Veebiseminaril jagatakse infot Erasmus+ õpirände projektide taotlusvooru kohta ning tutvustatakse eTwinningu ja School Education Gateway võimalusi projektide kavandamisel ja läbiviimisel.

Veebiseminaril osalemiseks palume eelnevalt registreerida http://bit.ly/veebiseminar1101.

School Education Gateway on õpetajate, koolijuhtide, poliitikute, ekspertide ja teiste haridusvaldkonna asjatundjate kohtumispaik, kus saab end kursis hoida Euroopa koolidele suunatud poliitika ja tegevusega. Veebilehelt leiab infot poliitikate kohta, uusi materjale tundides kasutamiseks, arvamusartikleid haridusvaldkonna aktuaalsetel teemadel, aga ka põhjalikku infot Erasmus+ projektide ning õpetajakoolituste kohta.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Koolijuhid on oodatud eTwinninguga liituma!
• eTwinningu 2016. aasta parim projekt aitas noortel enesehinnangut tõsta

Eelmisel nädalal toimunud avaüritusel arutleti ettevõtluse teemadel, mõeldi välja põnevaid tulevikuideid, tutvuti 3D printeri ning puldi teel juhitavate robotitega.
 
TÜ majandusteaduskonna toetusel viidi eelmisel nädalal ideelaboris läbi esimene üritus - üheskoos arutleti ettevõtluse teemadel, söödi kringlit ning vahetati kingitusi. Lastel oli hulgaliselt ideid, kuidas maailma paremaks muuta - näiteks teleportimise kell, tiibadega seljakott ja robothobune! Kuna aga ideed ilma teostuseta on väärtusetud, alustati ka nende elluviimisega ning valmistati plastiliinist prototüübid.
 
Arutledes, mis üldse on ülikool, selgus, et see on koht, kus omandatakse kõrgharidust, õpitakse palju asju ja saab targaks. Ideelabori kohta ütlesid nad tabavalt, et see on koht, kus mõeldakse uusi ideid välja. Ettevõtja olemuse ja rolli määratlemisel olid lapsed ühel nõul: ettevõtja on see, kes võtab midagi ette ja mõtleb uusi asju välja ja teeb need teoks.
 
Laste külaskäigu puhul oli Ideelaborisse kohale tulnud ka TÜ arvutiteaduse instituudi koolirobootika üks eestvedajaid Alo Peets, kes tutvustas kõigile huvilistele töötavat 3D printerit ja samas printeris loodud tooteid. Lisaks sellele tõi Alo endaga kaasa ka erinevad puldiga juhitavad robotid, mille juhtimine laste seas eriti suurt elevust tekitas.
 
Lastega kaasas olnud kasvataja Merje sõnul on kogu Turvakodu pere väga rahul, et ideelabor neid külla kutsus: "Lapsed ootasid seda külaskäiku väga ja neile jääb see kindlasti väga pikaks ajaks meelde!" Samuti kinnitas ta, et võimalusel tulevad nad meeleldi uuesti ideelaborisse külla. Ka TÜ ideelabori juht Maret Ahonen on elevil: "Saime Tartu laste turvakoduga ametlikult sõpradeks, mis tähendab, et ees on ootamas palju ühiseid ettevõtmisi!"

Allikas: TÜ kodulehekülg. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Innove kutsub õpetajaid ettevõtlusõppe koolitustele
• Ettevõtlusõppe kogukond Koolielus

Loo autorid on Eva Palk, Koolielu inimeseõpetuse ainemoderaator ja Urmas Tokko, Koolielu bioloogia ainemoderaator. 

Koolielu ainemoderaatoritena palusime bioloogia ja inimeseõpetuse õpetajatest kolleegidel meenutada mõnda vana/unustatud meetodit või IKT-vahendit, mida kunagi õpetamisel või õpilaste õppimisele suunamisel kasutati või koolitustel õpiti. Küsitluse viisime läbi Google Forms keskkonnas ning lingi sellele saatsime aineõpetajate listi. Vastajaid oli natuke vähevõitu (10), aga seda tänulikumad oleme neile kolleegidele, kes kiires õpetajatöös selleks aega leidsid.

