Möödunud nädalal trükivalgust näinud miniõpik on üks osa sihtasutuse poolt koolidele pakutavast kiusamisvastasest KiVa programmist, mis põhineb põhjalikul teadustööl ja uuringutel, aidates kooliperedel kiusamist ennetada ja juhtumeid peatada. Trükise eesmärk on anda lapsevanematele olulist taustateavet kiusamise kohta: mida teadus kiusamise kohta ütleb ning mida kiusamise vastu kodus ja koolis ette võtta. Miniõpiku on koostanud Turu Ülikooli teadlased, võttes arvesse ka lapsevanemate ja õpilaste seisukohti.

SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar rõhutab, et kooli ja kodu koostöö on kiusamisega tegelemisel väga oluline: „KiVa programmi üks sõnumeid ongi: teeme seda koos! Kiusamise ennetamiseks ja vähendamiseks on vaja toetavat keskkonda, kus lisaks õpetajatele ka lapsevanemad annavad selgelt mõista, et nad ei õigusta kiusamist ning on valmis oma last aitama, kui ta kiusamisega kokku puutub.”

Ta lisab, et sageli on kiusamise peatamise suurim takistus see, et täiskasvanud ei oska lapse kiusamist märgata, ei ole teadlikud kiusamise kahjulikust mõjust kõigile osapooltele või lihtsalt ei tea, kuidas kiusujuhtumite korral toimida.

„Nende kõikide punktide osas annabki miniõpik vajalikke teadmisi: praktilisi näpunäiteid, kuidas oma last toetada, kui teda kiusatakse; suuniseid, kuidas leida püsiv lahendus olukorrale, kui su laps ise kedagi kiusab, ning juhiseid, kuidas lapsel kõrvalseisjana kiusamise ohvreid toetada.”

Õpik on nii eesti kui vene keeles lugemiseks kättesaadav ka virtuaalsel kujul Kiusamisvaba Kooli veebilehel http://www.kivaprogram.net/ee_lapsevanematele/ ja http://www.kivaprogram.net/ru_dlya_roditelei/. Soovi korral on huvilistel võimalik endale annetuse eest soetada ka paberkandjal eksemplar, milleks tuleks sihtasutusega ühendust võtta aadressil info@kiusamisvaba.ee.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks kasutatakse ja parendatakse tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole kiusuvastaste tegevuste järjepideval ja süsteemsel rakendamisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning selle vähendamise ja peatamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade. 

Samal teemal:

• Pirita Majandusgümnaasiumis oli programmi "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" infopäev
• “Kiusamisest vabaks!” metoodika on tõhus

Otseülekannet saab jälgida algusega kell 10.00 HITSA kodulehel: http://hitsa.ee/uritused/vorgustik-vorgutab-seminar-digipoorane-kool

Seminari kava leiab siit: https://koolitus.hitsa.ee/training/1305

Seminaril otsime vastust küsimustele, mis on digipööre õppeasutuses, kellest või millest see algab ning mis toetab digipöörde läbiviimist. Arutleme, millest peaks alustama digipöörde kavandamisel, kuidas kaasata õpetajaid ning kui palju digipöörasust koolis üldse mõistlik on. Seminari pealkiri on inspireeritud Ilmar Tomuski raamatust „Digipöörane kool“.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali
• Hüpe hüperreaalsusesse

Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia on koos sihtasutusega Garage48 juba neli aastat edukalt korraldanud füüsiliste prototüüpide arendamisele suunatud hackathone. Igal aastal on 48 tundi vältaval üritusel arendatud prototüübiks paarkümmend ideed või lahendust igapäevastele probleemidele.

Aasta lasteaiaõpetajaks tituleeriti Marika Moks Tallinna Rännaku Lasteaiast. Marika inspireerib, on hariduse hing ja kultuuri kandja. Ta usub, et muusika on iga inimese õigus ja kõik on omamoodi andekad. Kõik lapsed saavad olla eeslauljad, kunstnikud, heliloojad ja tantsijad. Marika on selge sõnakasutusega, lahke, rõõmsameelne ja tasakaalukas õpetaja.

