Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul on noortevaldkonna tegijate tunnustuskonkursi eesmärk tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda arendanud inimesi ja organisatsioone ning väärtustada ühiskonnas noorsootöötajate, noorsootööasutuste ning organisatsioonide rolli noorte arengu toetajatena. „Noortevaldkonnale ühiskonnas pööratav tähelepanu ja tunnustus on küll kasvamas, kuid palju tööd on veel ees,“ ütles Ojakivi.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer märkis, et noorsootöö loob tingimused noore inimese mitmekülgseks arenguks ja seetõttu on noorsootöötaja roll noore elus vähemalt sama suur kui õpetajal. „Noorsootööd tuleb hinnata ja väärtustada, sest selles osalemisesse investeerivad noored oma kõige väärtuslikuma vara – aja,“ ütles Schlümmer. „Seda investeeringut aitavad suunata noorsootöötajad, olgu siis noortekeskuses, huviringis või -koolis, malevas või mujal, kes omakorda on tihedas koostöös kohaliku omavalitsuse ja riigiga.“

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 12. korda. Tänavune konkurss soodustas kogukondades omavahelist koostööd, sest tunnustuskomisjon võtab hindamisele ainult need kandidaadid, keda on esitatud vähemalt kahel korral.

Sarnaselt eelmise aastaga esitati kõige rohkem kandidaate aasta noorsootöötaja kategoorias, kus nominentide arv on 29. Palju kandidaate esitati ka kategooriates pikaajaline panus noortevaldkonda (23) ning aasta osaluskogu ja õpilasesindus (15).

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel.

Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahel korral, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja järgmise aasta jaanuaris pidulikul tunnustussündmusel.

Taustainfo

• Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta toetaja noorsootöös, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda.
• Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Esimest korda toimuvast põhikoolinoorte töövarjupäevast võtab osa üle 200 õpilase
• TAI alkoholikonverents võtab fookusesse noored

Rahulolu-uuringu läbiviimise eesmärgiks on mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused kutseõppijate ja -õpetajate heaolu ning toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks. Küsimustikega kogutud andmeid kasutatakse koolidele nende töö- ja õpikeskkonna kvaliteedi kohta tagasiside andmiseks.

Koolid saavad küsitluste veebilingid ja vastajad vastavad küsimustikule Lime Survey internetipõhise küsitlusteenuse kaudu. Vastamine võtab nii õpilastel kui ka õpetajatel aega ligikaudu 20-30 minutit. Küsimustikku on võimalik täita nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Vastata soovitame selles keeles, mida vastaja paremini valdab.

Rahuloluküsitlused kutsekoolides on üks osa sel aastal toimuvast laiaulatuslikust  ja kõiki haridustasemeid hõlmavast rahulolu-uuringust. Piloteeritava küsimustiku uuringu tulemused edastatakse koolidele 2018. aasta kevadel.

Tagasisidet antakse õppekavade lõikes juhul, kui analüüsitavas grupis on vähemalt viis vastajat.

Kõiki haridustasemeid hõlmava rahulolu hindamise kontseptsiooniga saab tutvuda veebilehel www.hm.ee/rahulolu. 

Allikas: SA Innove info. 

Samal teemal:

• Tartu Kutsehariduskeskuse õpetajad esitlevad Eesti esimest liitreaalset tordiraamatut
• Eesti noored teenisid ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel esmakordselt medalivõidu

Oskuste aasta inspiratsiooniüritusele on registreerunud sadakond põhikooli õpilast erinevatest Saaremaa koolidest, kes tulevad tutvuma kutsehariduse võimalustega. 

Kuressaares toimuva ürituse peaesineja on tippkokk Jörgen Kohal, kes on ka ise Kuressaare Ametikooli vilistlane. Vaatamata oma noorele eale, on Kohalil selja taga eeskujulik karjäär mitmetes tuntud restoranides. Näiteks kalarestoranis City Marina töötas ta peakokana ning aastaid parimate restoranide edetabelis figureerinud restoranis Noa peakoka asetäitjana. Tänasel päeval on ta restoranitöö vahetanud Rimi Eesti peakoka ameti vastu.

Lisaks Kohalile räägib oma sektorist ning karjäärivõimalustest väikelaevade tootmisega tegeleva OÜ Alunaut tegevjuht Mark Muru ning Kuressaare Ametikoolis kunstilise kujundamise eriala lõpetanud Risto Ränk. Päeva lõpetavad Rajaleidja spetsialistid, kes aitavad noortel läbi mängu leida oma tugevaid külgi ja huvialasid ning seeläbi juhatada suund kätte karjääriplaneerimise radadel.