Palusime välja tuua ja lühidalt kirjeldada:
1)    enda seisukohast unustatud õpetamismeetod ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud meetodi kasutamiseks tänapäeva digimaailmas (meetodi "digistamine");
2)    enda seisukohast unustatud, näiteks kunagi koolitusel õpitud IKT-vahend ja selle kirjeldus ning ettepanekud antud IKT-vahendi/keskkonna asendamiseks tänapäevasemaga.

Lüümikud ja VHS-kassett

Vanadest õppevahenditest meenutasid küsitlusele vastanud õpetajad lüümikuid, VHS-kassetil õppefilme ning paberist-papist või „vakstust“ tabeleid. 

Tõepoolest, need sisult ju õpetlikud, kuid digimaailma kiire saabumisega enamjaolt ka kiirelt käibelt kadumas vahendid sobivad peagi vaid ajaloohuvilistele. Need paljuski ka metoodiliselt hästikoostatud õppevahendeid võiks mõnikord siiski veel klassi tuua (igatahes mitte kõiki ära visata) kasvõi meenutuseks, et iga hea skeem ei pea vilkuma ega klikitav olema. Vanu asjalikke tabeleid võivad õpilased proovida ka ise n-ö digistada (loomulikult autoriõigusi järgides): plakatit või selle osi pildistada, digitaliseeritud skeemide seeriaid luua, viidetega täiendada, tõlkida (paljud seinatabelid olid ju vene või suisa saksa keeles), veebilehel lugu juurde jutustada. Küsitluse vastustes pakuti lahenduseks lüümikute ja kassettide digitaliseerimist ning nende sisu veebipõhiseks muutmist. Tänapäeval asendavad seinatabeleid näiteks elektroonsed esitlused (PowerPoint), ent vanad tabelid võlusid sellega, et nad seisid kogu aeg paigal ja neid sai õpilane rahus jälgida ka siis, kui mõte tunnis uitama läks.

Rollimängud ja loeng

Enda jaoks unustatud õppemeetoditest mainiti rollimänge (digivahendeid kasutamata), loengupidamist, õpet mosaiikrühmades, konspekti koostamise nõudmist, õpikus toodud küsimustele vastuste otsimist. Tänapäeva õpikutes on sageli kirjas nii võrdlused kui järeldused, mida varem õpilastel endil paluti koostada. 

Võib-olla on see mõnes mõttes ühe arendava õppemeetodi asjata unustamine, liiga valmis vastuseid „ühe klikiga“ (st kiirelt valmiskujul) pakkudes? Ega teagi, ühest küljest leiab materjali võrdlemiseks ja järelduste tegemiseks ka mujalt kui õpikust, teisest küljest eeldabki tänapäeva õpilane ilmselt võimalikult väikest ajakulu ja „valmistoitu“. Kuid oleme kindlad, et õpetaja leiab sobiva võtme ka õpilaste mõtlemise, mitte üksnes meeldejätmisvõime käivitamiseks. Üks vastanud õpetajatest rõhutaski: tänapäeval on võimalik õpetada lapsi võrdlema, järeldusi tegema, infot süstematiseerima jne internetimaterjalide põhjal. Siia lisandub veel internetis oleva info usaldusväärsuse hindamine.

Mõned testid tuleks viia kaasaegsesse vormi

Unustuse hõlma vajuvatest digitaalsetest õppematerjalidest nimetati „Miksikese“ teadusmiksi teste ja „Küsimustepanka gümnaasiumibioloogias“ (siiski veel veebis: http://www.tamme.tartu.ee/biokysimused/). Neid peeti tänapäevalgi sisu poolest  kasutatavaks, ent mõistlikum oleks nende viimine kaasaegsesse vormi: näiteks viia küsimustele vastamine interaktiivseks ning luua õpetajale veebis võimalus küsimuste täiendamiseks ja lisamiseks.

