Esialgu saab end proovile panna programmeerimise, robootika, internetiturvalisuse ja multimeediaga seotud ülesannete lahendamisel oma lasteaias või koolis. 

Ülesanded on erineva raskusastmega ja seega jõukohased ning põnevad kõigile.
Lisaks toimuvad piirkondlikud ühisüritused, kus saab teistega võistelda ja oma oskusi näidata.

Orienteeruv ajakava:

17.09 - 07.10  etteantud ülesannete lahendamine oma lasteaias või koolis
6.10 - 21.10    ProgeTiigri tehnoloogia töötoad Code Weeki raames
1.11 - 18.11    piirkondlikud ühisüritused

Täpsustame õpilasürituse tingimusi ja tegevusi augustis!

ProgeTiigri õpilaste võistluse läbiviimist toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001).

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Eesti poisid võitsid programmeerimisvõistlusel kaks pronksmedalit
• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• Millal saab informaatikast kohustuslik õppeaine?

2017/18. õppeaasta eTwinningu projektivõistluse võidutööd on  Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli eTwinningu projekt „Life is like rainbow“ („Elu kui vikerkaar“) õpetaja Leila Lehtmetsa juhendamisel, Metsküla Algkooli projekt „Scratch me, if you can!“ õpetaja Pille Kaiseli juhendamisel ja Narva Lasteaia Põngerjas projekt „Small scientists discovering the Earth“ („Väikesed teadlased avastavad Maad“), juhendaja õpetaja Natalja Varkki. Nende kolme kohat saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist „Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised“. 

Esile tõsteti veel järgmiseid projekte: 

GPS ART, parim õuesõppe projekt. Juhendaja õpetaja Eve Saare, Pirita Kose Lasteaed.

GPS ART (GPS-kunst) kutsus lapsi matkama ja joonistama. Kasutades nutiseadmes Endomondo äppi, salvestasid lapsed ekraanil nähtava joonisena oma teekonna või teekonnad. Moodustusid kujundid, või planeeriti teekond teadlikult nii, et lõpuks tuli välja soovitud kujund. Sellest omakorda tehti joonistus, mis lõpuks laeti projektikeskkonnas Padleti seinale kõigile imetlemiseks. Mida kõike lapsed jalutades joonistasid! Virtuaalsel näitusel on piltidel koerad, kassid, linnud, lilled, hobune, hulk eksootilisi loomi, laevad, majad, lapsed ja isegi üks jäätisetuutu. Lisaks pildistasid lapsed ka matkal nähtud loodust ja muud teekonnal kogetut. Need pildid on samuti projektikeskkonnas üleval. GPS-kunsti tegid huvilised Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Türgist ja Hispaaniast. 

Yellow Stars` Stories, parim eTwinning Pluss projekt. Juhendaja õpetaja Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool.

Projekti „Kollase tähe lood“ keskmes on folkloor ja muinasjutud. Muinasjutud õpetavad headust, sõprust, üksteise abistamist. Projektis osalesid Eesti, Saksamaa, Armeenia, Aserbaidžaani, Leedu, Kreeka, Poola ja Horvaatia 6-10-aastased lapsed. Nad mõtlesid ise muinasjutte välja ja illustreerisid neid; laulsid ja võtsid laulud videosse, tegid käsitööd, postkaarte jpm. Peategelane oli kõikides lugudes kuldne imetäht (tähed) ja kõik tehtu on üles pandud projekti blogisse TwinSpace´is.

My Fatherland – 100!, parim isamaaline projekt. Juhendaja õpetaja Ere Tumm, Võru Kreutzwaldi Kool.

Rahvusvahelises projektis „Mu isamaa – 100!“ tähistati Eesti, Leedu, Läti ja Soome 100. sünnipäeva. Lapsed koostasid oma isamaa kohta stendi, kus tutvustasid olulisemaid fakte ajaloost, kultuurist, tänapäevast; kirjutasid isamaalise luuletuse; kirjutasid, mida nad oma kodumaale sünnipäevaks soovivad; näitasid, kuidas nad tähistavad naaberriikide suurt juubelit. Kõik tehtu pandi ülesse projekti töökeskkonda TwinSpace´is. 