SA Innove korraldatud oskuste aasta inspiratsiooniüritused on toimunud juba seitsmes maakonnas üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on tutvustada noortele kutsehariduse mitmetahulist maailma ja innustada kaaluma edasiõppimisvalikuna erialasid, mis annaks praktilised oskused.

2017. aasta on kuulutatud oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib Sihtasutus Innove.

Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• EL-i kutsehariduse juhid arutavad Tallinnas tuleviku töö ning kutsehariduse tuleviku üle
• Oskuste aasta inspiratsiooniüritus Järvamaa Kutsehariduskeskuses

Raamatu kaante vahel on kokku 27 erineva tordi retsepti ja valmistamisõpetust, keerukamate tööde ja kaunistuste selgitamiseks on abiks liitreaalsuse rakenduse vahendusel nähtavad filmiklipid. 

Teadaolevalt on tegu Eestis esimese liitreaalsust kasutava õpperaamatuga.Kutsehariduskeskuse toiduainete tehnoloogia osakonna juhi Merle Truupõllu sõnul loob kaasaegne tehnoloogia uusi võimalusi ka erialateadmiste jagamisse. „Soovisime luua praktilise õppematerjali,  mida saavad kasutada pagar-kondiitri eriala õpilased ning kust  mõne õpetliku iva leiavad ka professionaalsed kondiitrid,“ selgitas ta raamatu eesmärki. Seetõttu on raamatu retseptid esitatud proffidele mõistetava tehnoloogilise kaardi põhimõttel. „Nii on võimalik retsepte lihtsa vaevaga kasutusse võtta,“ lisas Truupõld. 

Kondiitri ja pagari eriala on kutsekoolis üha populaarsem ning huvi ja vajadus uute interaktiivsete õppematerjalide järgi kasvanud. „Küpsetamine ja kondiitritöö on paljudele hobi, millest sageli kasvab välja töö kodukondiitrina. Meie koolipinki jõuavad lisaks noortele ka juba täiskasvanud kogemustega huvilised nagu näiteks mulluse pagarisaate finalist Liilia Raik,“ selgitas Truupõld raamatu vajadust.

Raamatut esitletakse Tallinna Toidumessi raames 26. oktoobril kell 13.00 ning seda jagatakse kõigile kutsekoolidele, kus tulevasi pagareid ja kondiitreid välja õpetatakse. Samuti saavad raamatuid Eesti Leivaliidu liikmesettevõtted. Osta raamatut vähemalt esialgu ei saa, küll aga on võimalik see kingitusena raamatuesitluselt saada. 

Tordiraamatu valmimisse andsid oma panuse Tartu Kutsehariduskeskuse üheksa pagar-kondiitri eriala kutseõpetajat.  Sirje Jäär, Anneli Ummik, Gerda Ode, Ülle Soeson, Irina Võsar, Karmen Salujõe, Ege Seiler, Ilona Vanaveski ja Lilija Suburg koostasid kõik tortide retseptid ja valmistamisjuhendid. Kaunid fotod pildistas toidufotograaf Krista Kattel, videod valmistas Plankfilm OÜ ning raamatu kujundas ja trükkis Ecoprint OÜ.

Raamat on üks käesoleva oskuste aasta tegevustest, mille kaudu väärtustatakse oskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet. Trükise väljaandmist toetas Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ raames. 

Allikas: Tartu Kutsehariduskeskuse info. 

Samal teemal:

• Hüpe hüperreaalsusesse
• Veebinar "Liitreaalsus eTwinningu projektides"

Aitäh ka kõikidele väikestele ja suurtele huvilistele, kes õpitubadest osa võtsid ja programmeerimises kätt proovisid. Milliseid õpitubasid läbi viidi ja kuidas lapsed programmeerimist õppisid, seda saab uudistada programmeerimisnädala õpitubade avalikust Facebookist: https://www.facebook.com/groups/1795680380723291/

Samal teemal:

• Code Week paneb taas tuhanded noored programmeerima
• Code Weeki töötoad lasteaedadest kutsekoolideni
• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks
• Koodi minuga, õpetaja!

• Bratislavas toimusid eTwinningu töötoad kaasamisest
• Kaasa kolleeg eTwinningusse!

Rahastamisel ei võeta arvesse enam mitte ainult riikliku koolitustellimuse kohti, vaid finantseeritakse õppeasutuste tegevusi ja tulemusi tervikuna, millega kaasneb kutsehariduse rahastamise kasv.

