Mängude loomise kaudu saavad noored jutustada mõnda lugu, disainida tegelasi ja maailmu ning seejuures lõimida erinevaid huvivaldkondi nagu tehnoloogia, kunst, muusika, keeled jt. „Mängude abil õpivad lapsed probleeme samm-sammult lahendama. See arendab nende algoritmilist mõtlemist, seoste loomise- ja struktureerimisoskust, mis on kõik vajalikud keerulisemate programmeerimisülesannete lahendamiseks,“ selgitas ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Võistlusel saavad noored ka võimaluse väljendada, kuidas nad ise tahaksid programmeerimist ja turvalise internetikasutuse põhimõtteid õppida.“

ProgeTiigri võistlusel saavad osaleda kõik alus- ja üldhariduse õppijad vanuses 5-20 nii individuaalselt kui ka kuni viieliikmeliste meeskondadena. Võistlustööna tuleb esitada programmeeritud või disainitud mäng, mis õpetab programmeerimist või turvalist internetikäitumist, kusjuures lahenduseks võib olla nii arvutimäng, nutiseadmes mängitav rakendus kui ka laua- või kaardimäng.

Võistlustöid saab esitada kuni 23. aprillini 2017 HITSA konkursiveebis.

Töid hinnatakse viies vanuserühmas, finalistid selguvad 8. maiks. Finaal toimub 20. mail Tallinnas, kus kuulutatakse välja ka võitjad. Parimate tööde autoreid ootavad põnevad tehnoloogilised vidinad ning kõikide finaali pääsenud koolide vahel loositakse välja ProgeTiigri võistluse peaauhind väärtuses 500 eurot. Võistluse auhinnafond on 10 000 eurot.

ProgeTiigri võistluse reeglite ning ajakavaga saab lähemalt tutvuda HITSA kodulehel: konkurss.hitsa.ee.

ProgeTiigri võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt internetis“.

Samal teemal:

• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?
• Avatud on ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor haridusasutustele

Sihtasutuse Innove eestvedamisel sai alguse kaheaastane arengukoostöö projekti „Eesti kogemuse jagamine Ukraina kutsehariduse reformide toetuseks Volõõnia oblastis," mida rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Projekti partneriks on Lääne-Ukrainas asuv Volõõnia oblast, kellega koostöös luuakse ja katsetatakse kutsehariduse reformimise mudelit, mida saaks rakendada Ukraina teistes regioonides. Koostöösse on kaasatud nii Ukraina kui ka Eesti haridusministeerium ning  Euroopa Koolitusfond. Järgmise kahe aasta jooksul töötavad Innove, kuus Volõõnia oblasti ja viis Eesti kutsekooli kooli juhtimise, õppekavade sisu uuendamise  ja õpetajate koolituse teemadega, et luua õpikeskkond kutsehariduse uuendamiseks nii kooli kui ka oblasti tasandil, kaasates tööandjaid ja ministeeriumi. Lõpptulemusena loodetakse saada süstemaatiline lähenemine, mida saab kasutada kutsehariduse reformimiseks.

Visiidi jooksul kohtuti ka Ukraina haridusministri Lilia Hrynevychiga, kes tundis suurt huvi Eesti üldhariduse korralduse vastu ning nägi potentsiaali edaspidiseks koostööks. Samuti oli delegatsioonil võimalus kohtuda Ukraina presidendi abikaasaga. Proua Porošenko soovis teada, kuidas on Eestis erivajadustega lastega seonduv korraldatud. Eesti pool andis ülevaate nii HEV-koolivõrgu ümberkorraldamisest kui ka  kaasavast haridusest (sh rahastamispõhimõtted), lisaks räägiti ka sellest, kuidas erivajadustega inimesed tööturule jõuavad.

Pr. Porošenko juhib heategevuslikku fondi, mis tegeleb erivajadustega laste ühiskonda integreerimise ning kaasava hariduse teemadega ning seetõttu pakkus talle Eesti kogemus suurt huvi  ning juttu oli ka edasisest koostööst ning ühisprojektidest.

Visiidist võtsid osa projektis osalevate kutsekoolide esindajad, HTMi koolivõrgu juht Kalle Küttis, Innove juhatuse liige Katri Targama, rahvusvahelise koostöö keskuse juhataja ja projektijuht Lea Orro, Innove nõunik Kaie Piiskop ning tööandjate esindaja Tõnu Lelumees IMECC OÜst.