Vana tüüpi rollimänge asendavad nüüd veebipõhised simulatsioonid, rühmatöid tehakse ja plakateid koostatakse veebipõhiste vahendite abil (küsitlusele vastajad mainisid www.pizap.com, www.picmonkey.com, fotopangana www.pexels.com). Õpetaja loengut klassiruumis asendavad osaliselt teadlaste jt spetsialistide audio- ja videoloengud veebis. Ka nende põhjal saab õpetada konspekteerimist, mida kasvõi kõrgkoolis õppides ikka tarvis läheb – kipub ju oskamatu konspekteerija lihtsalt loengupidaja teksti ümber kirjutama. 

APS-teste mäletate?

Kunagi koolitusel õpitud, kuid enam mitte aktiivselt kasutatavatest IKT-vahenditest toodi välja APS-testide loomise keskkond, mis kahjuks Windows 10-ga ei ühildu. Õpetajad on loonud tuhandeid küsimusi sisaldavaid teste, mis uue operatsioonisüsteemiga on osutunud kasutuks. Nimetati ka keskkondi Tiigriretk Eestimaal http://bio.edu.ee/matk/, Noor Teadlane http://bio.edu.ee/teadlane/, Noor Loodusuurija http://bio.edu.ee/noor/ ja IVA õppekeskkonda, ise koostatud valikvastustega teste Excelis, Inspiration mõistekaardi tarkvara.
Põhjuseks, miks neid keskkondi enam aktiivselt ei kasutata nimetati uute ja huvitavate rakenduste ja õpikeskkondade pealetulekut. Ajapuudusel ei jõua kõiki kasutada ja iga õpetaja valib enda lemmikud. Näiteks kunagi populaarse  HotPotatoesi on nüüd asendanud rohkem võimalusi pakkuv Learning Apps, Quizziz, Triventy, Socrative. Ristsõnu sai aastad tagasi koostatud MS Exceli abil, nüüd on ristsõnade loomise uusi keskkondi hulgaliselt, näiteks soovitati EclipseCrosswordi.

Leiti ka, et õpikeskkondade tasulised versioonid, mis õpetajate tööd hõlbustavad, annavad palju enam võimalusi ning väike, sageli ühekordselt makstav summa ei tohiks koolidele üle jõu käia. Näiteks kuldvillaku tegemine JeopardyApp keskkonnas - tasulises variandis on võimalik pilte lisada ja kasutada ka „topeltvillaku“ võimalusi. 

Küsitlusele vastanud tõid positiivsena välja digi-keskkondadesse sisenemise ja konto loomise lihtsustumist tänapäeval.

Uued keskkonnad on õpetaja tööd hõlbustanud

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et uued õpikeskkonnad ja -rakendused on õpetaja ja õpilase tööd palju hõlbustanud ja muutnud selle mitmekesisemaks. Samas ei tohiks unustada neid vanu õppemeetodeid ja -vahendeid, mis oma lihtsuses ja kindluses on universaalsed. Näiteks aitavad õpilaste sotsiaalset pädevust kõige rohkem arendada ikka traditsioonilised rolli- ja õppemängud. Seinale või tahvlile riputatavaid jooniseid ja skeeme saab reaalses elus puudutada, neil näpuga järge ajada jms. Need ei vilgu, ei hüple ja ei kao ära. Staatilised õppevahendid pakuvad vaheldust ja tuge tänapäeva kiires elus - olla kahe jalaga päris maailmas, mitte pidevalt ja pealetükkivas virtuaalreaalsuses. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Strava äpi kohta saab lähemalt lugeda siit. 

Loe lisainfot ka siit. 

Strava on oma võimaluste poolest sarnane Endomondo äppiga, seetõttu on ka nende kasutusvõimalused kehalises kasvatuses paljuski kattuvad. Endomondo kasutusvõimaluste kohta kehalises kasvatuses loe Koolielu artiklist. 

