HITSA eestvedamisel viis Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi uuringu „IKT-haridusest: digioskuste õpetamine, hoiakud ja võimalused lasteaias ja üldhariduskoolis“, mis kaardistas Eesti lasteaedade ja üldhariduskoolide IKT huviringid ning õppekavades kirjeldatud digioskused, tegi ülevaate digioskuste lõimimisest õppeprotsessis ning uuris, millised on õpetajate võimalused ja oskused juurutada muutunud õpikäsitust ning arendada õppijate digioskusi. Esmakordselt on nii põhjalikult kaardistatud infotehnoloogia õpetamine meie haridusasutustes.

Uuringutulemuste tutvustamisele järgneb tulevikku vaatav arutelu teemal, kas ja mida peaks meie hariduspoliitikas muutma, et soodustada digioskuste arendamist õppetöös. Paneelis saavad sõna õpetajate ja õpilaste esindajad koos teiste valdkonna ekspertidega, kaasa saab rääkida ka publik. Tutvu kavaga siin. 

Esitlus toimub 16. mail kell 15–17 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (Raja 4C, Tallinn). Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume huvilistel registreeruda hiljemalt 12. maiks!

Uuring viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus on digilainel
• Pärnu linna eÕppe päev
• Digitehnoloogiate instituudi vanemteadur: Eesti õppetöös on saabumas uus hingamine
• Digipeegel – kui digiküpsed on meie koolid
   

Tartu Ülikooli suveülikool on meeldiva enesetäiendamise ja puhkamise sümbioos. Õppimise protsess ei pea alati olema range ja pingeline. Tule suveülikooli ja muuda oma suvi tegusaks!

Suveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid sotsiaalmeediast, personali arendamisest, psühholoogiast, ajaloost ja kultuurist, tervisespordist, ravimtaimedest, ajajuhtimisest, õigustest, depressioonist, käsitööst jpm.

Valik suveülikooli kursustest (enam infot, registreerumine kursuse pealkirjale klikkides):

TARTU

23.–24.07 Teatri tähendus ja mõju: „Roosi nimi“ Anneli Saro
8.08 Motivatsioon: miks me midagi teeme ja kuidas käitumist mõjutada Kariina Laas
16.–17.08 Mõisaarhitektuur Eestis. Valgustuskultuuri, arhitektuuriajaloo ja kirjanduse väljas Juhan Maiste
25.08 Ravimtaimed metsas, koduaias ja rohukapis  Ain Raal, Rein Sander
26.08 Raskete elumuutustega kohanemine Karmel Tall
28.–29.08 Kirjandus ja film – kuidas lugeda filmi? Lauri Kärk

TALLINN

22.08 Inimese ja organisatsiooni maine sotsiaalmeedias Maria Murumaa-Mengel
30.08 Depressioon: eneseteraapia võimalused Angela Jakobson

PÄRNU

17.–18.08 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös Liina Puusepp
23.08 Kus on läbipõlenud inimese koht? Liina Puusepp

VILJANDI

10.–18.06 Galvanoplastika Merilin Tõnisoja
14.–18.08 Kangastelgedel kudumine algajatele Astri Kaljus

Suveülikoolis osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Robotex on Euroopa suurim robotivõistlus, mis toimub koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooliga. Tegemist on tehnoloogiaalase kogupereüritusega, kus on tegevusi nii igas vanuses võistlejale, pealtvaatajale kui ka huvilisele. 

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. Sel aastal ootab Robotex üle 20 000 külastaja, 2500 osavõtja ning 1300 robotit, kavas on 23 robotivõistlust.

Robotexile aitab kaasa ka EV100 toimkond, et lapsed üle Eesti saaksid võimaluse tegeleda robotitega ning omi oskusi tulla näitama Robotexile.

 "2017. aastal on oodata kõigi aegade suurimat ja võimsamat Robotexi. Kolitakse suurematele pindadele, laiendatakse oluliselt tehnoloogianäitust ning mis kõige olulisem - pannakse suur rõhk rahvusvahelise haarde suurendamisele, et Eesti oleks sünnipäeva pidustuste raames kenasti maailmakaardil kui robootikariik," kommenteerib Robotexi korraldaja Marti Arak.