Sihtasutus Innove edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi. Innove tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Startup bootcampi avapäeval esitlesid osalejad kokku 28 erinevat äriideed, millest valiti üheskoos välja 12 lootustandvamat, et järgmise viie päeva jooksul tiimitööna ideest toimiv prototüüp vormida. Ürituse viimasel päeval esitlesid tiimid oma prototüüpe žüriile, kuhu kuulusid Tartu Ülikooli tarkvaratehnika õppetooli juhataja Marlon Dumas, sTARTUp Hubi juht Karin Sepp, Ideelabori juht Maret Ahonen, Speak Languages asutaja Chris Thompson ja Krists Avots Garage48-st.

Žürii tunnustas eriauhindadega parima prototüübi eest Recycle Solutionsi meeskonda, öko-kangelase tiitel anti tiimile Root ForEST ning parima disaini auhind meeskonnale Korter. Peaauhinna pälvis Fractory - veebipõhine platvorm, mis ühendab disainerid ja tootjad - meeskond, kes sai auhinnaks pääsmed maikuus Tallinnas toimuvale tehnoloogia ja startup konverentsile Latitude59. 

Fractory eestvedaja Martin Vares oli oma meeskonna tööprotsessi ja tulemusega väga rahul. „Kõige lahedam selle nädala juures oli see, kui pühendunult kõik tiimiliikmed kõik need päevad tegutsesid – unetunnid olid täiesti teise-järgulised!“ muljetas noormees. Lisaks lubas ta, et Fractoryst kasvab välja reaalselt toimiv teenus, sest vajadus selle järele on tõepoolest olemas.

Student Startup Campi toimumist toetas IT Akadeemia.    

Allikas: TÜ pressiteade.      

Samal teemal:

• TÜ Ideelabori korraldatud äriideede võistlus Kaleidoskoop tõi rekordarvu osalejaid ja tugevaid ideid      
• TTÜ Mektory Startup Konkursi parimate ideede seas on küberrünnakuid ennetav platvorm ja nutikas radiaator    

„Pillimänguoskus avab lastele täiesti uue imelise maailma ja seetõttu on uute pillide soetamine tõeliselt hea kingitus kõigile lastele ja noortele. Ühegi Eesti lapse pilliõpe ei peaks jääma pilli puuduse taha pidama,“ rääkis EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli. Tänavu toetab Riigikantselei pillide soetamist 330 000 euroga. Toetust saavad taotleda asutused, kes pakuvad muusikalist huviõpet: muusikakoolid, huvikoolid, kultuuri- ja noortekeskused, orkestrid. Samuti saavad toetust taotleda lasteaiad ning muusikaringide läbiviimiseks ka üldhariduskoolid. Pilliostu rahastatakse kuni 80% pilli hinnast, taotleja omafinantseeringu suurus on vähemalt 20%. Täpsemat infot projekti tingimuste ning taotluse esitamise kohta saab siit.   

Tegemist on järjekorras juba kolmanda taotlusvooruga, üks voor toimub veel 2018. aastal. Tänaseks on toetatud tuhande pilli soetamist, nende seas on uusi pille saanud ka Värska Muusikakool. Värska lastel on võrreldes varasemaga juures kaks viiulit ja kaks akordionit, seal hulgas digitaalne akordion. „Viiulid said enda kasutusse Mari ja Joosep, kes rõõmustasid uute pillide hea kõlakvaliteedi üle,“ ütles muusikakooli direktor Tiina Kadarpik. Tänu uudsele kõlale ja erinevatele heliefektidele on lastes erilist huvi tekitanud digitaalne akordion. „Meie akordioniõpetaja lisab digitaalse pilli rütme ja erinevaid tämbreid ansamblite koosseisu ja õpilased on andnud tagasisidet, et digitaalse akordioni lõõtsa liigutades ei väsi nii kiiresti kui naturaalpilli puhul,“ lisas Kadarpik. 

Lisaks taotlusvoorus osalemisele on kõik pillisoovijad teretulnud endast märku andma  pill.hooandja.ee keskkonnas. Tegemist on ühisrahastusplatvormiga, kus kõik head annetajad saavad oma panuse anda. Kõigile, kes pill.hooandja.ee keskkonnas koguvad oma projektile vähemalt 75% eesmärgistatud summast, garanteeritakse puudujääva summa eraldamine "Igal lapsel oma pill" eelarvest.