Strava eripäraks ja põnevaimaks võimaluseks on luua segmente ehk sõidu teekonnal valitud suvaline distants punktist A punkti B. Strava mõõdab automaatselt sellevahelise kiiruse ja salvestab. Kui teised stravalased juhtuvad läbima samat lõiku, salvestab Strava ka nende aja ja sisestab selle antud  segmendi aegade edetabelisse. Sellest kujunebki välja antud  segmendi aegade põhine edetabel, mis loob võistlusliku momendi. Parima aja saavutanu saab endale  nimetuse KOM ehk King of Mountain, mäekuninga tiitli. Selle tiitli jahtimine ongi Strava alusidee. 

Segmentide loomist saab kasutada ka kehalises kasvatuses. Juhul kui krossijooksus (minimaalselt 500 m - liiga lühikese distantsi puhul võib GPS olla ebatäpne) oleks kõigil lastel Strava äpiga mobiilid taskus, viiks Strava iseseisvalt läbi võistluse registreerimise ja paremate selgitamise, mis oluliselt hõlbustaks õpetaja tööd. Lihtsalt õpetaja valib Strava keskonnas Google Mapsi põhiselt liikumistrajektoori, mida ta soovib mõõta segmendina. Kui Strava äpi võimekusega seadmeid on vähe, saab ka õpilasi stardigruppidena jooksma panna, kus peale finišeerimist antakse seade järgmisele startijale.

Strava segmendi võimalus ja KOM nimetuse püüdmine mitmekesistab sportlikku liikumist ja toob igapäevaliikumisse põnevust ning hasarti. 

Teine võimalus on internetipõhine kommuun - koduleht, kus kõik Endomondo kasutajad saavad oma treeninguid näha treeningpäevikuna. Endomondo kodulehelt leiab ka alapealkirja „Challenges”, mis tähendab, et mingis kindlas ülesandes saab end võrrelda teiste endomondolastega. Näiteks kes läbib joostes kõige rohkem kilomeetreid juunikuus. See annab täiesti uue dimensiooni treeningutele, sest iga trenn on nagu väike osa suurest võistlusest. Kuid selles on ka oht harrastussportlastele, sest inimene võib hakata rohkem numbreid taga ajama kui keha kuulama. Tagajärjeks võib olla ületreenitus ja südameprobleemid. Selle kõige eest peaksid kehalise kasvatuse õpetajad õpilasi ka hoiatama.

Ka kehalises kasvatuses võiks kasutada motiveerimiseks challenge süsteemi, näiteks lasta õpilastel kuu aja jooksul võistelda: kõige rohkem km kõndinud õpilane jne.

Endomondo kasutusjuhendi võib leida e-õppe uudiskirjast. Selleks, et tutvuda ja õigesti laadida omale äpp, tasuks näiteks arvutiklassis teha ühine tund, kus õpetaja juhendamisel saaksid kõik ühesuguse lõpptulemuse. Endomondo kasutamiseks tuleb minna http://www.endomondo.com koduleheküljele ja salvestada äpp. Äpi leiab ka Play Store'st ja App Store'st. Siis tuleks Endomondo koduleheküljel luua igal õpilasel kasutajakonto ja liituda õpetaja poolt loodud challenge'iga. Nüüd ei jää muud üle, kui kõndima hakata!

Loomulikult on võimalusi palju, näiteks saaks ka orienteerumist edukalt teha nii, et õpetaja saab kontrollida, kas õpilased kõik kontrollpunktid õiges järjekorras võtsid. Samuti jooksmises maksimumkiiruse saavutamine või mingil pikemal territooriumil nagu vanalinn, suurem metsapark saaks võistleda ka lühima tee leidmises. 

Endomondo on kahe tunni - kehalise kasvatuse ja arvutiõpetuse - tihe lõiming. Algul sport ja siis andmetöötlus, kus iga õpilane saab jälgida oma arengut ja teha järeldusi, mida ta peaks endajuures tulevikus parandama, et tagada endale piisav tervislik liikumine.