Alanud on ka eelregistreerumine võistlustele.

Registreeruda saab siin:
http://robotex.ee/eelregistreerimine/

 Robotexi koduleht: robotex.ee

 FB leht: fb.com/RobotexEstonia

Robotexi toetavad CDP, Duroc Machine Tool, Tehnopol, Ensto Ensek, Stoneridge, Interflux, Merinvest, Proekspert, Harju Elekter, Oomipood, Flir, Ldiamon, Defendec, Rantelon, Perel, E-Service, ETS Nord, Baltflex, Metaprint, Oshino, Aatel Trade, Baltic Steel, Eesti Elecster ja Robomiku.

Allikas ja fotod: Robotexi pressiteade. 

Samal teemal:

• Heilo Altin: Eesti koolisüsteemis võiksid asjad olla nagu ümberpööratud klassiruumis
• Ozobotid sumisesid Robotexil lastega võidu
• Robotex suurendab 1000 täiskasvanu digitaalset kirjaoskust

Siiani omistas nendel erialadel kutseid ja korraldas kutseeksameid Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon.

„Meile tuleb tööd juurde,“ rääkis ametikooli sotsiaaltöö õppesuuna juhtõpetaja Kai Rannastu. „Teisalt on meil nüüd rohkem paindlikkust, saame valida vabamalt kutseeksami kuupäevi. Mulle meeldib ka see, et saame ise rohkem kaasa rääkida kutseeksami sisu osas. Saame eksami ühitada muude hindamistega läbi aasta.“

Rannastu pidas positiivseks ka seda, et nüüd kuulub kolmeliikmelisse eksamikomisjoni ka koolipoolne esindaja. „Me teame õppija arengut ja taset ning see vähendab eksami hindamise juhuslikkust. Õppijatele peaks selline eksam rohkem sobima, kutsetunnistuse omandamine on rohkem õppetööga seotud ja saame sellega hindamiste ja õppetöö korraldamisel rohkem arvestada,“ rääkis ta.

Suurim muutus toimub õppija jaoks pikemas perspektiivis. Siiani taotles kooli lõpetaja kutsetunnistust toetudes kooli lõputunnistusele ja taastõendamine toimus iga 5 aasta järel. Sellest kevadest saavad kutseeksami läbinud nn eluaegse kutse, mis on märgitud lõputunnistusele. 

Esimene ametikooli korraldatud lapsehoidja kutseeksam on plaanis 1. juunil ja tegevusjuhendaja eksam 9. juunil.

Lapsehoidja, hooldustöötaja ja tegevusjuhendaja erialad on esimesed ametikoolis, kus kool ise kutset omistama hakkab. Samasugune protsess on kavas ka teiste erialade osas. Vastavalt kutseharidusstandardile on alates 2017/2018. õppeaastast ametikoolidesse vastu võetud õppijatel kooli lõpetamisel kutseeksami sooritamine kohustuslik.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikoolis tuleb kõigi aegade suurim tordilaat
• Kokakunstivõistlustel osalevad esmakordselt Leedu õpilased

Seitsmendat korda koondab Noor Meister kaheks päevaks Tallinnasse kokku Eesti kutsehariduse. Suurimal kutsemeisterlikkuse võistlusel selguvad riigi parimad sirguvad meistrid erialadel nagu IT, keevitamine, hooldustöö, mehhatroonika, plaatimine, restoraniteenindus jm. Uute erialadena on sel aastal esindatud aednik, raamatupidaja, sekretär, vastuvõtu-administraator ja ärinduse spetsialist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Tea Varraku sõnul on võistlustulle asuvad noored võistlejad homsed meistrid: „Suur rõõm on näha noori, kes teavad, mis neile meeldib ja milles nad on head – olgu selleks müüriladumine, veebidisain või juuksuritöö. Kindel on see, et need noored viivad Eesti elu edasi ja neid oodatakse pikisilmi ettevõtetesse tööle. Oskused viivad elus edasi!“