Aasta klassijuhataja on Hille-Made Varul Valga Gümnaasiumist. Tema töö klassi juhtimisel on suurepärane näide sellest, kuidas ühendada kahte rahvusgruppi, liita erinevatest kogukondadest õpilasi ning panna nad ühise eesmärgi nimel pingutama. Hille-Made Varul on õpetaja, keda mäletatakse ka siis, kui kooli lõpetamisest on möödas mitukümmend aastat. Ta on hooliv, sõbralik, professionaalne, rahulik, eeskujulik ja motiveeriv.

Aasta klassiõpetajaks nimetati Sirle Persidski Tartu Kivilinna Koolist. Ta on väga energiline, loov ja innovaatiline. Sirle juhitud koolipäevas on raske eristada, mis tunnis parasjagu oled, sest tegevused on omavahel põimitud – loodusõpetuses lauldakse, kehalises kasvatuses õpitakse muuhulgas eesti keelt või matemaatikat. Ta tekitab lastes huvi teemade vastu, räägib põnevalt ning julgustab õpilasi avaldama oma arvamust.

Aasta põhikooli aineõpetajaks kuulutati Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpetaja Lauri Vilibert, kelle suurimaks panuseks võib lugeda kooli tehnoloogiakeskuse rajamist ning robootika muutmist õppeasutuse visiitkaardiks. Lauri tekitab oma huvitavate ideedega õpilastes elevust, võimaldab neil avastada maailma ning kogeda eduelamust. Töö- ja tehnoloogiatundides läbitud teemad leiavad sageli praktilise väljundi – valmivad õpilaste endi leiutised, olgu tegu elektroonilise koeramaja või isetehtud elektrikitarriga.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Aleksandr Kirpu Tartu Tamme Gümnaasiumist. Sel aastal oma kooli Õpetaja Lauriks valitud Aleksandr on uuenenud kooli keemiaõpetuse vahvalt käima lükanud. Aleksandr ei „õpeta õpikut“, ta korraldab keemia õppimiseks Kahoot-mängu, ägeda uurimise digiandmekogujaga või annab LearningApps testi sooritamise järel kasulikke vihjeid aine mõistmiseks. Paljudele saabub „raske keemia“ mõistmise heureka aga õppekäikudel.

Aasta kutseõppeasutuse õpetajaks tituleeriti Merille Hommik Tartu Kunstikoolist. Merille on karismaatiline õpetaja, kes otsib viise, kuidas disaini- ja kunstierialade õpet ühendada tervikliku maailmapildi tekitamise ja kultuurseks inimeseks kasvamisega. Merille on suutnud edukalt lõimida kunstiajaloo ja 3D modelleerimise, mis teeb õppijatele kunstiajaloo õppimise kordades huvitavamaks. Merille on õpilastega pidevas dialoogis. Tal oskab õppijaid innustada ja luua seoseid igapäevaelu ning kultuuri- ja kunstilooga.

Aasta õppejõud on Maido Merisalu Tartu Ülikoolist. Maido on inspireeriv noor õppejõud, kes tegeleb tudengite harimise kõrval ka teaduse populariseerimisega. Tema leivanumbriks on saanud õppeotstarbelised teadusvideod, mida kiidavad ja naudivad paljud kosmosehuvilised. Maido ja tema juhendatavad tudengid töötavad korrosioonikatse kallal, mida plaanitakse testida kosmoses ESTCube-2 satelliidil. Selline katse on maailmas ainulaadne ja esmakordne. Maido Merisalu on pälvinud üliõpilaste lugupidamise ja usalduse.

Aasta suunajaks nimetati Saima Tell Keeni Põhikoolist. Saima on hooliv, siiras, uuendusmeelne ja koostöövalmis. Ta on toetanud noori eneseleidmisel ning tema pühendumus on aidanud noortel teha kaalutletuid valikuid. Märgates noore huvi mingi valdkonna vastu, on ta alati püüdnud leida võimaluse unistus teoks teha.

Aasta õppeasutuse juht on Lii Jairus Tapa Lasteaiast Vikerkaar. Lii eestvedamisel liitus Tapa lasteaed Vikerkaar kahesuunalise keelekümbluse mudeli pilootprojektiga. See on uuenduslik ettevõtmine piirkonnas ja alushariduses üldse. Selles nähakse suurt abi ühtsema ja tolerantsema kogukonna loomiseks. Lii kannab edasi eesti keele ja rahvuskultuuri väärtusi teise emakeele ning kultuuritaustaga lastele, kolleegidele ja peredele.