Autor: Raul Rändla, Keila Kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kuidas peatada Eesti laste liikumisaktiivsuse langust?
• Eesti Olümpiakomitee kinkis koolidele suusavarustust

Treeninguid saab sisestada ka käsitsi, seega pole otsest sundi nutitelefoni olemasoluks. Lisaks võimaldab Strava veel salvestada kiirust, kilomeetrite aegu, pulssi, kalorite kulu ja palju muud. Kui nutitelefonis on internet, siis spordisündmus salvestub reaalajas Strava saidile ja treeningu lõpus saab juba treeningtulemust vaadata ning lisada kommentaari.

Teiseks võimaluseks on internetipõhine kommuun - koduleht, kus kõik Strava kasutajad saavad oma treeninguid näha treeningpäevikuna. Strava kodulehelt leiab ka alapealkirja „Challenges”, mis tähendab, et mingis kindlas ülesandes saab end võrrelda teiste stravalastega. Challenge´id ise luua ei saa, vaid need on Strava keskkonna enda poolt välja pakutud. Näiteks kes läbib joostes kõige rohkem kilomeetreid juunikuus. 

Strava põnevaim võimalus on luua segmente ehk sõidu teekonnal valitud suvaline distants punktist A punkti B. Strava mõõdab automaatselt sellevahelise kiiruse ja salvestab. Kui teised stravalased juhtuvad läbima samat lõiku, salvestab Strava ka nende aja ja sisestab selle antud segmendi aegade edetabelisse. Sellest kujunebki välja antud segmendi aegade põhine edetabel, mis loob võistlusliku momendi. Parima aja saavutanu saab endale nimetuse KOM ehk King of Mountain, mäekuninga tiitli. Selle tiitli jahtimine ongi Strava alusidee. 

Strava kasutusvõimaluste kohta saad lugeda veel siit (inglise keeles). 

Nädala äpi autor: Jaanika Rändla, Koolielu kehalise kasvatuse ainemoderaator, GAGi õpetaja.

Samal teemal:

• Digipädevuse kujundamisvõimalusi kehalises kasvatuses
• Kehaline kasvatus Sportlyzeriga

Raamatu eesmärgiks on teha Eesti kunstiklassika kättesaadavaks lastele neid haaravas ja arendavas vormis. Meeleolukas raamat koosneb kolmest osast: värvilisest kunstiraamatust, kuhu kunstiajaloolane Rael Artel valis 16 Eesti kunstiklassikasse kuuluvat teost Tartmusi kogust, ja mustvalgest tegevusraamatust, mille on valitud piltide põhjal joonistanud Viktor Gurov. Igast teosest on kunstnik loonud oma uue, kaasajastatud versiooni, mida väike vaataja saab lõpetada. Kõiki värviraamatu pilte saadavad suunavad ülesanded, aga neid ei pea lugema ega täitma. Lisaks on raamatuga kaasas suur värvinimetuste poster.

„See on kunsti- ja värviraamat lastele!“ vahendusel saavad lapsed tutvust teha teiste hulgas Märt Laarmani, Malle Leisi, Kaarel Liimandi, Konrad Mäe, Peeter Mudisti, Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Eduard Wiiralti teostega.

Rael Artel kirjeldab raamatu tausta järgmiselt: „Lastele suunatud kunstiraamatu idee hakkas idanema tegelikult juba paar aastat tagasi, kuid oma lõpliku vormi leidis see just koostöös Viktoriga. Kui koostame ja kirjastame aastas 6–8 kunstiraamatut täiskasvanuile, siis arvasime, et oleks õiglane teha midagi eksklusiivselt lastele. Selle trükise tegemise taga on mitu mõtet: esiteks muidugi tutvustada lastele Eesti kunsti ikoonilisi teoseid, samuti seda, et kunst võib rääkida erinevatest asjadest ja erinev välja näha, et iga ajastu kunst on oma nägu — teoste ajaline diapasoon on rohkem kui 100 aastat. Samuti soovisime lapsi loovalt mõtlema ärgitada -- liikuda lihtsalt popi värviraamatu juurest rohkem loovat mõtlemist ja tegutsemist soosiva trükise poole. Täna poes pakutavad värviraamatud on suhteliselt monotoonsed, soovisime teha midagi dünaamilist, põnevat ja lõbusat.”