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on kutseharidus hea ja väärikas valik, mida näitab ka Noore Meistri võistluste aasta-aastalt suurenev populaarsus. „Inimesi, kes oskavad ja tahavad midagi oma kätega ära teha ja on valmis end pidevalt täiendama, on alati vaja. Eesti kutsekoolide tase on väga kõrge ning oskajad spetsialistid, kes suudavad kaasas käia tehnoloogia arenguga, võivad arvestada püsiva töökohaga,“ ütles Tamsar. „Julgustan noori omandama kutset ja mitte jääma vaid keskharidusega.“

Võistlused muudab põnevaks see, et etteantud tööülesanded tuleb kvaliteetselt teostada väga piiratud aja jooksul. Nii peavad mööblitislerid tammepuust salalaekaga riiuli valmis saama 13 tunniga ning IT-spetsialistidel on ettevõtte IT-taristu püsti panemiseks ja teenuste seadistamiseks aega vaid 12 tundi.

Kõiki võistlusi on võimalik Eesti Näituste messikeskuses oma silmaga näha ja lemmikutele kaasa elada. Võitjaid ootab ees auväärne tiitel Noor Meister 2017. Valitud erialade parimatel noortel on võimalus konkureerida Eestit esindama 2018. aastal Budapestis toimuvatel Euroopa kutsemeisterlikkuse võistlustel EuroSkills.

Mis toimub Noorel Meistril 2017?

Kahel päeval saavad kõik külastajad tasuta elada kaasa kutsemeistrivõistlustele 31 erialal, tutvuda õppimisvõimaluste ja koolidega kutseharidusmessil, proovida ameteid 11 praktilises töötoas, küsida nõu Rajaleidja karjäärispetsialistidelt.

Esinevad Tallinna Balletikooli ja G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õpilased, toimub Tallinna Tööstushariduskeskuse moeshow, juuksurieriala võistlustööde esitlus ja EUM DJ Battle. Peaesineja on Karl-Erik Taukar Band.

Lisainfo Noore Meistri kodulehel ja Facebookis.

Kutsehariduse suursündmust Noor Meister 2017 korraldab Sihtasutus Innove ning läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond, suursponsorid on BLRT Grupp, Makita, Tallink Hotels ja Maxima.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Andekad noored võtavad mõõtu oskuste aasta videokonkursil
• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Oskuste aasta algas inspireeriva hommikuga Tallinna Teeninduskoolis

eTwinning on väga populaarne üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes on õpilased ja õpetajad tvinnimise võlusid alles avastamas. eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond. Koolid saavad eTwinningu töökeskkonnas Twinspace´is suhelda, koostööd teha ja projekte luua. „eTwinningu programm on täpselt selline, nagu selle iseenda jaoks loote. eTwinningu töökeskkonda saab õpetaja parimal moel oma töös ära kasutada, näiteks videokonverentse teha,“ sõnas eTwinningu projektijuht Eestis Elo Allemann. 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on eTwinninguga tegeletud 12 aastat, algul tagasihoidlikumalt, nüüd juba julgelt ja üha uusi kolleege ning õpilasi kaasates. „See pakub õpilastele võimalust üle-euroopaliselt suhelda. Projektide teemavalik on täiesti vaba. Muidugi on hea, kui lõpptulemus on väga kvaliteetne, aga alati ei pea asja kvaliteedi pärast tegema, eTwinningu projektis osalemisel võib olla palju eesmärke,“ ütles kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, arendusosakonna juhataja Varje Tipp. Üks eesmärk on kindlasti 21. sajandil vajalike töö- ja õpioskuste arendamine. 

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpetajad ja õpilased tutvustasidki eTwinningu projekte, milles nad osalevad. Kutseõppes on hea, kui projekti teema saab siduda õpitava eriala või praktikaga, projektipartnerite leidmise teeb raskemaks see, et õppe- ja praktikaajad on väga erinevad. Teenindusõppeosakonna õpetajad Maie Jesjutina ja Ruth Leping ütlesid, et vahel on ka üldhariduskoolid end projektipartneriteks pakkunud, ja kui sobib, võiks seda võimalust kasutada – noorematele on see kui eelkutseõpe. 