Ühiskingituse eestvedajad on Eesti Muusikakoolide Liit, Eesti Puhkpillimuusika Ühing, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond. 

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Tulemas on Eesti rahva ja riigi senise ajaloo kõige ümmargusem ja suursugusem tähtpäev. Sünnipäeva tähistatakse 2017. aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Lähem info ettevalmistuste kohta on leitav veebilehelt ev100.ee. 

Allikas: EV100 korraldustoimkonna info. Foto: erakogu.

Samal teemal:

• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus
• Huvikoolid saavad riigilt toetust
• DJ-d õpetavad HITSA tehnoloogiapäeval muusikat miksima

7. veebruaril, turvalise interneti päeval said huvilised seda otse Henry Jakobsonilt küsida, sest ta juhtis HITSA veebiseminari „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades“. Lühidalt kokku võttes kõlaks vastus nii: mõtle, mõtle  ja veel kord mõtle, enne kui postitad; eraelust tuleb kirjutada ja fotosid postitada nii, et sa justkui ütleksid kõik, aga tegelikult jätad kõik privaatse ütlemata. 

Seda, et iga postitust tehes mõtleb ta turvalisusele ja privaatsusele, rõhutas Henry Jakobson korduvalt. Miks ta üldse blogi „A mida Henry teeb?“ peab? „Kui ma midagi oma lastest postitan, mõtlen alati, miks ma seda teen. On neli peamist põhjust: minu enda edevus; teiseks see, et ma olen oma laste üle väga uhke ja ma tahan seda inimestega jagada; kolmandaks et ma olen midagi saavutanud ja neljandaks, miks mina või inimesed üldse postitavad, on võimalused,“ sõnas Henry Jakobson. „Minu jaoks on kolm viimast aastat postitusi avanud palju võimalusi, aga kõiki ma siiski vastu ei võta.“

Ta sõnas, et põhiline, mida ta postitab, on pilt. „Pilti tehes pean alati olema teadlik pildi tagamaadest. Esimene asi – kus on pilt tehtud? Mis on näha taustal? Sa ei taha ju olla see inimene, kes postitab kõigi teiste laste pilte ka,“ tõi Jakobson näite. Või siis ära postita pilte, mille põhjal on kerge tuvastada, kus sa elad. „Teha pilti nii, et aadress jääb maja seinalt näha, ei ole hea mõte.“ Ta rõhutas ka, et inimesed unustavad ära, et pildid sotsiaalmeedias ei ole üksnes talle endale vaatamiseks, neid näevad kõik. „Kuidas keegi pildile jääb, ka see on oluline. Sa ise võid pildil väga kena välja näha ja tekib kiusatus pilti kasutada, aga kui sõber su kõrval on üsna kehvalt pildile jäänud, siis parem pane see foto kõrvale,“ soovitas Jakobson. „Oluline on ka emotsioon, mida postitus vaatajas tekitab. Postitada pilte lihtsalt niisama (ma kõndisin tänaval ja nägin seda maja) ei ole erilist mõtet.“

Sama kehtib videote üleslaadimise kohta. Henry Jakobson sõnas, et ka temal tekkis uude kodusse kolinuna kiusatus teha video-kodutuur, näidata lugejatele, kus ja kuidas tema pere elab. Aga ta taipas kiiresti, et sama hästi võiks ju siis oma korterivõtmeid jagada: palun, elutoast saate kaasa võtta selle ja köögist tolle. „Me ei tea kunagi, kes missuguste kavatsustega meie videoid vaatab,“ sõnas ta.

Ka tekstipostituste puhul soovitas ta alati mõelda ja teadvustada, et see jääb internetti ülesse. „Ka mina olen sattunud halva teeninduse ohvriks ja emotsioon on hästi negatiivne. Aga ma ei pane seda oma blogisse ülesse. Sest kui maha rahunen ja hakkan asju läbi mõtlema, siis saan aru, et mitte minu mõistus ei tahtnud blogisse kirjutada, vaid just minu emotsioon,“ rääkis Henry Jakobson veebiseminaril osalenutele. Ka tekstide puhul soovitas ta kõik detailid läbi mõelda, rõhutas, et kui teed nalja, siis iseenda üle, ja kui kirjutad teistest inimestest, siis kuidas nemad sellesse suhtuksid, kuidas see neid mõjutab. 