Viktor Gurov kommenteerib raamatu valmimist järgmiselt: „Tööprotsessi juures meeldis mulle eelkõige see, et kunstikogust valitud pildid jõudsid minuni ükshaaval. Pidin vahetult suhestuma ühe konkreetse teosega, aimamata, milline teos minuni järgmisena jõuab. Põnevust tekitas eelneva tervikpildi puudumine ja meie ülesandeks sai hiljem toimetades ja kujundades see kokku panna. Minu üks meelisteostest on Kaarel Liimandi „Poiss punastes pükstes”. See töö annab palju tõlgendusruumi. Mis võiks poisil täna seljas olla? Kus linnaosas ta seisab ja mis on tema ümber praegu?”

Autorid Rael Artel ja Viktor Gurov, keeletoimetaja Dana Karjatse, trükkalid Tallinna Raamatutrükikojas, toetajad Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kultuurkapital. Eesti keeles, 40 lehekülge, soovituslik letihind 8 eurot, ISBN 9789-9499-87900.

Autorid soovivad tänada kõiki lapsi ja nende vanemaid, kes aitasid raamatut testida ja paremaks muuta! Aitäh Linda Laanemäe, Salme Laanemäe ja Kerttu Maripuu; Lauri Pehlak, Roosi Pehlak ja Kadri Tüür; Jakob Henrik Koppel ja Greta Koppel; Eke Pailale, Tuul Paliale ja Pille Epner; Ott Allik, Kusti Allik, Kristel Sibul ja Anne-Mari Pehlak. 

Allikas ja foto: Tartmusi pressiteade. 

Samal teemal:

• Digipädevuse õpilood kunstis
• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes

Meeskonnad peavad uurima loomade ja inimeste vahelisi erinevaid suhtlusvõimalusi – leidma ühiseid jooni ning kokkupuutekohti. Oluline on märgata ka murekohti, mille parandamiseks peavad õpilased välja pakkuma uusi ning innovaatilisi lahendusi. 

FIRST LEGO League Eesti programmijuhi Heilo Altini sõnul on sel aastal märgatavat huvi üles näidanud hulk uusi juhendajaid, kes tulevad esmakordselt oma meeskonnaga võistlema. „Samuti tulevad paljud kogenenud FIRST LEGO League juhendajad meeskondadega, kes on kasvanud välja algkooli robootika põlvkonnast,“ räägib Altin.

Starship Technologies asutaja Ahti Heinla sõnul annab FIRST LEGO League võistlusel osalemine õpilasele juurde olulisi oskusi – meeskonnatöö, probleemide lahendamine, projekti koostamine, mida tööandjad oma töötajates otsivad. „See võistlus on suurepärane võimalus õpilastel kohtuda teiste noortega, kellel on elus sarnased huvid ning eesmärgid,“ näeb Heinla võistlust positiivse kokkupuutepunktina.

2017. aastal osalevad neljas poolfinaalis kokku 111 meeskonda. Esmakordselt toimub Tallinnas kaks poolfinaali, et kõik meeskonnad saaksid võistlustest ikka osa võtta. Poolfinaalid toimuvad järgmistel kuupäevadel:

14.01 Tartu AHHAA Teaduskeskus, 10.00-17.30

21.01 ja 22.01 Tallinna I ja II poolfinaal, Laagri kool, 10.00-17.30

28.01 Jõhvi Spordikeskus, 10.00-17.30

36 parimat meeskonda pääsevad edasi finaalturniirile, mis toimub 11.-12. märtsil Tartus. 

FIRST LEGO League programmi viib Eestis läbi MTÜ Robootika koostöös Tartu Ülikooliga. 

Rohkem infot võistluse kohta leiate siit. 

FIRST LEGO League on maailma suurim robootika ja tehnikaalane võistlus noortele vanuses 9-16. Võistluse eesmärk on tõsta noorte huvi teaduse, tehnika ja inseneeria vastu ning arendada eluks vajalikke oskusi nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, loovus ja enesekindlus. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Kuld, hõbe ja pronks II
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades

Doktoritöö „Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500-2600 eKr” eest pälvis Mari Tõrv peapreemia ning 3600 eurot auhinnaraha. Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemia „Lootustandvate sähvatuste eest” rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes läks Mari Kalmale konkursitöö „Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele” eest. 
   
Peapreemia pälvinud doktoritöö keskmes on hilismesoliitikumi ja neoliitikumi küttide ja korilaste matmispraktikad ning esmased identiteedid Eestis. Kesksete küsimustena uuris töö autorküttide ja korilaste käitumismustreid kogukonnaliikmete surma korral ja seda, kellele said osaks arheoloogiliselt nähtavad matmispraktikad. Analüüs põhineb arheoloogilistel inimsäilmetel ja neile konteksti loova varasema kaevamismaterjali taaslugemisel. Hindaja sõnul on töö üks tugevamaid külgi humanitaar- ja loodusteaduslike meetodite integreerimine ühtseks teadustööks, samuti materjali ladus ja väga põhjalik esitlusviis. Hindaja väitel balansseeribki arheoloogia tänapäeval väga palju humanitaar- ja loodusteaduste vahel ning autor on selle väga hästi oma töös ära kasutanud. 

„Uuritud küttide-korilaste luud tõendavad, et tegu on meie geneetiliste esivanematega. Seega oleme üks vähestest rahvastest Euroopas, kes on ühes paigas elanud juba aastatuhandeid,“ rõhutas noor teadlane tööd tutvustades põnevat fakti.

Tänavusele konkursile laekus 32 ülikoolist 496 teadustööd. Pooled esitatud uurimistöödest saadeti Tartu ülikoolist.  Kõige tihedam oli konkurents ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, kuhu esitati 238 teadustööd. 

Konkursi töid hindas tunnustatud teadlasi ning Eesti teadusagentuuri ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid ühendav 17 liikmeline komisjon. Oma hinnangu andsid ka 190 komisjonivälist sõltumatut retsensenti.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada üliõpilaste teadustööd ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma tööga väljapaistvaid tulemusi. Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss on pikkade traditsioonidega üritus, mida korraldatakse juba alates 1991. aastast. Tänavu täitus 25 konkursiaasta. Esimestel aastatel korraldas konkurssi Haridus- ja Teadusministeerium, 2005.a võttis korraldamise üle Sihtasutus Archimedes ja alates 2012. aastast korraldab konkurssi Eesti Teadusagentuur.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Graafik: enim viidatud Tartu Ülikooli teadlased ja valdkonnad
• Tartu Ülikool on Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis viiendal kohal

Selle aja jooksul on keskkonna vastu huvi tundnud üle 50 inimese, kellest mitmed on jaganud ka väärtuslikku tagasisidet.

HTTPS Security, DEVOPS Final Test ja DEVOPS User Management, mida huvilistel on olnud võimalik proovida, on nii Linuxi käsureal administreerimise kui turvalisusega seotud algtaseme teadmisi mõõtvad ja hindavad laborid. Senine tagasiside on olnud igati positiivne ja konstruktiivne, mis on innustanud laboreid veelgi edasi arendama ning täiendama. Saadud järeldused ei ole veel lõplikud, kuna laborite testimine ning tagasiside korjamine jätkub ka edaspidi.