Nende praegu käsil olev projekt on „Huvitav praktikapäev“ (An intresting practice day). Osalevad Tšehhi, Slovakkia, Hispaania, Türgi ja Eestist kaks kutsekooli – Pärnu (müüja-teenindaja eriala II kursus) ja Vana-Vigala. Kuidas toimub praktika teistes riikides? Seda veel saadakse teada, sest näiteks Hispaania partnerkool läheb praktikale alles mais. Koordineerimistöö oligi keeruline, aga juurde on juba õpitud IT-oskuseid ja inglise keelt. 

Teenindusõppeosakonna õpetaja, osakonna juhataja asetäitja Endla Kruuda juhendab õpilasi eTwinningu projektis „Kas sa tunned minu linna?“ (Do you know my town?) Ta ütles, et on eTwinningus täielikult algaja, nii et lihtsam oli liituda mõne juba toimuva projektiga. Ka julgustas ta, et inglise keeles suhtlemist ei maksa karta, keel on töövahend. Projekti mõte on lihtne: tutvustada projektipartneritele oma kodu(kooli)linna. Pärnu valis töövahendiks Weebly keskkonna, ja praeguseks on valmis väga ilus kodulehekülg, mis tutvustab Pärnut iga kandi pealt: ajalugu, kultuurisündmusi, arhitektuuri, loodust. Projekt, kus osalevad Rumeenia, Serbia, Gruusia, Ukraina, Poola, Itaalia ja Eesti, lõppeb 10. mail videokonverentsiga. 

Teenindusõppeosakonna kutseõpetaja Taisi Talviste koos oma õpilasega rääkisid projektist „Toidud kohalikust toorainest“ (Dishes from local vegetables and ingrendients). Pärnu koolist on selle projektiga jäänud tegelema kaks noormeest (alustajaid oli rohkem), aga nad on südamega asja juures. Projekti lõpuks valmib kokaraamat, kus on sees kohalikust toorainest valmistatud roogade pildid ja retseptid. 

Õpilased, kes õppepäeval osalesid, rõhutasidki just, et eTwinning muudab õppetöö huvitavamaks, see on midagi teistmoodi kui tavaliselt, sunnib n-ö koolist välja vaatama, õpetab täiesti uusi oskusi. 

Päeva lõpuks uuriti koos, missugused veebivahendid sobivad projektitööks ning kuidas Twinspace´is projekti planeerida. 

eTwinningu tegevusi Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Osale eTwinningu veebimängus ja võida auhindu!
• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et ministeeriumi valdkondade väga suurte kasvude taga on konkreetsete probleemide lahendamiseks plaanitud tegevused. „Õpetajate töötasu kasv on meil jätkuvalt fookuses, kuid tegeleme nüüd ka sellega, et lasteaiaõpetajate töötasud jõuaksid neile järele. Praegu on lasteaiaõpetajate töötasude erinevused ilmselgelt liiga suured ning seda lõhet hakkamegi vähendama. Järgmise kolme aastaga kasvab enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk umbes poole võrra,“ sõnas minister.

„Otsustasime toetada ka tugispetsialistide teenuse paremat kättesaadavust ja kvaliteeti ning suuname selleks 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul. Õpilaste toevajadus on erinev ja muutub ka ajas ning riiklik toetus annab suurema kindluse, et iga laps saab personaalset tuge just siis, kui ta seda vajab,“ lisas Mailis Reps.
 