RoboMath, parim robootikaalane projekt. Juhendaja õpetaja Triinu Grossmann, Haanja Kool. 

Eestist osales projektis veel Türi Põhikool (õpetaja Laine Aluoja) ja Norrast Steinberg skole (õpetajad Kim Gjertsen ja Lisbeth Lidguist). 

Projekti eesmärk oli parandada õpilaste digitaalset kirjaoskust ja probleemide lahendamise oskust, kasutades selleks programmeerimiskeelt. Eesmärk saavutati matemaatika ja loogilise mõtlemise praktiliste rakenduste abil, koostööd tehti haridusrobotite Ozobot, Meet Edison ja EV3 programmeerimisel. Kasutati avatud lähtekoodiga või muul viisil kergesti ligipääsetavaid programmeerimiskeskkondi. 

Õpilased pidid välja selgitama, mida nad juba teavad robootikast, ja jagasid seda projektipartneritega. Töötati rahvusvahelistes gruppides, igas üks Haanja, üks Türi ja üks Steinbergi kooli õpilane. Haanja õpilased kasutasid EV3 robotit, Türi õpilased Ozobotti ja Steinbergi õpilased Meet Edisoni. Kõik õpilased täitsid neli ülesannet ja andsid tehtust ülevaade TwinSpace'is. Projekti lõpus hindasid õpilased projekti tervikuna ja andsid tagasisidet.

Ära märgiti ka projekt „Huvitav praktikapäev“ (An intresting Practice Day), parim eTwinningu projekt kutsehariduses; Ruth Leping ja Marje Jesjutin, Pärnu Kutsehariduskeskus. Samuti „Loomingulised eurooplased“ (Creativ Europeans) kui parim kunstiprojekt; Ingrid Pius, Tartu Hiie Kool.

Projekte hindasid eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. eTwinningu hindamismudeli alusel vaadeldi projektide pedagoogilist uuenduslikkust, õppekava lõimimist erinevates õppeainetes, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

2018/2019. aastaks pälvis märgise „eTwinningu kool“ 1211 kooli üle Euroopa. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat. 

Esmakordselt välja antud tiitliga tunnustati ka seitset Eesti kooli ja ühte lasteaeda: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool. Selle kohta saab lähemalt lugeda Koolielu artiklist "Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest".

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• eTwinningu suvekool 2018 toimub Pärnus 21.-22. augustil
• Virtuaalreaalsus jõudis eTwinningusse

Suvekoolis jagame kogemusi ja häid näiteid projektitööst, tutvustame eTwinningu plaane järgmiseks õppeaastaks, räägime, kuidas avada eTwinningu kaudu kultuuripärandi teemat.

Suvekoolis peatume sellel, millele tähelepanu pöörata projekti kavandamisel ja läbiviimisel, mida peaks õpetaja silmas pidama, et veebipõhine koosõppimine oleks kooskõlas andmekaitse nõuetega. Uurime, kuidas sobitub eTwinniguga mikroõpe.

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Suvekooli päevakavaga tutvu siin.

Registreerida saab kuni 6. augustini HITSA koolitusveebi kaudu.

Kuna suvekoolis on kohtade arv piiratud, siis palume huvilistel registreerimisega kiirustada!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Parimas eTwinningu projektis on ülesanded vikerkaarevärvilised
• Kultuuripärand projektitöös
• Märgis "eTwinningu kool" on tunnustus tehtud töö eest

Aitäh kõigile, kes andsid tagasisidet ning oma hinnanguid! Kõige suurema kummarduse on ära teeninud testijad Aimi Jõesalu, Kairi Mustjatse ja Anne Krull, kes saavad endale ka HITSA poolt väärikad meened.