Aasta hariduse sõbra tiitli sai Mart Noorma Tartu Ülikoolist. Mart on tuntud Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ja juhendajana ning teadust populariseeriva telesaate „Rakett 69ˮ kohtunikuna. Ta räägib kirglikult vajadusest tuua haridusse rohkem probleemipõhist õpet. Mardil on suurepärane oskus suurelt mõelda, kuid seejuures suudab ta ka inimesi veenda, et kõik on võimalik.

Aasta õppuriteks kuulutati Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirma Festera liikmed Sandra Võsaste, Joonatan Oras, Kris-Robin Sirge ja Kevin Reisenbuk, kes võitsid Brüsselis Euroopa parima õpilasfirma tiitli. Aasta õppuriks nimetati ka Tartu Kutsehariduskeskuses õppinud ja restoraniteenindajate võistlusel suurepäraselt esinenud Tartu Ülikooli tudeng Liina Suur ning Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilasena rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Iirimaal hõbemedali võitnud Joonas Jürgen Kisel. Aasta juhendajaks nimetati Eda Peäske Tallinna Muusikakeskkoolist.

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Lisainfot saab aasta õpetaja gala lehelt.

Allikas ja foto: HTMi koduleht. 

Samal teemal:

• Aasta õpetaja gala 2017

Viiendat korda toimuv üle-euroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lihtsal ja kaasahaaraval viisil ning tuua see lähemale meie igapäevaelule. Selle algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad, tänaseks on Code Weekist kasvanud ülemaailmne ettevõtmine, kuhu on kaasatud ligi 50 riiki ning ühtekokku pea miljon inimest. 

Programmeerimisnädala tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „Code Week tähendab paljudes Eesti koolides põnevaid, spetsiaalselt sellele nädalale mõeldes tehtud töötube, et programmeerimise ja IT-ga esmast tutvust teha,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Programmeerimisnädala tegevused varieeruvad 3D-kokandusest multifilmide tegemiseni, küberturvalisusest nutikodudeni, näidates ilmekalt seda, et IT on tõepoolest kõikjal meie ümber.“

Programmeerimisnädala raames toimub üle 150 ürituse pea kõikides maakondades, tegevusi viivad läbi koolid, lasteaiad, raamatukogud ning huviringid. Töötubades õpitakse animatsioone, mänge ning mobiilseid äppe looma, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailma ning küberturvalisusega, õpitakse droonide abil filme tegema, uudistatakse asjade internetti jpm. Kõik üritused on osalejatele tasuta. 

Code Weekile on õla alla pannud ka mitmed suured ettevõtted, nagu näiteks Google, kes jagas sel aastal välja stipendiume 60 koolile 33 riigist, sealhulgas ka kahele Eesti koolile - Narva Paju Koolile ning Tabasalu Gümnaasiumile.  

Kõik üritused leiab programmeerimisnädala kaardilt: http://events.codeweek.eu/. 

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Code Weeki töötoad lasteaedadest kutsekoolideni
• Eesti õpilased on oodatud Baltimaade digitehnoloogiate konkursile „Ventspilsi IT-väljakutse 2017”
• Lastele korraldatakse 120 tasuta tehnoloogia õpituba üle Eesti

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi õpetajate päeva tervitus:

Armsad õpetajad!

Rõõmsat ja vahvat õpetajate päeva teile! Loodan, et te kõik saate täna olla koos, süüa torti ja kringlit ning nautida seda kaunist sügise alguse päeva.

Täna on klassi ees abituriendid, lapsevanemad või mõni teine tore ja uus õpetaja, kes just tänasel õpetajate päeval kogeb, mida tegelikult tähendab olla teie ametis. Õpetajaamet on väga suur väljakutse - ühiskond ootab suuri muutusi, küll õpiväljundite kaudu, küll ootuste kaudu, küll laste rõõmu kaudu.

Teie õpetajad teate, et lõpuks on iga laps see ime, keda teie saate kujundada, sest me kõik mäletame oma õpetajat ja seda, kui palju iga õpetaja andis meie valikutele, meie eelistustele ja meie eluteele kaasa.

Suur aitäh teile, head õpetajad, et olete viinud Eesti maailma tippu ja toonud Eestile selle eduloo, millest me oleme kõik unistanud!

Suur tänu ja kaunist päeva teile!

Ehkki jutt käib nädalast, kestab Code Week 7.–22. oktoobrini. HITSA eestvedamisel korraldavad õpetajad ja haridusasutused selle aja jooksul 120 õpituba üle Eesti, et tutvustada lastele ja noortele, kuidas tehnoloogiat enda kasuks tööle panna. Tasuta õpitubades saavad osaleda lapsed ja noored vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Õpitubades programmeeritakse animatsioone ja mänge, ehitatakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, õpitakse targa internetikasutuse põhimõtteid jpm. Õpitube viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja projekti "Targalt internetis" toel.  

Igaüks saab valida meelepärase töötoa oma kodukohale võimalikult lähedal. Kus ja mis toimub, saab täpselt vaadata HITSA kodulehelt ja samas ka töötubadesse registreeruda. Ja mis väga oluline – osalema on oodatud ka need lapsed ja noored, kes pole varasemalt programmeerimisega kokku puutunud. 

Code Week lasteaias

Töötube viivad läbi nii need, kel juba varasem Code Weekil osalemise kogemus kui on ka esmakordseid tegijaid. Merlin Kirbits, Mooste Mõisakooli infojuht-haridustehnoloog, ProgeTiigri maakondlik nõustaja Põlvamaal osaleb Code Weekil esimest korda. Töötoas „Robotid seenemetsas“ seiklevad koos lastega väikesed Ozoboti ja Bee-Boti robotid. Oodatud on  5- ja 6-aastased lapsed. Töötoad toimuvad Põlvamaal Pihlapuu, Mesimummi ja Muumioru lasteaias. Viimasesse võivad minna ka 3- ja 4-aastased lapsed. 

Miks peate oluliseks juba nii väikeste laste osalemist programmeerimisnädalal? Arvatavasti tuleb töötuppa neidki väikeseid, kes elus esimest korda näevad robotit ja ei saa arugi, et see on robot?

Väikesed lapsed on alati olnud kõigele uuele väga vastuvõtlikud. Nad on oma loomult õpihimulised ja pean oluliseks selle õpihimu toetamist nii lasteaias kui koolis. Praegu valmistatakse ette uut informaatika ainekava, mille raames jõuab programmeerimine ja robootika peagi kõikidesse haridusastmetesse. Samas leidub mitmeid väga vahvaid haridusroboteid, mis on eakohased palju väiksematele lastele. Programmeerimisnädala õpitubade korraldamine lasteaias annabki suurepärase võimaluse näidata õpetajatele, lapsevanematele ja eelkõige lastele endile, et programmeerimist ja robootikat ei tasu karta, vaid kõik, olenemata vanusest, saavad sellega hakkama. Ma ei leia, et lähenemine väikeste laste puhul on oluliselt teistsugune kui õpilastega või täiskasvanutega, kõige tähtsam on valida eakohased vahendid ja tegevused ning korralikult ennast juhendajana ette valmistada. Nendes lasteaedades, kellega mina programmeerimisnädalal koostööd teen, on robotid tänu kevadel korraldatud HITSA toetusmeetmele olemas ja lapsed on saanud esimese programmeerimiskogemuse kätte. Tagasiside õpetajatelt robotite kasutamise kohta on olnud positiivne ja selle võrra on kindlasti ka minul kergem õpitubades toimetada. Loodan, et  programmeerimisnädalal kogetu/nähtu innustab õpetajaid ja ka lapsi seadmeid edaspidi kapist sagedamini välja võtma ning uusi ja põnevaid haridusroboteid juurde soetama. 

Ühte töötuppa on lapsed oodatud koos vanematega. Millele peaksid lapsevanemad töötoas tähelepanu pöörama?
 
Tilsis toimuvale perepäevale on lapsed oodatud koos vanematega või nii väikeste laste puhul tuleb pigem öelda, et vanemad koos lastega. Vanematelt ootan uudishimu ja aktiivsust. Ootan seda, et nad ei jääks lihtsalt kõrvaltvaatajateks, vaid prooviksid kõike ise koos lapsega järele. Siis on kindel, et kui laps tuleb järgmine kord lasteaiast koju ja räägib midagi kollasest mesimummist (Bee-Bot) või väikesest vilkuvast mänguasjast (Ozobot), saab ka lapsevanem aru, millest jutt käib ning oskab oma lapse õpihimu paremini suunata ja toetada.
 
Mida teile endale selline natuke teistsugune situatsioon ja õpetamine annab, mis väljakutse esitab? 

Osalen programmeerimisnädalal esmakordselt. Varem ma ei teadnudki, et selline vahva ettevõtmine olemas on. Nüüdseks olen aga juba pool aastat töötanud ProgeTiigri maakondliku nõustajana Põlvamaal ning kuidas ma ikka teisi nõustan, kui ise kõike järgi ei proovi. Enda jaoks pean suurimaks väljakutseks õpitoa läbiviimiseks vajalike seadmete ja vahendite hankimist/laenutamist. Kahjuks hetkel  Lõuna-Eestis puudub selline koht, kus saaks suuremas koguses haridusroboteid laenutada ning lasteaedade ja koolide vahendite hulgad on üsna tagasihoidlikud. Õnneks osalesime Tilsi lasteaiaga kevadel HITSA, Tallinna Haridusameti, Rekato (uue nimega Insplay), Tallinna Kullatera Lasteaia ja TTS Groupi koostöös välja kuulutatud Bee-Boti ja Ozoboti videolugude väljakutses ja nüüd kuluvad II koha võiduga kaasnenud auhinnad marjaks ära. Samuti oli Tilsi lasteaia direktor valmis Bee-Boti läbipaistvate taskutega matte kiiremas korras juurde soetama, sest vastasel juhul poleks perepäeva korraldamine, kuhu on oodatud ligikaudu 40 last koos vanematega, lihtsalt mõeldav. Samuti olen rõõmus, et suutsin lühikese ajaga leida toredad koostööpartnerid Tartust ( Ramon Rantsus ja Anneli Mõtsmees), kes on valmis koos oma seadmetega tulema Põlvamaale õpitubasid läbi viima. Seda, mida töötubade lävibiimine ja teistsugune õpetamiskogemus mulle juurde annavad, oskan täpsemalt öelda siis, kui õpitoad juba toimunud on. 

Code Week kutseõppeasutuses

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Sillamäe ja Jõhvi õppekohas on töötoad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Töötoad on vene keeles: „Scratch. Arvutimängu loomine“ (8. ja 9. klassid, juhendab Natalja Redean;  „Visual Basic. Mängu programmi loomine“ (10.-12. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Filmimine drooniga“ (9. klass, juhendab Andrei Gontsarov); „Appinventor. Android programmeerimine“ (6. - 12. Klassid, juhendab Inna Dokutsajeva). 

Miks peab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus oluliseks osaleda programmeerimisnädalal, mida see annab koolile, õppuritele, õpetajatele?  Kutsehariduskeskuse tarkvara ja andmebaaside aluste eriala õpetaja Natalja Redean: 

Peamine eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning neid oskusi lõbusal viisil lastele tutvustada. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad tutvustavad oma kooli, õppimisvõimalusi ja -tingimusi õpilastele. Õpetajad demonstreerivad programmeerimisoskusi võib-olla keskuse tulevastele õpilastele. Töötubade organiseerijana pole kool varem osalenud, aga  HITSA üritustel osaleme võimalikult tihti.

Minu töötoa teema  („Scratch. Arvutimängu loomine“) on seotud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpetatava erialaga. Praegu on meil noorem tarkvaraarendaja eriala, kus õpetatakse programmeerimist. 

Töötoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi programmeerimisest. Ühe mängu näitel õpilased saavad tutvuda arenemisprotsessiga Microsoft Visual Stuudio programmis või Scratchis.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• ProgeTiigri „Mängumaratonil“ selguvad Eesti parimad noored mänguloojad

Info saatis Koolielule "Nutitund igasse kooli!" algatuse eestvedaja Birgy Lorenz. 

Projekti septembri statistika näitab, et nutitunnid on meie haridusmaastikul ikka sama au sees kui eelmisel aastal. Kogusime septembris ühiselt kokku 107 nuti-ideed, osales 45 astusust ja meiega liitus lausa 10 uut tegijat! Kokku on projektis nüüdsest osalemas 229 asutust ning tehtud on 1927 postitust. 

Nutilaineharja eesotsas surfisid sellel kuul ja tegid postitusi Põlva Gümnaasium (13 postitust) Tallinna Kristiine Gümnaasium (7), Väike-Maarja Gümnaasium (7), Tallinna Liikuri Lasteaed (6). Hoidke lippu kõrgel, meile meeldib see, mida teete ja meiega jagate!

Auhinnaloosis oli seekord edukas Kristi Põdra Väike-Maarja Gümnaasiumist, kes toob oma koolile Telia Eesti kingituse  - uhke uue projektori AIRXEL AX400, millega veel enam uurivaid ja ajaloolisi tegevusi koolis ette võtta ning loomulikult meiega jagada!

Oktoober on nutitunni projektis väga põnev kuu

Esimese asjana kuulutame välja õpetajate lugude kogumise konkursi. Kirjutage meile oma kooli ägedatest õpetajatest lugusid ja jagae seda meiega! Ka nutitunni projekt on suvel asjalikult õpetajate lugusid kogunud, seega iga päev avalikustame midagi huvitavat Eesti nutiloojatest. Soovime persooniloos teada õpetaja nime, ametit, tööstaaži; kuidas algas tema nutiteekond; kuidas digi on tema maailma muutnud ning kuidas tema meelest digi parimalt kollektiivis nakkab. Persoonilugude auhinna loosikotis on kolm akupanka Haridus- ja Teadusministeeriumilt.   

Nutitunni järgmine suurem teema on digitaalne ohutus ja küberkiusamise vastu võitlemine. Loodan, et kõik on kursis Telia Eesti kampaaniaga "Suurim julgus" (www.suurimjulgus.ee), kus kutsutakse inimesi sõna võtma ja teada andma, et kiusamine ei ole normaalne ja see peab lõppema. Samuti kutsutakse üles hädasolijalt märkama ja teda aitama. Programmi raames jagati igale koolile välja kaardi/lauamäng (suunatud II ja III kooliastmele), aga selgus, et paljud tahavad ikkagi saada endale oma isiklikku komplekti. Nüüd ongi võimalus olemas! Tee oktoobris midagi digitaalse ohutuse teemal, aita küberkiusamist ja kiusamist vähendada ning anna sellest meile teada. Loosi läheb kampaania T-särk, kleepsud ning kaardi/lauamäng! 

Lisaks loositakse välja Telia Eesti poolt ka 32 tolline LG LED-teler! Birgy Lorenz: "Ise IT-juhina olen näinud, et tänases koolis on lisaks projektoritele väga vaja ka televiisorit. Esiteks saab sellega teha väiksemat grupitööd suurel ekraanil, teiseks saab sellest luua infotabloo, millega näidata nii pilte, videoid kui esitlusi. Aga võibolla on televiisor väärtuslik lisand hoopis õpetajate tuppa, kus õpetajad saaksid olla kursis maailma asjadega, et seda uut ja toredat, mis uudistes või dokumentaalides pajatatakse, kohe ka õpilastega tunnis jagada."

Ülejäänud nutikate lugude vahel läheb loosi Calliope, mis on nii uus vidine, et ei osanud seda netist väljagi esimesel korral otsidat. Tegemist on mikroskeemiga, mis lööb hetkel laineid Saksamaa koolides: http://calliope.cc/en. Auhinnapaneb välja HTM. 

Üks teadaanne on suunatud Tartu koolidele ja lasteaedadele. Tartu linnavalitsuse haridusosakond kutsub koole ja lasteaedu osalema projektis "Nutitund igasse kooli!" ning ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 15. detsembrini tehtud postitused FB-kanalil https://www.facebook.com/groups/nutitund osalevad Tartu linnavalitsuse haridusosakonna lisaloosis, milles jagame välja põnevaid digipädevuste õpetamist toetavaid auhindu. Iga postitus annab ühe loosipileti - mida enam postitusi, seda enam pileteid. Auhindade kätteandmine toimub jaanuaris 2018. Auhinnafondi väärtus on 5000 eurot. 

Nautige digi ja nutiõpetajaks olemist, jagage seda meiega ja püüdke auhindu!

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Kõik projektis osalevad koolid leiate siit kaardilt. 

Projekti üldülevaate: https://sites.google.com/view/nutitund/avaleht.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uut kooliaastat alustab ka projekt "Nutitund igasse kooli!"

Programmeerimisnädala õpitoad aitavad äratada huvi nii IT-teemade kui ka programmeerimise vastu. „Kõik saab alguse laste huvist tegeleda põnevate ja mänguliste tehnoloogiliste vahenditega. Robotid, mida ise liikuma panna, arvutimängud, mida ise programmeerida on Eesti koolides üha populaarsemad. Õpetajate kaasabiga aitame arendada õppijate tehnoloogilist kirjaoskust, aga ka tulevikuks vajalikke sotsiaalseid oskusi nagu eluliste probleemide lahendamine ja meeskonnas töötamine,“ selgitab HITSA digivaldkonna programmijuht Inga Kõue.  

Tasuta õpitubades saavad osaleda lapsed ja noored vanuses 5 kuni 20 eluaastat. Õpitubades programmeeritakse animatsioone ja mänge, ehitatakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, õpitakse targa internetikasutuse põhimõtteid jpm. Õpitube viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja projekti "Targalt internetis" toel.  

Õpitubasid saab valida oma elukohajärgsest regioonist. Osalema on oodatud ka need lapsed ja noored, kes pole varasemalt programmeerimisega kokku puutunud!

- Põhja-Eesti – Harju maakond;

- Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond;

- Kesk-Eesti – Järva, Viljandi ja Rapla maakond;

- Ida-Eesti – Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakond;

- Lõuna-Eesti – Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakond.

Info ja registreerumine õpitubadesse

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Komisjoni Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt internetis“.

Programmeerimisnädala õpitoad toimuvad üleeuroopalise Code Weeki raames. 7.-22. oktoobrini 2017 toimub järjekorras viies Code Week, mille eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning sellele, kuidas neid oskusi lihtsal ja kaasahaaraval viisil nii lastele kui ka täiskasvanutele tutvustada. Kõik Code Weeki raames korraldatud ettevõtmised on kantud üleeuroopalisele programmeerimisnädala kaardile http://events.codeweek.eu/. Lähemalt saab Code Weekist lugeda siin: http://www.hitsa.ee/uritused/programmeerimisnadal-code-week.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Code Week paneb Eesti programmeerima
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Koodi minuga, õpetaja!

Tervete eluväärtuste kujundamine aitab kaasa töötaja tööturul püsimisele ning konkurentsivõime säilitamisele, õpetaja rolli tunnustamisele. Konverentsi eesmärk on jagada  õpetajatele informatsiooni ja praktilisi nõuandeid.

Ootame üritusele osalema kõiki lastega tegelevaid spetsialiste  üle Eestimaa:

• lasteasutuste  juhid, pedagoogid, kasvatajad, tervishoiutöötajad, eripedagoogid 

• noorsootöötajad, laste ja noortega tegelevad spetsialistid, sotsiaaltöötajad

• riigiametnikud ja kohaliku omavalitsuse spetsialistid

• kutseharidust omandavad õpilased ja üliõpilased

Eelregistreerime  on avatud 22.09 – 15.11.2017 või kuni kohtade täitumiseni

Info: www.terveelukompass.eu

eTwinningu nädalatel osalemiseks tuleb end eTwinningu kasutajaks registreerida. 

21. septembril kell 18 toimub veebiseminari "Inclusion: every learner matters, and matters equally" (vabas tõlkes: "Kaasamine: kõik õpilased on olulised").

25. septembril kell 19 toimub veebiseminar, kus tutvustatakse kaasamise teemalisi eTwinningu projekte.

Ideede ammutamiseks  ja projektipartnerite leidmiseks toimub kaks rahvusavahelist projektiideede laata: 26. septembri kell 19 (õpilased vanuses 7-14) ja  28. septembril kell 19 (õpilased vanuses 15-18).

Toimub kolm saksakeelset veebiseminari „Mit eTwinning Europa in die Schule holen“:

22. septembril kell 18.30 https://goo.gl/YhzjnG

6. oktoobril kell 17.00 https://goo.gl/ZMwtCL

12. oktoobril kell 22.00 https://goo.gl/ttxsje

Kui sõlmite kaasamise teemalise projekti ja lisate projektikirjeldusse #eTwinclusion, võite võita tahvelarvuti. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kaasa kolleeg eTwinningusse!
• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Selgunud on tänavused parimad eTwinningu projektid
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!