem, nagu kiputakse arvama, vaid on loonud uue standardi ehituses, põllumajanduses, meditsiinis, hügieenis ning transpordis. Päikeseenergia materjalid võimaldavad energiat koguda keskkonda säästvalt ning võivad meid päästa globaalsest soojenemisest.“

Erialapäeva töötubades saab tutvuda erinevate materjalidega, nende valmistamise ja kasutamise meetoditega:

• päikeseenergia materjalid, kus tutvustatakse erinevatest materjalidest valmistatud päikesepatareisid. Töötoas osalejad saavad ka ise käepärastest vahenditest (nt peedimahlast, hambapastast jne) valmistada päikesepatarei.
• polümeeride töötoas tutvustatakse erinevaid polümeere ja nende kasutusalasid. Osalejad saavad ise sünteesida nailonkiudu ja elastomeerse põrkepalli.
• kaasaegsed tekstiilid, kus osaleja saab ise tuvastada tekstiilikiude, et mõista, millistest materjalidest on valmistatud näiteks müügil olevad t-särgid või kampsunid ning läbi viia tekstiilkiudude põletamis- ja lahustamiskatseid.
• kaasaegsed puit- ja komposiitmaterjalid, kus osaleja saab tutvuda kõige uuemate puit- ja komposiitmaterjalidega ja nendest valmistatud toodetega. Samuti saavad osalejad tuvastada Eesti puiduliike ning mõõta puidu niiskussisaldust.

TTÜ on ainus Eesti kõrgkool, kus saab olulisemaid elukeskkonna materjale ja nende töötlemise tehnoloogiaid terviklikult tundma õppida.

Erialapäeval osalemine on tasuta!

Osalemiseks saada oma nimi, kool, klass, huvipakkuvate töötubade nimetused (vali nimekirjast 2) aadressile keiu.org@ttu.ee

Lisainfo: https://ttu.ee/ttu-kutsub-materjalitehnoloogia-erialapaevale-3-aprillil-johvis-ja-10-aprillil-tallinnas

Vaata ka erialatutvustust  https://www.youtube.com/watch?v=0AYhB2D7aNY

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Saage tuttavaks: materjalitehnoloogia neli suunda
• Põltsamaal arutletakse Eesti teadushuvihariduse kvaliteedi ja arengusuundade üle

Kevadkooli juhatab sisse Harald Lepiski juhendatud inspiratsiooniseminar, kus arutletakse selle üle, kuidas muuta teadusega seotud tegevusi noortele põnevamaks ning milliseid tulevikuoskusi on teadushuvihariduse kaudu võimalik arendada. Samuti saavad osalejad võimaluse kuulata Grete Arro ettekannet motivatsiooni teemadel ning uurida üheskoos, kuidas tekitada lastes teadlase uudishimu ning viia õpilasteni teadlase mõtteviis. Huvihariduse kvaliteedist tuleb rääkima Kaur Kötsi Eesti Noorsootöö Keskusest.

“Kevadkool pakub huvihariduse ja -tegevuse juhendajatele hea võimaluse kolleegide ja kaashuvilistega kokku saada ning kogemusi vahetada, et üksteiselt ning ettekandjatelt õppida ja tõsta seeläbi ühiselt Eesti teadushuvihariduse kvaliteeti,” ütles Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Heilo Altin.  

Rohkem infot Eesti Teadushuvihariduse Liidu ja kevadkooli päevakava kohta leiab http://www.teadushuvi.ee/liikmed/kevadkool-07-04-2017

Eesti TEADUSHUVIhariduse Liit (Estonian STEM Education Union) loodi 2016. aasta jaanuaris. Liidu eesmärk on koondada Eesti loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna (sh IT) huvihariduse ja -tegevuse pakkujaid ning valdkonda arendada.

Allikas: Vaata Maailma SA

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Pärnu linna eÕppe päev
• Raport: õpetajaharidusel on oluline roll loodus- ja reaalainete populariseerimisel

Selle käigus vahetatakse välja Noora seadmeruumi elektritoite ahelad. Nimetatud ajavahemikul ei tööta ükski teenus (välja arvatud püsiühendused), e-kirjad jäävad ootele.

Palume vabandust ebamugavuste pärast!