Kõik testimiseks avatud keskkonnad leiab siit>>
 

Hypersay - hypersay.com

Kaasava esitluse platvorm. Saab oma slaide jagada, küsimusi esitada, vestlusi pidada jne.

Õpilaste käes on keskkond intuitiivne ja nad saavad väga edukalt hakkama! Selle keskkonna puhul meeldib just interaktiivsus - õpilane saab esitada küsimusi ja õpetaja saab ise küsida õpilastelt. Kõigil on võimalik lisada videosid ning teha enda loodud PowerPointi ja Google Drive-i esitlusi veebipõhiseks. Ühtlasi on sinna vahele võimalik ka erinevaid küsimusi ja küsimustikke lisada. Kahjuks ei saa küll testides ära märkida õigeid vastuseid.

Made With Code - madewithcode.com

Praktilised näited programmeerimise rakendamisest.

Üks õpetaja kirjutas: „Lasin õpilastel katsetada täiesti iseseisvalt (näitasin ainult lehekülje kätte) 3 minuti jooksul (aja võtsin täiesti suvalise) ja olin neile valmis ette näitama, kuidas midagi teha saab. Hetkeks oli suurem osa klassist segaduses, kuid kui kaks esimest hakkasid katsetama (koheselt), siis arusaam, mida selles keskkonnas saab teha, levis üle klassi ning kogu klass tegeles ilma minu suurema juhendamiseta oma tegelase loomisega. Ühe tunni jooksul jõudsid kõik 20 õpilast luua kaks erinevat tegelast, laadida alla ning salvestada oma kausta. Kiiremad proovisid ka gifi. 2. klass ei lasknud ennast segada sellest, et keskkond on inglise keeles.“

Teisedki õpetajad nõustusid, et tegemist on mängulise ja põneva keskkonnaga: „kui väärtused paigas, siis on hea visuaalselt näha, kuidas toimub millegi liikumine kas mööda x-või y-telge.“

2. klassi õpilaste arvamused olid valdavalt väga positiivsed: lahe, äge, mulle meeldis, lihtsalt vinge, äge oli teha inimest, tore, hea, õpetlik, ilus. Kuid mõnede õpilaste poolt mainiti ka, et keskkond oli natuke raske, väga raske või liiga raske.

Spiral - spiral.ac

Universaalne ja haridustasemete ülene platvorm, mille abil võimalik õpetajal küsida küsimus, jagada esitlusi, anda tagasisidet ja õpilasi hinnata.

Üks Spirali tugevusi on tema kiirus – tegutsemiseks ei pea õpilased viitma pikka aega konto loomiseks vms. Nad saavad haarata nutiseadme (Android, iOS) või teha keskkonna lahti veebis ja alustada kohe tegevusega. Keskkond sobib hästi koostöiseks õppimiseks ja ideede jagamiseks. Tagasisidet võimalik anda nii klassile kui õpilastele individuaalselt. Õpilased saavad reaalajas kommenteerida ja vastata küsimustele, teadmiste taseme kontrolli võimalik teha nii individuaalsel kui klassitasandil.

Spiral on lihtne töövahend, kuid võimaldab luua ka keerulisemat sisu. Näiteks interaktiivsete harjutustega videotunde, mis võimaldab videole lisada infot ja kontrollküsimusi.

Juhend ise on keskkonda testinud õpetajate arvates kehva. Täpsemalt on keskkonda aga tutvustanud ka Pirje Jürgens oma blogi sissekandes.

GoNoodle - app.gonoodle.com

Liikumisvideod õppimise toetamiseks.

Selle keskkonna puhul meeldis õpetajatele, et nad said selle abiga lapsed lõbusalt liikuma ja nad nautisid seda nii tunnis kui vahetunnis. Videod on jagatud teemade järgi ja neid on lihtne leida. Keskkond on hästi korraldatud ja midagi häirivat ei tähendatudki. Saab valida erinevaid liikumisviise video järgi; tantsida, võimelda, virtuaalselt kaasa teha jooksuvõistlusel, koos liikumisega õppida selgeks nurkade suurused, mõisted- suurem, väiksem, võrdne, videod rahunemiseks, mälu treenimiseks, keele õppimiseks jne.