„Ma ei kirjuta sotsiaalmeedias mitte kunagi näiteks vaktsineerimisest, sest mingil määral peavad lugejad mind arvamusliidriks. Ja arvamus on ainult minu arvamus, see ei ole tõde. Mul on blogijana see vastutus, et ma ei viskaks üles ideid, mida inimesed võivad tõe pähe võtta,“ tõi ta näiteks, kuidas tekst võib loojast sõltumatult oma elu elama hakata. 

Muidugi küsiti tuntud blogijalt ka seda, mis ta arvab, kuidas tema lapsed hakkavad suuremana sellesse suhtuma, et isa on nendest nii suure digitaalse jalajälje tekitanud. „Ma olen sellele mõelnud ja veelkord – ma mõtlen enne iga postitust kõik läbi, miks ma seda teen ja kuidas teen. Need postitused ei anna hinnanguid, need on positiivsed, humoorikad, kergelt meelelahutuslikud postitused. Need justkui näitaksid kõike, aga tegelikult ei näita need mitte midagi privaatset, ja ma arvan, et lastel ei ole põhjust pahased olla,“ sõnas Henry Jakobson. 

HITSA veebiseminar „Elu sotsiaalmeedias: kuidas jagada enda elu lähedaste privaatsust säilitades“ on mõne järelevaadatav siit: https://www.youtube.com/watch?v=TrfsU-DFuu4 

Samal teemal:

• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• E-ohutusalased täienduskoolitused õpetajatele
• Birgy Lorenz: doktoritööd ei tehta ajaviiteks

Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

2016. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 28 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.

Tänavused kandidaadid on (esitamise järjekorras):
„Eesti kohanimeraamat“ 
Raamat „Eesti keele hääldus“ 
Eesti Keele Instituudi keeleklipid 
Klassikaraadio saade „Folgialbum“ 
Eesti keele hea kasutuse ja kirjanduse (eriti luule) propageerimine kaasaegsetes meediakanalites (Twitter, Facebook); Säutsupääsukese kalambuurid 
Eesti muuseumihariduse sõnastiku „Sõnastaja“ koostamine 
Lõiminguprojektid multikultuursetele lastele eestikeelses klassis/koolis 
Elisa Raamatu iselugeja loomine ja kasutuselevõtt 
Inimõiguste maailmakonverents eesti keeles 
„Kihnu sõnaraamat“ 
„Hiiu keele raamand“ 
Konkurss „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi“ 
„Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus: 17 aastat keelekümblust“ 
Veebisõnastik „Alamsaksa laensõnad eesti keeles“ 
Mulgi aabits 
Est-Rus Space 
Abhaasia eestlastele eesti keele õpe 
Eesti viipekeelse lavastuse „Müür“ etendused 
Pimedate punktkirjas menüüd pubides Ristiisa, Big Ben ja Pahad Poisid 
Muukeelse lapse integreerimine eestikeelsesse õpi- ja elukeskkonda: Virtsu näide 
Keelekohvik telekanalis ETV+ 
„Mänguline eesti keel“ õpilastele 
E-õpik „Praktiline eesti keel“ I ja II osa 
Keeletoimetaja kutsestandard 
Saatesari „Keelesaade“ Vikerraadios 
Raamat „Eesti tunded. Sõnaportreed“ 
Ilusa eesti keele kasutamine, hoidmine ja propageerimine Eesti Raadios 
Haridus- ja teadusministri määrus õpikute retsenseerimise kohta 

Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2016 kui e-posti aadressil keeletegu@hm.ee.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Tänavused laureaadid tehakse teatavaks 17. märtsil Vändra Gümnaasiumis.