Minister Mailis Repsi sõnul anname järgmisel aastal kutsekoolidele baasrahastamisega stabiilsuse ja kindluse, misjärel järgmises etapis võimaldab tulemusrahastamine kaasaegseid haridusuuendusi, paremat koostööd ettevõtjatega, koolidevahelisi  ühiseid ettevõtmisi, mida on ootavad nii tööandjad kui koolid ise. „Kõik koolid võidavad uue mudeliga, sest see toob tänasega võrreldes aastas 3,25 miljonit eurot lisaks, mis aitab senisest paremini tagada ka tugispetsialistide tööd,“ lisas minister.

Uus mudel koosneb baasrahastamisest ja tulemusrahastamisest

Baasrahastamine fikseeritakse kolmeks aastaks, et tagada koolides eelarveline stabiilsus nii majandamis- kui ka personalikuludes. Baasrahastamisel võetakse arvesse õppijate arvu, õpetatavaid valdkondi, õpetajate palgamäära, erialade spetsiifikat, erivajadustega õppureid, tugispetsialistide vajadust ja kooli kasutuses olevaid hooneid.

Baasrahastus tagab koolide põhitegevuseks vajaminevad vahendid. Uue mudeli rakendumisel ei kaota ükski kool tänase rahastamise tasemes. Kogu baasrahastamise maht on 66 miljonit eurot aastas, lisa tänasega võrreldes 3,25 miljonit, millest suurem osa on mõeldud tugispetsialistide töö tagamiseks.

Koolide silmapaistvaid saavutusi väärtustava tulemusrahastamise aluseks on koolide tulemusnäitajad, mis on kooskõlas riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad õppekava nominaalkestuse jooksul lõpetanud õpilaste osakaal, edasiõppijate või tööhõives osalevate lõpetanute osakaal, kutseeksamiga lõpetanud õpilaste osakaal ja töökohapõhises õppes osalevate õppurite osakaal.

Tulemusraha eesmärk on anda raha ka koostööks ettevõtete ja üldhariduskoolidega. Tulemusrahastamine moodustab kooli tegevuseks mõeldud riigieelarvelisest osast ca. 9%.

Kokku koos tulemusraha rakendumisega eeldab mudeli täies mahus ellukutsumine täiendavalt 9,85 miljonit eurot.

Kehtiva mudeliga rahastatakse koolides õppekohti, aga see toob õpilaste valikute muutumise tõttu kaasa ebastabiilsust. Samuti ei toeta senine mudel piisavalt tugispetsialistide tööd, individuaalsemat lähenemist vajavate noorte õpet ega motiveeri koole tulemuslikkusele.

2018. aastal on plaanis esimeses etapis rakendada baasrahastamist ning riigieelarvest lisavahendite eraldamise korral järk-järgult kasutusele võtta ka tulemusrahastamise komponent.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Kutsemeisterlikkuse medaliga tunnustati kolmandatki eestlast, restoraniteeninduse võistlejat Erik Tammelehte. 

Võistluspaigas kohapeal viibiva SA Innove hariduse agentuuri juhataja ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehnilise delegaadi Tanel Oppi sõnul on selliste hetkede nimel palju tööd ja vaeva nähtud. „Niivõrd suur rahvusvaheline tunnustus on selge märk sellest, et meie kutseharidus on maailmatasemel. Selliste ülemaailmsete võistluste konkurents on meeletu, kus iga esiletoomine on tähtis. Esimene medalivõit on seejuures Eesti jaoks murranguline saavutus,“ lisas Oppi.

Nii Mänd kui ka Rüütel on medalivõiduga väga rahul, sest kohta esikolmikus on pikalt igatsetud. „Oleme meeletult rahul, sest võistlusel osalesid 23 tugevat võistkonda. Kolmanda koha tõi meile hea koostöö ning tugev võistluskogemus – minul on ligi 14 võistlust seljataga. Suurimaks katsumuseks oli esimene võistluspäev, kus jäime küll ajahätta, kuid tegime see-eest kvaliteetse töö. Teisel päeval saime hea rütmi sisse ja sekkusime kõrgesse konkurentsi,“ kommenteeris Rüütel.

Eestlased võistlemas

Maastikuehitajad kogusid võistlusel 736 punkti ning pälvisid ka rahvuse parimate (Best of Nation) võistlejate tiitli. Noormehi juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert maastikuehituses Raili Laas.

Kutsemeisterlikkuse medali (Medallion of Excellence), millega pärjatakse kõiki võistlejaid, kes saavutavad vähemalt 700 punkti, pälvis 726 punkti tulemusega restoraniteeninduse võistleja Erik Tammeleht. Noormeest juhendas Eesti rahvusvaheliste võistluste ekspert restoraniteeninduses Tiiu Parm.