• Riigi eelarvestrateegias otsustati, et õpetajate keskmise palga tõusuks on järgmisel 4 aastal planeeritud lisaraha enam kui 246 miljonit euro. Kokku on järgmiseks neljaks aastaks kavandatud riigilt õpetajate töötasudeks üle 1,35 miljardi euro. Sellele lisanduvad ka omavalitsuste ja erakoolide poolt juurde pandavad summad.
• Uude lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimise programmi suunab riik kokku 61 miljonit eurot, millest juba tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot. Eesmärk on, et lasteaiaõpetajate palk jõuaks järele kooliõpetajate töötasule. Järgmise kolme aasta jooksul tõuseb enam kui pooltes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palk ligikaudu 50 protsenti. Suuremate lasteaiaõpetajate palkadega omavalitsused saavad hoida töötasu kooliõpetaja palgakasvuga samas tempos ning panustada ka tugiteenuste kättesaadavusse ja tugispetsialistide töötasusse.
• Riik hakkab omavalitsusi toetama koolide tugispetsialistide palkamisel ning parema teenuse pakkumisel. Selleks on valitsus plaaninud järgmise nelja aasta jooksul 24 miljonit eurot. See lubab omavalitsustel võtta tööle ca 150 tugispetsialisti enam kui praegu.
• Teadus- ja arendustegevus sai HTM-i haldusalas juurde 5,5 miljonit eurot aastas ja sellele lisanduvad ka teiste valitsemisalade teaduskulud, näiteks MKM-il lisandub toote- ja tehnoloogia arendusprogrammiga 1 miljon eurot jne. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal teadus- ja arendustegevusse 699,1 miljonit eurot, sealhulgas HTM-i valitsemisalas 527,2 miljonit eurot.
• Kõrgharidusprogrammis on kõrgkoolidele eraldatava toetuse maht aastatel 2018-2021 kokku 630,6 miljonit eurot (sisaldab ka doktoranditoetust). Toetuse eesmärk on tagada, et kõrgharidusõpe on kvaliteetne, tõhus ja arvestab ühiskonna vajadustega.
• Järgmisest aastast kasvab märkimisväärselt doktoranditoetus, selleks otsustas valitsus planeerida olemasolevale juurde 5 miljonit eurot aastas ehk kokku 20 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku on doktoranditoetuseks ja sellelt makstavaks sotsiaalmaksuks planeeritud järgmisel neljal aastal 57 miljonit eurot. Toetuse tõstmise eesmärk on soodustada doktorantide pühendumist õpingutele ning suurendada lõpetajate arvu.
• Koolitoidu toetuse kasvatamiseks, tervislikuma ja parema koolilõuna pakkumiseks kasvab omavalitsustele toetus 1 euroni päevas ehk 175 euroni aastas õpilase kohta. Selleks plaanitakse anda juurde 24 miljonit eurot järgmise nelja aasta peale. Kokku panustatakse järgmisel neljal aastal riiklikuks koolilõuna toetuseks erakoolidele, omavalitsustele ja kutseõppeasutustele ning koolilõunaks riigikoolides 112,4 miljonit eurot.
• Lisatoetus keskustest kaugel asuvatele maagümnaasiumitele on 500 tuhat eurot aastas ehk kokku 2 miljonit eurot aastateks 2018-2021.
• Eesti keele õppe pilootprogrammi rakendamiseks gümnaasiumides investeerib riik kokku nelja aasta peale 4 miljonit eurot.
• Jätkub riigigümnaasiumide rajamine, milleks on järgmise nelja aasta eelarvesse planeeritud olemasolevatele vahenditele juurde vähemalt 4,8 miljonit eurot ehk 1,2 miljonit aastas. Järgmisena rajatakse riigigümnaasiumid Raplasse, Viimsisse, Paidesse ja Kohtla-Järvele.
• Sellest aastast hakkab riik täiendavalt toetama omavalitsusi huvihariduse ja huvitegevuse korraldamisel, et huviharidus ja -tegevused oleksid kättesaadavamad suuremale hulgale 7-19-aastastele noortele ning valikuvõimalused mitmekesisemad. Toetusskeemi rakendamist toetab riik nelja aasta peale kokku 60 miljoni euroga.
• Digipöörde programmi raames panustatakse õpetajate ja õpilaste digipädevuse kujundamisesse ning selleks on planeeritud nelja aasta peale kokku 35,6 miljonit eurot. Riik toetab õpetajate koolitamist, digitaalse õppevara väljatöötamist ja arendamist ning digiseadmete soetamist.
• Kutseõppe andmiseks on järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 115,7 miljonit eurot (sellele lisanduvad veel õpetajate palgad jms), millega tagatakse õppimisvõimalused kõikidele soovijatele, tugiteenused õppijatele ja rakendatakse kutseõppe uus rahastamismudel.
• Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe kursuste rahastamiseks on täiskasvanuhariduse programmis järgmiseks neljaks aastaks kokku planeeritud 31 miljonit eurot. Selle toel motiveeritakse täiskasvanuid õppima ning luuakse kvaliteetsed, paindlikud ja tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Üle 42 000 täiskasvanu saab oma oskusi täiendada ligi 30 valdkonna tööalastel kursustel või arendada võtmepädevusi vabahariduslikel kursustel. Kursuste eesmärk on pakkuda õppimisvõimalusi inimestele, kes seni on elukestvast õppest kõrvale jäänud või ei ole saanud end piisavalt täiendada. Tööalased kursused lõpevad õpiväljundite saavutamise hindamisega. Samuti toetatakse ilma keskhariduseta täiskasvanute tasemehariduse õpingute lõpetamist.
• Tööturu programmis suunatakse õppe seostamiseks tööturu vajadustega kokku 35,7 miljonit eurot. Jätkatakse OSKA prognoosisüsteemi rakendamist, arendatakse ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet, populariseeritakse kutseharidust ning laiendatakse õppijate praktikavõimalusi ning töökohapõhise õppe võimalusi. Alates sellest aastast piloteeritakse töökohapõhist õpipoisiõpet kutsekeskhariduses ja kõrghariduses.
• Keeleprogrammis panustatakse nelja aasta jooksul 8,4 miljonit eurot eesti keele kestlikkuse ja kvaliteedi tagamisse – toetatakse eesti keele õpetamist, uurimist, arendamist ja kaitset. Lisaks planeeritakse 3,6 miljonit eurot eesti keele õppe võimaluste loomiseks väliseesti kogukondades ja välismaa kõrgkoolides ning ligi 1 miljon eurot eesti keele kui teise keele õppimisvõimaluste parandamiseks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Õpetajate keskmine palk ületas esmakordselt 1200 eurot
• Järgmise aasta eelarve eelnõu suunab lisaraha huvitegevusse, teadusesse ja õpetajate palka