Vt ka varasemaid laureaate ja auhinna statuuti.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Aasta keeletegu on e-keelenõu

Ettevõtte küberturvalisuse võtmeks on iga töötaja

Olen märganud, et viimasel ajal olen hakanud saama üha enam erinevat tüüpi spämmi nii oma era- kui ka töömeilikontodele. Enamik sellest spämmist maandub otse spämmkaustas, kuid on ka selliseid kirju, mis on ühel või teisel põhjusel lipsanud läbi filtri ja jõudnud postkasti. Klikkides mõnel neist, võib juhtuda, et töötaja nakatab oma arvuti viirusega, mis levib sealt kogu ettevõtte serversisse. Ettevõtted kipuvad investeerima tehnoloogiasse, mis peaks tagama turvalisuse, kuid jätavad tähelepanuta inimesed, kes siis tahtmatult seda turvalisust õõnestavad. Piisab vaid sellest, et töökaaslaste seas on üks inimene, kelle arvuti kasutamisharjumused ei ole turvalised ning ohtu satuvad ka kõigi teiste seadmed.

Kellele kuulub töötaja e-postkast?

Tööarvuti on töötaja kasutusse antud eelkõige töö tegemiseks. Paljudes töökohtades on tööandja töötajale tööülesannete täitmiseks loonud tööandja domeeniga e-postiaadressi. Eestis on praktikas kujunenud tavapäraseks, et töötajad kasutavad tööandja domeeniga e-postiaadresse ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks (sh kasutades riigiasutuse või kohtuga suhtlemisel kontaktandmetena). Isikliku kirjavahetuse hulka tuleb arvata ka töötajatevaheline kirjavahetus, mis ei seondu tööülesannete täitmisega. Samal ajal ei ole töötajal õigust töö e-posti isikilikul eesmärgil kasutada.

Tööandjal on õigus töödelda töötaja isikuandmeid ulatuses, mis on tarvilik tööandja arvutisüsteemide tõrgeteta töö tagamiseks. Näiteks võib tööandjal olla vaja arvutisüsteemide tõrgeteta ja turvalise töökorra tagamiseks tuvastada mahukad ja ohtlikud e-kirjad või lugeda töötaja puhkuse või äkilise haigestumise ajal saabunud arveid ja tellimusi. Tööandjal ei ole mingit takistust kontrollida töötaja töökohustuste täitmist, sh lugeda tööülesannete täitmisega seotud e-kirju. Töötajate kontrollimiseks peaks tööandja koostama töötajate andmete töötlemise kohta selgitava dokumendi. Võimalik on, et tuleks sätestada ka reegel, et töö e-posti ei võiks erakirjade saatmiseks kasutada. Töösuhte lõppemisel ei ole tööandjal töötaja e-postkasti avatuna hoidmiseks otsest seadusest tulenevat alust, seega saates erakirju läbi töö e-posti võib inimene ise tekitada endale keerulise olukorra, kus tal pole enam oma kirjadele ligipääsu.

Lahkuv töötaja loob turvariski

Ajastul, mil kõige olulisemaks varaks on andmed ja ligipääsud, ei ole haridusasutustes väga hästi läbi mõeldud, mida teha olukorras, kus töötaja lahkub. Väljakutse tekib sellest, et paljud keskkonnad on omavahel pilveteenustes lõimunud ja kui kasutatakse ühte e-maili ja kontot kogu asutuse peale (näiteks nutiseadmete keskhalduseks), siis on see teada ka lahkuvale töötajale. Ideaalne viis oleks siduda kõik kontod asutuse e-mailiga ja kui töötaja lahkub, siis konto suletakse.  Aga mida teha olukorras, kus vahendid ja keskkonnad, mida asutuses kasutatakse, seda ei võimalda?  Mida teha olukorras, kui keegi pahatahtlik töötaja on juba enne lahkumist kopeerinud endaga kaasa faile või näiteks üritab neid vastupidiselt hävitada?

Tudengite mõtted kogus kokku ja saatis Koolielule Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Artikkel sai teoks tänu tublidele kursuslastele: Kati Liik, Aivi Reimand, Maria Savina, Anneli Mõtsmees, Linda Helene Sillat, Eno Pihla, Mikk Oad, Raige Ifrad, Heily Epro-Volmer, Kristina Lee, Jaana Varis, Tuuli Tomson, Riina Hiob, Anne Tiits, Anne-Mai Saar, Anu Männisalu, Gätlin Juhken, Katariina Linde ja Cristina Kaska.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digiturvalisus: paroolid ja andmed
• Digiturvalisus ja arvutimeedia

Eelmisel aastal alguse saanud kohtumissari „Looduse ja teaduse muusika“ jätkub ka sel aastal. Sarjas toimub kaheksa kohtumist, mis toimuvad 2017. aasta kevadel ja sügisel. Ootame osalema 7.–11. klassi õpilasi. Kohtumine oma ala asjatundjatega annab noortele vihjeid edasiõppimiseks ja karjäärivalikuteks ning näitab reaalainete põnevat ja mängulist poolt.