Kokku esindas Eestit võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: mehhatroonikas Jürgen Alekand ja Arnold Kuusklaid (Tallinna Tööstushariduskeskus), ehitusviimistluses Alisa Larina (Tallinna Ehituskool), maastikuehituses Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), plaatimises Jaanus Steinfeldt (Tallinna Ehituskool) ja restoraniteeninduses Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus).

44. WorldSkills’i võistlused toimusid 15.-18. oktoobrini Abu Dhabi riiklikus messikeskuses (ADNEC) Araabia Ühendemiraatides, kus 51 võistlusalal osales 1256 noort ligi 60 riigist üle maailma. Eesti osales võistlustel kuuendat korda ning saavutas riikide keskmiste punktide üldarvestuses 22. koha. Järgmine WorldSkills toimub 2019. aastal Kaasanis Venemaal.

WorldSkills’i ametlik lisainfo ja galeriid: WorldSkills 2017 Press Room

Eesti võistlejaid WorldSkills’il toetasid Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Teeninduskool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeksus, Tikkurila AS, tesa tape UAB, Henkel Balti OÜ, Estlandscape OÜ, Viruhaljastus OÜ, Eesti Maastikuehitajate Liit, MKE Grupp OÜ, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Plaadisheffid OÜ, Weber Saint-Gobain, Red Bull, EBA Koolituskeskus, Service Skills OÜ, Reserv Rent OÜ, Simon Jersey ja Pärnu Kalamajaka kohvik.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Fotod: WorldSkills International. Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• WorldSkills´i avatseremoonial Abu Dhabis andis võistlejate nimel vande Eesti noormees

Kõik materjalid on koostatud Cedefopi ja HTMi koostöös ja need on kindlasti abiks, kui on vaja rahvusvaheliselt tutvustada Eesti kutseharidust ja selle viimaseid arenguid. 

• Vocational education and training in Estonia. Short description 
• Põhjalik ingliskeelne ülevaade (60 lk) Eesti kutseharidussüsteemist. 
• Spotlight on VET Estonia 
• Ingliskeelne voldik (6 lk) Eesti kutseharidussüsteemi lühikirjelduse ja peamiste poliitiliste väljakutsete kohta. 
• Valgusvihus kutseharidus. Eesti. Eestikeelne versioon „Spotlight on VET Estonia“ voldikust (6 lk).

Huvilistel tuleks ühendust võtta HTMi kutsehariduse osakonnaga. 

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• EL-i kutsehariduse juhid Tallinnas: kutsehariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb toetada õpetajaid ja praktikajuhendajaid
• Viimased 10 aastat on Eesti aidanud arendada Gruusia kutseharidust
• Ülemaailmsetel noorte kutsemeistrivõistlustel Abu Dhabis esindab Eestit seitse võistlejat

„Tänavu esitas avalduse 19 meeskonda, kelle ideede hulgas oli huvitavaid ja kõrgetasemelisi projekte alates IT-valdkonnast ja lõpetades metsandusega. Konkurents oli tihe, žürii valis lõpuks välja 11 meeskonda, kes saavad alustada oma digiseiklust ja töötada reaalsete probleemide lahendamisel,“ ütles programmi Samsung Digipass koordinaator Pirje Jürgens.

Jürgensi sõnul valiti tänavu 10 meeskonna asemel 11, kuna meeskondade ideed olid väga tugevad. Peamine kriteerium valiku tegemisel oli projektiidee asjakohasus kutsekooli eriala suhtes ja idee unikaalsus.

Līga Bite, korporatiivse ühiskondliku vastutuse valdkonna juht ettevõttes Samsung Electronics Baltics: „Meil on hea meel, et selle aasta programmis on esindatud suurepärased ja innovaatilised ideed. Samsung Electronicsi Baltimaade üksus tänab kõiki, kes avaldasid soovi programmis osaleda, samuti kutsekoolide õpetajaid – ilma teieta ei oleks projektiideed nii vaimustavad, nagu need on praegu. Soovime kõikidele osalejatele edu koolitusel!“

Programm Samsung Digipass toob kokku noored seitsmest Eesti kutsekoolist: Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tallinna Kopli Ametikoolist, Rakvere Ametikoolist, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Luua Metsanduskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Esimene koolitusmoodul toimus 13. ja 14. oktoobril Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi vastvalminud tarkvaralaboris.

Koolitus kestab viis kuud. Samsungi digitaalsed passid on tõenduseks osalenute uutest oskustest ja kogemustest.

Allikas: programmi info. 

Samal teemal:

• EL-i kutsehariduse juhid Tallinnas: kutsehariduse kvaliteedi tõstmiseks tuleb toetada õpetajaid ja praktikajuhendajaid
• Samsung Digipass annab 30 kutsekooliõpilasele võimaluse oma projekti-ideed ellu viia