2017. aasta jaanuaris toimuvad neli platvormi puudutavat seminari. Seminaride eesmärk on:
•tutvustada VÕSA projekti kaugemaid eesmärke ning tulemusi,
•kaasata projekti uusi virtuaallaborite süsteemi paigaldajaid ning laborite arendajaid,
•demonstreerida virtuaallaborite süsteemi kasutatavust õppetöös.

Nelja seminari jooksul käiakse läbi kõik vajalikud etapid laborite loomiseks ja kasutamiseks õppetöös. Täiendavalt käsitletakse virtuaallaborite süsteemi paigaldust oma ettevõtte taristusse. Seminarid toimuvad eesti keeles.

Seminaride ajakava: 
•11. jaanuar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 217
•18. jaanuar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 219
•25. jaanuar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 217
•1. veebruar 2017 kell 14:00 - 17:00 IT Kolledžis ruumis 217

Palume seminarile tulla isikliku sülearvutiga.

Seminarile toimub eelregistreerimine SIIN. Kohtade arv on piiratud ja kohtade täitumisel sulgeme registreerimise.

Eesti Infotehnoloogia Kolledži arendusprojekti „Virtuaalsete õpiruumide ja simulatsioonikeskkonna loomine ja juurutamine“ (VÕSA) eesmärk on luua uudne, õppetegevust toetav ja laiendav virtuaalne õpikeskkond, mis võimaldab muuta IKT õpet praktilisemaks, paindlikumaks ja õppijat toetavamaks.

Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020″ prioriteetse suuna “Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme “Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse “Institutsionaalne arendusprogramm TA asutustele ja kõrgkoolidele” raames.

Samal teemal:

• TTÜ ja IT Kolledž sõlmisid ühinemisleppe
• Maailmafirmas tulevikutarkust kogumas
•  

Hiljuti avaldatud PISA testi suurepärased tulemused on senisest enam toonud päevakorda haridusega seotud küsimused. Sellele debatile pakub sisulist lisandust TÜ teaduskooli noortefoorum, mille peatähelepanu on teadushuviliste noorte arenguvõimalustel ja nende parendamisel Eestis. 

Foorumi teemast tulenevalt on peamisteks esinejateks aineolümpiaadidel edukalt osalenud õpilased, kes jagavad oma arvamusi tänase haridussüsteemi tugevuste ja nõrkuste kohta ning kogemusi sellest,  millised lahendused nende puhul edukaks osutusid. 

„Kuigi foorumi peateemaks on „Mis takistab andekate kiiret tippujõudmist?“, ei arva ma sugugi, et noored peaksid foorumil tooma välja palju negatiivseid aspekte. Pigem ootame sellist konstruktiivset lähenemist, kus osapooled saavad tuua välja kitsaskohti aga ka esitavad võimalikke parandusettepanekuid. Foorumi sõnavõttude ja arutelude kaudu loodame paremini mõista, millist tuge vajavad andekad ja millised kasutamata võimalused on meil andekate noorete arengu toetamisel,“ ütleb foorumi korraldaja ja Tartu Ülikooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik.

Foorumile oodatakse nii õpilasi, õpetajaid kui kõiki teisi isikuid, kes sooviksid kaasa mõelda, kuidas pakkuda andekatele noortele parimaid arenguvõimalusi Eestis. Osalemine foorumil on tasuta. Foorumil osalejate panuse maksimaalseks ärakasutamiseks on korraldajad mõelnud lahendusele, mille abil on osalejatel võimalik oma nutitelefoniga igal hetk debatti küsimuste, kommetaaride või mõtteavaldustega täiendada.

Lisaks sõnavõttudele ja arutlustele tunnustab Tartu Ülikool 2016. aastal rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õpilasi. 

Ürituse kava ja registreerumine siin. 

Ürituse korraldust toetab hasartmängumaksu nõukogu. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti õpilased naasesid Indoneesiast medalitesäras
• Käivitus esimene TÜ arengufondi toel loodud kursus „Õpioskused ülikooliks“
• Eesti õpilased said rahvusvaheliselt geograafiaolümpiaadilt kaks medalit