Kohtumistel ei läheneta muusikale mitte selle tavapärases mõistes, vaid arutletakse muusika kui rütmi ja heli üle üldiselt ning keskendutakse helidele ja rütmidele meis endis ja meie ümber.

Avakohtumine toimub 8. veebruaril kell 12.10 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). Loodusfotograaf Urmas Tartes räägib putukate elurütmist ning looduse ja putukate pildistamisest.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Eelregistreerimine ja lisainfo: laste@tln.lib.ee ja 683 0914.

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kirjutamise klubi
• Tallinna Keskraamatukogus jätkuvad teemaõhtupoolikud

„Igal lapsel on õigus kiusamisvabale lapsepõlvele ja haridusteele. Laps, kes ei tunne ennast turvaliselt, ei saa õppida,“ sõnas minister. „Kiusamise ennetamine algab mõistmisest ja märkamisest: koolikultuuris peab olema tauniv suhtumine igasugusesse kiusamisse,“ lisas ta.

Kontseptsiooni eesmärk on kiusamise ennetamine ja vähendamine

Kontseptsioonis esitatakse esmakordselt tervikvisioon programmipõhisest kiusamisennetusest, et tegevused oleksid koolidele kättesaadavad. Kontseptsioonis on kirjeldatud kiusamisvastased programmid alates lasteaiast kuni gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni. Koolid saavad kontseptsioonist kiusamisvastaste tegevuste kirjelduste hulgast valida omale sobivaimad.

Kontseptsioonis seatakse edasised suunad

Kontseptsiooni elluviimiseks on planeeritud senisest ligi neli korda enam vahendeid. Samuti on kokku lepitud terve rida arendussuundi: laiendada kiusamisvastaseid tegevusi eesti keelest erineva õppekeelega koolidesse, kutseõppeasutustesse, lastevanematele; pöörata õpetajate taseme- ja täienduskoolituses suuremat tähelepanu suhtlemis- ja konfliktilahendusoskustele; töötada välja kiusamisprogrammide rahastamismudel; suurendada küberkiusamise alast sekkumisvõimekust, kasvatada kiusamisvaba haridustee liikumise võrgustikku jne.

Kontseptsiooni koostamisse olid kaasatud kiusamisvaba haridustee liikumise liikmed: TÜ Eetikakeskus, Lastekaitse Liit, SA Kiusamisvaba kool, noorteühendus TORE, MTÜ Vaikuseminutid, Tervisearengu Instituut, Õpilasesinduste Liit.

Liikmed veavad sekkumisprogramme nagu KiVa, sõber Karu, käitumisoskuste mäng VEPA, meelerahuharjutused; rõhutatakse väärtuskasvatuse põhimõtteid, kaasatakse õpilasi turvalisema õppekeskkonna saavutamisse (tugiõpilasliikumine TORE, Salliv Kool).

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Eestis on parimad võimalused hariduse omandamiseks
• Õpetajad usuvad varasemast rohkem, et nende võimuses on kiusamist ennetada
• Aastaks 2020 tuleb kiusamise ennetamisega süsteemselt tegeleda vähemalt 90% koolides

Kiviõlis tutvub minister Kiviõli Vene Kooli hoonega, külastab I Keskkooli, kus kohtub ka linnajuhiga. Kohtla-Järvel vaatab minister üle tulevase riigigümnaasiumi kaks asukohta – Pärna 47 ja Spordi 2.

Narvas tutvub minister uue riigigümnaasiumi jaoks plaanitud hoonetega Kraavi ja Puškini tänaval. Samuti kohtub minister päeva jooksul Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva linnajuhtidega. Sillamäel külastab minister Ida-Virumaa Kutsehariduskeskust ning kohtub õppeasutuse direktoriga.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Omavalitsuste haridustoetus kasvas 253,7 miljoni euroni
• Minister Reps ja Rakvere linnapea sõlmisid ühiste kavatsuste leppe riigigümnaasiumi rajamiseks
• Ministeerium saatis kooskõlastamisele põhikoolihoonete investeeringute kava eelnõu