Iga õpetaja leiab siit oma klassile sobiva tegevuse ja ka õpilased saavad ise vahetunnis otsida sobivaid videosid ja nende järgi lustida. Kindlasti leiab siit veel palju avastamisrõõmu ja  GoNoodle keskkonda tasub uurida  ja katsetada.

Keskkond on küll võõrkeelne, aga õpetajate hinnangul ei ole see siin keskkonnas takistuseks. Keeleoskaja jaoks on muidugi rohkem võimalusi. Esimesele klassile see keskkond väga meeldis (eriti poistele), vahetunnid veetsid paljud õpilased video järgi tegutsemas.

 

Venngage - venngage.com

Infograafikute tegemine.

Erinevad võimalused koostada erinevaid infograafikaid, esitlusi, e-raamatuid jne. Õpilased saavad valdavalt väga lihtsalt hakkama. Tasuta variandis kahjuks vaid viis disaini.

Slido - sli.do

Küsitluste läbiviimine, failide jagamine.

Lihtne, ülevaatlik ja võimalus esitada klassiruumis reaalajas küsimusi. Õpilased näevad teiste küsimusi ja probleeme ning saavad anda küsimusele ka oma hääle. Siiski tuleb valmis olla, et küsimuste esitamise asemele ei suuda mõned õpilased vastu panna ja asuvad siiski tegelema kaasõpilaste naerutamisega. Sobib väga hästi konverentsidele ja ühekordsetele õpisündmustele.
 

Sutori – sutori.com

Ajajoonte tegemine.

Väga paljudes ainetes kasutamist väärt - lihtne, ülevaatlik, mitmekülgne ja kaasav keskkond. Sobib õpetajale igasuguste teemade käsitlemiseks esitluse vormi toetajana – eriti sündmuste, traditsioonide ja kuulsuste eluloode kajastamise juures.

Duolingo - schools.duolingo.com

Veebipõhine võimalus võõrkeelte õppimiseks. Keskkonnast on HITSA kirjutanud juba 2013. aastal. Duolingo on sellest ajast läbi mitmete arenduste tehtud interaktiivsemaks ja kasutajasõbralikumaks.

Keskkonda saab tasuta kasutada ja õppimine käib mugavalt, mänguliselt ning motiveeriva süsteemiga. Lisaks nutiseadmes kasutamisele on võimalus ka veebiversioonis lugemist, kirjutamist, kuulamist, rääkimist väga paljudes keeltes arendada. Keeleõpetajad peavad keskkonna poolt kasutatavat metoodikat efektiivseks viisiks kuidas keelt õppida.

Ainukeseks kasutamist takistavaks asjaoluks on, et keskkond ei ole eesti keeles veel saadaval ja mistahes õpitavat keelt on vaja omandada läbi inglise vm keele. Testinud õpetajad tõdesid, et sellele vaatamata meeldis keskkond väga paljudele nende õpilastele ja mitmed jäidki seda kasutama.

Samal teemal:

• Tehti vahekokkuvõte uute veebikeskkondade katsetamistest
• Tule testi uusi veebikeskkondi!

Code Weeki eesmärk on tutvustada programmeerimist lihtsalt, lõbusalt ja kaasahaaravalt – nii, et see jõuaks võimalikult paljude huvilisteni.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kutsub kõiki, kes on tegevad IT-valdkonnas, korraldama Code Weeki ajal innustavaid programmeerimisüritusi, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Programmeerimisnädal keskendub tänavu rohkem nendele noortele, kes on praegu IT-valdkonnas vähem esindatud, nagu näiteks HEV-õpilased, majanduslikult vähekindlustatud perede lapsed. Tähelepanu pööratakse rohkem ka tüdrukutele, et innustada neid tulevikus õppima ja töötama IT-valdkonnas. Aitame noortel jõuda nende unistuste töökohani ja näitame, kuidas oskuslik infotehnoloogia kasutamine seda teekonda toetab. 