Küsitlus käsitleb rahvusvahelise mobiilsuse ja koostöö mõjusid hariduse ja koolituse, noorsoo ja spordi valdkonnas. Eesmärk on mõõta Erasmus+ programmi mõju ja seda parandada.

Küsimustikku on täitma oodatud nii koolide töötajad kui ka õpilased. Osalema on oodatud ka need, kes pole ise osalenud rahvusvahelises õpirändes ega koostöös.

Küsitlusele vastamine võtab 15 minutit, lingi küsitlusele leiab siit.

Samal teemal:

• Kordusuuring „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”
• Leia koostööpartner: Eestisse tuleb 70 hariduseksperti arutama infotehnoloogia ja digioskuste teemal

Rahvahääletusel osalevad 6.-9. klassi ja 10.-12. klassi vanusekategooria videod koos, kuid võitjate välja selgitamisel on mõlemal vanusekategoorial oma arvestus. Žürii häälel ja Facebooki rahvahääletuse tulemustel on võrdne osakaal ning need summeeritakse. Võitjad selguvad 4.–5. mail 2017 toimuval messil Noor Meister.

Peaauhind on Apple iPhone SE (16 GB) koos Beats kõrvaklappidega. Eriauhinnaks on seikluskaamera GoPro Hero 5 Session, mille on välja pannud Eesti Tööandjate Keskliit, ning kinke jagab ka Rajaleidja.

Vaata videoid ja hääleta oma lemmiku poolt oskuste aasta Facebooki lehel:

https://www.facebook.com/oskusteaasta/playlist/214002099097955/ 

Samal teemal:

• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Kakssada põhikooliõpilast tutvuvad oskuste päeval ametitega

Kandidaate oli kõigil võimalik esitada üheteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõppeasutuse õpetaja, õppejõud, suunaja, õppeasutuse juht, hariduse sõber ja haridusasutuse aasta tegu.

Peatselt alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon, nad esitavad igas kategoorias oma ettepanekud üleriigilisele žüriile.

Kogu ettevõtmine tipneb 7. oktoobril Pärnu kontserdimajas toimuva galaga, mille korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ja SA Innove ning millest sünnib ka otseülekanne televisioonis.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis