Eesmärk on kaasata koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale. 

Lisaküsimuste korral kirjutage Rääma Põhikooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!

Rääma Nutiajud 

Samal teemal:

• Pärnu Rääma Põhikool on ettevõtlik kool
• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse

Programm EHE (Eesti haridusinnovatsiooni edendajad) on mõeldud haridusuuendusest huvitatud õpetajatele ja õppejõududele. Koostöös ettevõtjatega ning parimate koolitajate juhendamisel on osalejail võimalik teha midagi käegakatsutavat Eesti hariduse uuendamise heaks. 

HITSA partnerid EHE programmi juures on Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Ettevõtjatest on juba andnud nõusoleku programmis kaasa lüüa teiste seas ITL, Microsoft Estonia, Dell EMC ja Eesti Energia. Korraldajad ootavad jätkuvalt liituma ka kõiki teisi Eesti hariduse tulevikku panustada soovivaid ettevõtjaid.

Konkurss aasta kestvas arenguprogrammis osalemiseks oli tihe. Kandidaatidel tuli kirjeldada, millist haridusinnovaatilist ideed nad ellu viia soovivad. Esimesel aastal programmi pääsenute seas on haridusuuendajaid nii üldhariduskoolidest kui ka lasteaedadest ja ülikoolidest. 

„HITSA soovib, et me kõik tunneksime end üha enam tehnoloogiast mõjutatud maailmas kindlalt,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Olen veendunud, et kõige paremini saavad meid selles aidata just õpetajad.“

Ka tunnustatud pedagoogikateadlane ja üks EHE programmi õppejõudusid Margus Pedaste on veendunud õpetajatöö tähtsuses: "Kuigi tehnoloogia osa suureneb, ei kao õpetajad kuhugi. Õpetaja roll muutub ja tänu tehnoloogiale jääb tal tulevikus enam aega tegevusteks, mille peale täna võibolla ei tulegi…“ 

Programmiga seotud teadlastest, õpetajatest, ettevõtjatest jt ekspertidest koosnev võrgustik otsib vastust küsimusele, kuidas õppida nüüdisaegselt. Milliseid tehnoloogiaid tasuks Eesti hariduses paremini tunda? Millised tehnoloogiad aitaksid saavutada parimaid õpitulemusi?

Arenguprogrammi EHE avaseminar
3.-4. november, Tartu

Lisainfo HITSA kodulehel

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid ja startup-kogukonna esindajaid nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Unsplash, Andreas Palmer

Samal teemal:

• Video: milliseid infosüsteeme HITSA pakub?
• Otsime gümnaasiume informaatika valikkursusi piloteerima
• HITSA avas IT-teemalise foorumi haridusasutustele

Head vaatamist ja infosüsteemide kasutamist!

Foto: rowpixel, Unsplash

Samal teemal:

• HITSA veebiseminar "eTwinningu multiprojektid 2018" toimub 1. novembril
• Otsime gümnaasiume informaatika valikkursusi piloteerima
• Värkvõrk on koolides kohal
• Veebiseminaridel tutvustatakse informaatika digiõpikuid 

Samsung Digi Pass koolitusprogrammi juhi, Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia vanemteaduri Mart Laanpere sõnul töötavad kutsekooliõpilased mentorite toel oktoobrist veebruarini enda valitud tarkvaradisaini projektidega, omandades tööturul vajalikke digioskuseid.

„Nelja kuu jooksul asuvad võistlustulle nii tulevased tarkvaraarendajad, multimeedia spetsialistid, tööstusinformaatikud, juuksurid, metsurid, laotöötajad kui ka koka eriala õpilased. Tehnoloogia areng on jõudnud sellesse faasi, kus IKT on levinud igasse valdkonda ning digioskusteta tööturul hakkama ei saa,“ lausus Laanpere.

Oma kolmeliikmeliste meeskondadega on kutsekoolinoorte digipädevuste koolitusprogrammis väljas Luua Metsanduskool ning Järvamaa ja Tartu Kutsehariduskeskus. Kaks võistkonda on osalemas nii Kehtna kui Võrumaa Kutsehariduskeskusest ning kolm meeskonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest.

Samsung Electronicsi Digi Pass programmi juht Baltikumis Egle Tamelyte tõi välja, et Eestis finaali valitud ideed aitavad lahendada elulisi probleeme ja mentorid julgustavad noori ka tulevikus oma äriideeid ellu viima.

 Näiteks tahavad Kehtna Kutsehariduskeskuse õpilased raplamaalaste jaoks programmeerida orienteerumismängu, Võrumaa infotehnoloogia süsteemide nooremspetsialistid aga soovivad luua spordirakenduse, kus saab reaalajas vaadata Eestiga seotud mängude tulemusi.

 „Üks meeskond soovib arendada rakendust, mis lihtsustaks auto remontimist ja aitaks leida mehaanikuid. Teine tiim tunneb puudust äpist, millega vaadata vabu parkimiskohti kaubanduskeskustes ja muudes avalikes parklates. Tahetakse ka välja töötada rakendust, milles saab tutvuda poodide tootevalikuga ja võrrelda hindu. Soovitakse luua äppi, mis aitab eri riikide seadusandluses orienteeruda, ning tarkvara droonile ja Android seadmele, mis teostab metsamõõtmist täpsemalt ja väiksema ajakuluga,“ kirjeldas Tamelyte digiideid.

Esimesed koolituspäevad ootavad ees 26. ja 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis, kus kutsekoolinoored läbivad digitaalsete oskuste testi ning saavad ülevaate prototüüpimisest kuni nutiseadmete eripärani. 

Samsung Digi Pass on neljakuuline uuenduslik ja võimalusterohke koolitusprogramm kutsekooliõpilastele vanuses 14–20 eluaastat. Koolitus aitab osalejal omandada oskused, mis on vajalikud unelmate karjäärile aluse panemiseks. 

Koolituse lõpus saavad osalejad spetsiaalsed digitaalsed passid, mis on tõestus tulevasele tööandjale omandatud oskustest ja kogemustest.

Noortele mõeldud programmi on töötanud välja Samsung Electronics Baltics koostöös Tallinna Ülikooli ja Eesti Noorteühenduste Liiduga.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 33 kutseõppurit alustasid oma esimest koolitussessiooni programmis Samsung Digipass
• Eesti kutseõppuritele anti üle esimesed digipassid

Kolmandat korda toimuva üle-euroopalise teemanädala tänavuseks deviisiks on “Avasta oma anne”. Sellest inspireerituna avab 8. novembril kell 18.00 – 21.00 ka Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus uksed, et tutvustada erinevate tegevuste kaudu oskusõppe eriilmelisust.

Sillamäe õppekoht

Üritus planeeritakse läbi viia interaktiivse mitteformaalse meeskonnamängu/meeskonnavõistluse näol. Osalejate arv 100 (10 meeskonda, igas on 10 inimest). Kahe tunni jooksul peab iga meeskond läbima 10 "oskuste peatust" ja täitma planeeritud ülesandeid, teenides täitmise eest OSIKuid -oskuste omandamise eest mõeldud "raha".

Kokku on õppehoones 10 peatust: kaks metallierialade peatust (töökodades), kaks ehituse erialaga seotud peatust, kaks laohoidja ja logistika erialaga seotud peatust, üks IT-valdkonnaga seotud peatust, üks koka erialaga seotud peatus, kaks üldainete peatust. Ühe ülesande täitmiseks planeeritud aeg on 10-12 minutit.
Võitjaid autasustatakse ja kutsutakse avatud uste nädalale ja õpilasvarju nädalale.

Jõhvi õppekohas on 
- kohvik
- teenindus-, tehnika-, tehnoloogia-, majandus-, IT töötoad
- elav muusika
- Noorte Tugila boks
- Rajaleidja boks

Narva õppekohas on
- IT ja multimeedia töötuba
- koka eriala töötuba
- mehhatroonika - tuleviku eriala
- puumaja kokkupanek / ehitus
- elekter – see on imelihtne!
- brelokkide valmistamine metallist 
- mäng "Mõtle, millised erialad on IVKHK-s"
- teatrietendus "Punase surma mask"

Huvilised on oodatud!

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

Haridusfestivali läbiv mõte oli, et iga „iduEDU“ festivalil osaleja annab oma panuse idude targale kasvamisele ning uute edulugude tagant tõukamisele. Tallinna kesklinna hariduskvartalis Reaalkooli, Kesklinna Põhikooli, Inglise Kolledži ja Keskraamatukogu vahet liikudes said nii idud kui taimed valida 100 töötoa vahel. 

Kuidas leida tasakaal uuenduste ja traditsioonide vahel

Haridusfestivali avaettekandes mõtiskles Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets uuenduste ja traditsioonide üle hariduses. Eks ole igal haridustasandil ühelt poolt suhtumist, et uuendused on head ja vajalikud, ja teisalt, et 100 aastat on ühtmoodi õpitud ja õpetatud, saab edaspidi samamoodi hakkama. „Eesti haridusuuendused on keerelnud ühe mõiste ümber: muutunud õpikäsitus. Silme eest võtab kirjuks, kui palju on leitud võimalusi ühe ja sama asja õpetamiseks, näiteks lihtsa matemaatikaülesande lahendamiseks. Mis on mõistlik? Mina arvan, et mõne aja pärast tuleb uus teema, ja selleks on mõtestamine. Miks ma just nii õpetan? Miks on vaja seda või teist õppida?" kõneles Mati Heidmets. Ta lisas, et töömaailmas on mõtestamisest saanud võtmeküsimus just noorte puhul. Nemad ei küsi, kuidas tööülesannet täita, vaid miks ta peab seda tegema, mis tema tööst muutub, mis on tegevuse mõte. 

Järgnenud diskussioonis osalesid Raino Liblik, Kati Kurim, Merlin Linde ja Mati Heidmets (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Tallinna Reaalkool, Tallinna Ülikool). Ühiselt arutleti, kuhu tõmmata piir sisseharjunud õpetamisel ning kuidas mõjutavad õppimist kaasaegsed võimalused.

Et on erinevaid õpikäsituse mõtestamise viise, on hea. Iga kool leiab oma niši. Kui oleks ette kirjutatud, mis on muutunud õpikäsitus ja kuidas seda teha, oleksid kõik koolid ühenäolised. Alguses oligi muutus kunstliku maiguga – tuleb kindlasti midagi teistmoodi teha. Tasapisi tuli mõistmine, et eesmärk on õppija toetamine, mitte muutused. „Õpetaja peab leidma õpetamisviisid, mis sobivad tema õpilastele. Lähtuma pean enda tugevustest ja kooli traditsioonidest,“ leidis Merlin Linde. Ühiselt oldi arvamusel, et teadmiste väärtustamine ja suhtumine õppimisse kui tõsisesse töösse peab jääma, see ei tohi koolis muutuda. 

Sagimist oli palju

Festivalipäev ja külalised olid pidevas liikumises. Üks töötuba lõppes, teine oli juba alanud, kolmandasse tuli joosta ja neljandast jõuti kuulata algust. Aga valik oli lai: kokakunstist droonide lennutamiseni, jõulukroonide valmistamisest virtuaalreaalsuseni. Olid ka elukestva õppe töötoad täiskasvanutele, kes plaanivad katkenud õpinguid jätkata või karjääris muudatust teha. 

Üks sajast töötoast

Üks sajast töötoast oli „Kultuuripäevik õppetöös“ (Tallinna Reaalkool, õpetaja Maarja Kell ja õpilased). Sisult väga lihtne ja praktiline: Maarja Kella 8. klassi õpilased peavad juba mitmendat aastat igaüks kultuuripäevikut, kuhu märgivad nähtud teatrietendused, vaadatud filmid, külastatud näitused; reisid, spordivõistlused, kontserdid, muuseumid jne. Mõte on selles, et noored oskaksid vaadata ka kultuurisündmuse taha: kui keeruline on korraldamine, lavastamine, muusikateose loomine, näituse ülespanek jne. Ka näitlejate nimed või mõni fakt ajastu kohta jääb nii paremini meelde. Igaüks täidab kultuuripäevikut vabalt valitud vormis, miinimum on viis sissekannet. Klassijuhataja vaatab kord-kaks õppeaastas päevikud üle, aga mitte hindamiseks, vaid tagasiside saamiseks. Ja kui algul olid õpilased kultuuripäeviku pidamise vastu – no milleks, see on lisatöö, oh õudust! – siis nüüd enam nii vastu ei olda. Lastevanematele meeldib aga kultuuripäevik väga. 

HITSA töötoad

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus oli „iduEDUl“ väljas oma töötubadega: sai teada, kes on haridustehnoloogid; kuidas alustada rahvusvahelist projektitööd eTwinningus; milliseid koole oodatakse Digikiirendi programmi; mida näitavad tehnoloogiatrendid; kuidas ProgeTiiger programmeerima õpetab jpm. 

„iduEDU“ toimus 20. oktoobril Tallinna kesklinna hariduskvartalis. Festivali korraldas Tallinna Haridusamet koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Keskraamatukogu, e-Kooli ja Startup Estoniaga.

Pildigaleriid saab vaadata Tallinna Haridusameti kodulehelt. 

Samal teemal:

• Sügiskonverentsil tutvustati konkursi „Digimõte 2016“ projekte
• Reaalkoolis toimus reaal- ja loodushariduse konverents

Multiprojektid on lihtsad ja lühikesed eTwinningu projektid, mille on loonud kogenud eTwinningu õpetajad ja millega saavad liituda kõik huvilised õpetajad. Seminaril saab iga multiprojekti autor sõna, et lühidalt oma projekti tutvustada ning huvilisi osalema kutsuda. 

Veebiseminar toimub 1. novembril kell 17.00. Veebiseminari modereerivad Ingrid Maadvere ja Laura Vetik. Anna märku oma osalussoovist siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/2031.

Multiprojekte on eTwinningus proovitud varemgi ja edukalt, need on olnud väga populaarsed. Tegu on sisult ja vormilt lihtsa projektiga, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Õpetajal tuleb end vaid eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 2017. aastast võib näiteks tuua projekti “Pilt rühmaaknast välja”. 4- kuni 7-aastased lapsed jagasid vaadet oma rühma aknast õue, esitasid sellest foto ning lõid juurde lühijutu. Projekti algatajad olid Eve Saare ja Leila Lehtmets. Või siis põnevust pakkuv „Kummituslood“. Õpilased kirjutasid õudusjutte või joonistasid koomikseid ning esitasid need digitaalselt. Jutte saab ka hiljem õpilastele ette lugeda või loevad lapsed ise. Projekti algatasid Maria Malozjomov ja Petri Asperk. (Vt artiklit Koolielus)

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Unsplash

Samal teemal:

• eTwinningu multiprojektid tulevad taas
• eTwinningu nädalad 2018: õpetajate tähelepanu on Euroopa mitmekesisel kultuuripärandil

Võistlusel oli lahendada 39 erinevat ülesannet ning jagamisel 220 000 virtuaalset raha. Testiti oskusi alustades luku murdmisest kuni kohtueelse ekspertiisi ja esitlusoskusteni. Eesti Interneti Sihtasutuse teatel oli võistlus pinev nii pealtvaatajatele kui osalejatele, sest esikümne kohtade jaotus selgus alles viimastel minutitel.

Loe lähemalt ITuudised.ee. 

Samal teemal:

• Eesti noored küberkaitsjad Londonis
• Küberkaitse valdkond on karjäärivõimalus noortele
• F-Secure koostöös Baltic Computer Systemsiga kingib sajale Eesti koolile küberkaitse

Reedel, 19. oktoobril algas XXI täiskasvanud õppija nädal. Avaüritusel Eesti Filmimuuseumis kuulutatakse välja aasta õppija, aasta koolitaja, aasta õpitegu ning aasta õppijasõbralik tööandja.

Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul on tänavune aasta olnud täiskasvanuhariduse jaoks eriti edukas. Praegu osaleb elukestvas õppes iga viies Eesti täiskasvanud elanik. "Täiskasvanuna õppima läinud inimeste mõju ühiskonnale ei saa alahinnata – enda eeskujuga inspireerivad nad ka teisi inimesi õppima, oma elukvaliteeti paremaks muutma ja uusi elumaitseid kogema,” ütles Reps.

Täiskasvanud õppija nädalal (TÕN) toimuvad üle Eesti elukestvat õpet populariseerivad ja täiskasvanute õppimisvõimalusi tutvustavad sündmused: avatud koolitused, lahtiste uste päevad, õpitoad, näitused, ekskursioonid, seminarid, ümarlauad jm.

TÕNi maakondlike sündmuste kalendriga saab tutvuda siin.

Täiskasvanud õppija nädala eesmärk on juhtida tähelepanu täiskasvanueas õppimise olulisusele. Igal aastal osaleb TÕNi sündmustel üle 10 000 inimese.

Nädal lõppeb traditsioonilise täiskasvanuhariduse foorumiga, mis toimub 26. oktoobril Tallinnas hotellis Nordic Hotel Forum. Foorumi eesmärk on arutada selle üle, mis peaks täiskasvanuharidust silmas pidades kindlasti kajastuma loodavas haridus- ja teadusstrateegias aastateks 2020-2035.

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini
• Haridusseaduse värskendus: diplom võib puududa, aga teadmised peavad olema

Sellest inspireerituna avavad meie kutsekoolid mitmekülgsete programmidega ühel õhtul enda uksed, et tutvustada erinevate tegevuste kaudu oskusõppe eriilmelisust.

SA Innove kutsehariduse maine valdkonnajuhi Liina Reinsaare sõnul avastab aasta-aastalt üha rohkem täiskasvanuid enda jaoks oskusõppe. “Tegelikult ei pea nii kaua ootama ja oma tõelise kire ning ande võib leida juba varem. Just sellepärast kutsumegi valdavalt õhtusel ajal toimuvale Oskuste ÖÖle oma annet avastama kogu perega, sest tegevusi leidub igas vanuses huvilistele. Koolide programmid on väga mitmekülgsed, kust leiab nii kunsti, muusikat, tehnikat, maitsvat toitu, teatrit, tööstust, elektrit, mänge, kokkupuudet loomadega, harivaid töötubasid, tasuta teenuseid ning veel palju muud huvitavat. Osad koolid alustavad ka juba päevasel ajal,” lisas Reinsaar. 

Kutseoskuste nädalat tähistatakse kõikjal Euroopa Liidus 5.-9. novembrini. Samaaegselt liikmesriikide tegevustega korraldab Euroopa Komisjon Viinis erinevaid kutsehariduse teemalisi sündmusi. Iga riigi poolt osaleb seal ka saadik, Eestit esindab kutseharidusest tuule tiibadesse saanud Tartu Kunstikooli vilistlane, Oot-Oot Stuudio tegevjuht ja kaasasutaja Marko Ala.

Oskuste ÖÖ-l osaleb 20 kutsekooli üle Eesti. Ülevaate Oskuste ÖÖ programmidest leiab kutsehariduse infoportaalist www.kutseharidus.ee ning Euroopa kõikidest sündmustest Euroopa Komisjoni kodulehelt. Jälgi meeleolukaid tegemisi ka kutsehariduse Facebooki lehel.

Euroopa kutseoskuste nädal on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on muuta kvaliteetseid oskusi ja tööturul väljavaateid pakkuv kutseharidus ja -koolitus ligitõmbavamaks. Selle kestel korraldavad osalevad riigid üle kogu Euroopa nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil sündmusi. Euroopa kutseoskuste nädal toimus esimest korda 2016. aastal.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti noored teenisid Euroopa kutsemeistrivõistlustel kolm kutsemeisterlikkuse medalit
• Ametikooli tuleb kolme kooli innovatsioonilabor