Nagu kahel eelmisel aastal, nii annab Google ka tänavu välja stipendiume koolidele ja mittetulundusühingutele programmeerimisteemaliste ürituste läbiviimiseks Code Weeki raames. Stipendiumi suurus on kuni 8000 eurot. Stipendiumi saab taotleda tegevuste läbiviimiseks lastele ja noortele vanuses 5 kuni 18 eluaastat. Stipendiumitaotlusi saab esitada 13. juulini. Täpsemad tingimused ja taotluse esitamise vormi leiab siit. 

Eelmisel aastal võitsid Eestist Code Weeki stipendiumi Narva Paju Kool ja Tabasalu Gümnaasium. Kõigi 2017. aastal stipendiumi saanud koolide nimekirja leiab siit. 

2016 sai Eestist stipendiumi Narva Paju Kool. Lähemalt saab lugeda Koolielu artiklist. 

Code Weeki algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, nüüdseks on tegevustesse kaasatud üle 50 riigi kogu maailmas. Eestis koordineerib nädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Code Week on meie koolides väga populaarseks muutunud. Kõik Code Weeki üritused kantakse ühtsele kaardile. Uuri Code Weeki kohta lähemalt!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pikslist kuni arvutianimatsioonini – ehk kuidas Narva Paju Koolis programmeerimist õpetati
• Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week tuleb taas
• Code Weeki töötoas ehitati valgusfoor

Innove e-teenuste valdkonnajuhi Dirgis Kaarlõpi sõnul on hea meel, et nii palju lapsevanemaid ja õpetajaid soostus arvamust avaldama. „Küsitluste eesmärk ongi teada saada õpetajate arvamus lasteasutuse töökeskkonna kvaliteedi kohta ning välja selgitada lastevanemate üldine lasteaiaga rahulolu. Saadud informatsioon on lasteaiale kindlasti oluline tagasiside, mille pinnalt saab lasteaed teha vajadusel muudatusi ning seada tulevikusihte,“ selgitab Kaarlõp.  

Rahuloluküsitlustes oli arvamust võimalik avaldada lapsevanematel, õpetajatel, abiõpetajatel ning õpetaja abidel. Küsitlus oli elektroonne ning seda sai täita nii eesti, inglise kui ka vene keeles. 

Küsitluste vastuste analüüsi põhjal annab Innove tagasisidet osalenud lasteaedadele ja nende pidajatele. Tagasiside on lasteaiapõhine ja esitatakse võrdluses riigi keskmisega. Üksiku õpetaja või lapsevanema vastuste kohta teavet ei anta. 2018. aasta tulemused edastatakse lasteaedadele ja nende pidajatele augustis. Nemad saavad seejärel lasteaia tulemustest informeerida lapsevanemaid ja õpetajaid.

Riiklikke rahuloluküsitlusi lasteaedades viib SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi esimest korda, katsetuslikud küsitlused toimusid aasta tagasi.

Lisainfo rahuloluküsitluste kohta

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Lisaks vaadatakse üle lasteaedade õppekava ja pööratakse rohkem tähelepanu lasteaiaõpetajate ettevalmistusse.

„On selge, et alushariduses – nagu see sõnagi ütleb – pannakse alus tulevikuks. Selleks, et kooli jõuaksid kõik võimalikult võrdsetel tingimustel, peame lastega tegelema hakkama võimalikult vara ja erilist tähelepanu pöörama vähekindlustatud lastele. Alusharidusse investeerimine aitab tulevikus vähendada laste mahajäämust ja ennetada võimalikke sotsiaalprobleeme,“ ütles minister Mailis Reps. „Pakume välja lahenduse, et alusharidus võiks tulevikus olla kohustuslik ning 20 tundi nädalas saaksid lapsed lasteaias käia tasuta. Muretsema ei pea need tublid lapsevanemad, kes soovivad ka edaspidi oma last kodus õpetada – see võimalus säilib ka edaspidi. Kuna muudatus on põhjalik, vajab selle väljatöötamine terviklikku lähenemist, üleöö midagi ei juhtu,“ lisas Reps.

Lapsi, kes praegu kuni kooliealiseks saamiseni lasteaias ei käi, on viimaste aastate lõikes keskmiselt kuni kümme protsenti. „Igal lapsel on võrdne õigus heale haridusele ja riigi ülesanne on see tagada. Neid, kes kõrvale jäävad, on meie hinnangul liiga palju. Eestile on tähtis iga laps,” ütles Reps.

Eesti keel võimalikult vara selgeks

„Lasteaialaste iga on parim aeg, et tähelepanu pöörata keeleõppele ja parandada vene- või muukeelsetest peredest pärit laste eesti keele oskust. Selleks plaanime täpsustada õppekava ja luua lasteaedadesse täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad, üks igasse venekeelsesse rühma. On oluline, et lapsed oleksid valmis soovi korral ka eestikeelsesse kooli edasi õppima minema,“ lisas Reps.

Praegu õpib vene kodukeelega lastest ligi pool keelekümbluses või eestikeelses lasteaias. Vene õppekeelega lasteaias käinutest jätkab õpinguid venekeelses põhikoolis 82 protsenti, keelekümbluses osalenutest 52 protsenti.

Elanikkonna toetus eestikeelse õppe laiendamisele on suur – ligi 80 protsenti nii eesti- kui venekeelsest elanikkonnast arvab, et eestikeelse õppega peaks alustama lasteaias. Kõige suuremaks takistuseks eesti- keelse õppe laiendamisel on seni olnud eesti keelt väga heal tasemel valdavate õpetajate puudus venekeelsetes ja keelekümbluslasteaedades.

Täiendavad eesti keele õpetajate ametikohad luuakse lasteaedadesse aastatel 2019–2022. Kavandatud on tuua igasse venekeelsesse rühma eesti keele õpetaja, vahendid selleks on ette nähtud riigieelarve strateegias. Lasteaedadele võimaldatakse täienduskoolitus ja kaasaegsed õppematerjalid, mille aluseks on alushariduse õpetajate Euroopa mapp. Meetme eesmärgiks on toetada eesti keele õpetaja professionaalsust vene õppekeelega lasteaedades, et lapsed omandaksid eesti keele lasteaia lõpetamisel vähemalt A1 tasemel.

Tähelepanu õppekavale ja koolivalmiduse saavutamisele

Lisaks plaanitakse tulevase eelnõuga muuta koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava, kus kirjeldatakse ja seostatakse võtmekompetentse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidega ning lapse arengu tulemustega.

Plaanis on, et alushariduse seaduses määratletaks alla 3aastaste ja 3-7aastaste laste alushariduse korralduse eesmärgid. Kava kohaselt tekib kohalikel omavalitsustel kohustus oma territooriumil elavate laste puhul senise 7. eluaasta asemel hakata arvestust pidama juba 3-aastaste laste kohta. Lisaks saavad koduõppel olevad lapsed käia koos vanemaga vähemalt kord aastas piirkondlikus lasteaias arenguvestlusel, et tagada lapse ettevalmistus kooliminekuks.

 Alushariduse kvaliteedi parandamiseks sätestatakse nõuded personalile ja laste rühmadele. Lapsehoius võib olla alla 3aastasi lapsi lapsehoidja kohta kuni viis. Kui lapsi on lasteasutuse alla 3aastaste rühmas täiskasvanu kohta üle viie, siis peab olema lisaks vähemalt üks õpetaja. Lasteaedade 3-7-aastaste laste rühmas, kus on loodud vaid üks õpetaja ametikoht ja lapsi on rohkem kui 10, peab olema lisaks abiõpetaja ametikoht.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aaron Burden. 

Samal teemal:

• Lasteaiad astuvad järgmise sammu STEAM-oskuste õpetamises
• Naerul näoga Nõlvakule
• Animatsioon on lasteaedades jätkuvalt populaarne

Head õpilased!

Põllumees ütleb, et juunikuus loob rukis pead. Ja sellest sõltub, milliseks kujuneb saak, mis sügisel leivaviljana salve jõuab. Hariduspõllul on samamoodi – läinud õppeaasta on aluseks sellele, milliseks kujuneb teie edasine koolitee. Iga õpitud aasta on vundamendiks järgmisele ning kooliaeg omakorda kogu järgnevale elule. Seega loodan, et ka sel aastal ladusite järjekordse kihi hoole ja armastusega.

Head koolilõpetajad!

Põhikooli, gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamisega olete jõudnud järgmise verstapostini – kool on lõpetatud ja palju uusi teid valikuks valla. Valikut pole teha kerge, sest iga valikuga kaasneb vastutus. Paljud erialad ja õppimisvõimalused on huvitavad, kuid  valitud eriala või õppesuuna sobivusest saate aru alles sellega töiselt tegeledes. Ja mõnikord on vaja ümber otsustada ning uus valik teha. Soovin teile tarka meelt nende valikute tegemisel!

Armsad õpetajad, tugispetsialistid ja koolijuhid!

Olete taas ühe kooliaasta jagu aidanud meie noortel õppida õppima, tundma maailma meie ümber ning toetanud neid nende teel tarkadeks ja hoolivateks ühiskonna liikmeteks. Usun, et teie kaasa antud õpetussõnad ning ühiselt läbi tehtud ülesanded-katsed-ettevõtmised annavad teie õpilastele parima võimaliku pagasi edasiseks. Ma tänan teid siiralt teie igapäevase panuse ja pingutuse eest!

Kallid lapsevanemad!

Ka teil algab suvepuhkus, sest eks ole ju nii, et koolis ei käi ainult laps, vaid lapsevanem ühes temaga. Selleks korraks on ühel pool e-kooli külastamise ning kontrollimisega, kas ikka hommikuks puhtad riided valmis ning õiged õpikud kotis. Kasutage teiegi sooja suve, et oma lastega koos puhata ning aega veeta, et uuel sügisel olla valmis oma lapsi toetama nende kooliteel.

Soovin kogu haridusrahvale ilusat suve, täis rõõmsaid hetki ja palju päikest! Näeme jälle sügisel!

Vaata minister Mailis Repsi tervitust videona siit.

Avafoto: Unsplash, Hope Hause Press. 

Üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Weeki tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi kogu maailmast. Programmeerimisnädala üritused kantaks ühtsele kaardile.

Uuri programmeerimisnädala kohta lähemalt.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• Martna Põhikoolis oli veebruaris kolm digisündmust
• Noored ehitavad Minecrafti virtuaalkeskkonnas tuleviku Baltikumi
• KoodiTund kutsub IT-huvilisi külalistunde andma

Programm Erasmus võimaldab juba miljonitel noortel eurooplastel välismaal õppida või praktikal käia. See annab noortele kogemusi, suurendab nende teadlikkust Euroopast ja parandab nende tulevasi võimalusi tööturul.

„Olen väga uhke selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku kahekordistada Erasmuse eelarvet. See on siiani konkurentsitult suurim kasv kõigi ELi eelarvega hõlmatud programmide puhul. Peame olema julged. Programmiga toetatakse suuri ambitsioone, mis meil on seoses noorte võimaluste avardamise, Euroopa haridusruumi rajamise ja Euroopa identiteedi kindlustamisega. Kutsun liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles meid toetama, et tagada meie kodanikele parim võimalik tulevik,“ sõnas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada programmi Erasmus eelarvet 2021.–2027. aastaks 30 miljardi euroni, millest 25,9 miljardit eurot on ette nähtud hariduse ja koolituse, 3,1 miljardit eurot noorte ja 550 miljonit eurot spordi jaoks.

Komisjoni ettepaneku üks eesmärke on suurendada toetusesaajate arvu. Eelarve kahekordistamine võimaldab ajavahemikus 2021–2027 toetada kuni 12 miljonit inimest, s.o kolm korda rohkem kui praegusel rahastamisperioodil. Toetusesaajate hulka kuuluvad kooliõpilased, üliõpilased, praktikandid, õpetajad, koolitajad, noorsootöötajad, treenerid, kutsekoolide õpilased ja täiskasvanuharidusega tegelev personal, sealhulgas need, kes osalevad algatuses ErasmusPro.

Samuti soovitakse jõuda erineva sotsiaalse päritoluga inimesteni, luua tugevamad suhted ülejäänud maailmaga, edendada tulevikku suunatud ainevaldkondi, nagu taastuvenergia, kliimamuutused, keskkonnatehnoloogia, tehisintellekt ja disain, ning tugevdada Euroopa identiteeti reisikogemuse abil, andes noortele võimaluse avastada Euroopa kultuuripärandit ja mitmekesisust.

Programmist „Loov Euroopa“ toetatakse Euroopa kultuuri-, loome- ja audiovisuaalvaldkonda. Tibor Navracsicsi sõnul on kultuur alati olnud Euroopa idee keskmes. „Just see ühendab inimesi. Kultuuri- ja loomevaldkonnad annavad olulise panuse ka majandusse ja ühiskonna arengusse ning aitavad meil sõlmida tugevaid rahvusvahelisi suhteid. Meie kultuurilised eesmärgid on väga kõrged ning „Loova Euroopa“ programm aitab meil neid teoks teha,“ märkis volinik.

„Digikeskkond tähendab suuri muutusi meie kultuuris ning see on toonud Euroopa kultuuri- ja loomeinimestele kaasa nii probleeme kui ka uusi võimalusi. Soovime, et Euroopa autorid, loojad ja tootjad saaksid uutest digitaalsetest võimalustest nii palju kasu kui võimalik,“ lisas digitaalse ühtse turu eest vastutav komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Komisjoni ettepanek ELi kultuuri- ja loomevaldkondade toetamiseks on jagatud kolme suuna vahel, milleks on meedia (ELi filmitööstus ja muud audiovisuaalvaldkonnad), kultuur ja valdkonnaülene tegevus:

1,081 miljardi euroga rahastatakse audiovisuaalprojekte ning tugevdatakse Euroopa audiovisuaalvaldkonna konkurentsivõimet. Jätkatakse senist toetust Euroopa filmide, telesaadete ja videomängude tootmisele, levitamisele ja reklaamile. Eelolevatel aastatel investeeritakse rohkem Euroopa teoste rahvusvahelisse reklaami ja levisse ning innovaatiliste jutustamisviiside ja virtuaalreaalsuse arendamisse. Luuakse ELi filmide veebikataloog, et parandada Euroopa päritolu teoste juurdepääsetavust ja nähtavust. 

609 miljonit eurot on mõeldud Euroopa kultuuri- ja loomevaldkonna toetuseks. Luuakse koostööprojekte, võrgustikke ja platvorme, et tuua kokku andekaid loomeinimesi kogu Euroopast ning hõlbustada nende piiriülest koostööd. 

Kultuuri- ja meediavaldkonna ülese loometegevuse raames eraldatakse 160 miljonit eurot väikeettevõtetele ja muudele kultuuri- ja loomevaldkonna organisatsioonidele. Neid vahendeid kasutatakse muu hulgas selleks, et soodustada kultuuripoliitilist koostööd üle kogu ELi ja arendada vaba, mitmekülgset ja paljususel põhinevat meediakeskkonda ning toetada kvaliteetajakirjandust ja meediapädevust.

Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Mailis Reps: Euroopa Liidu uus eelarveperiood loob rohkem võimalusi hariduse, teaduse ja noorsootöö võidukäiguks