Loo autor on projekti "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Foxcademy on "Nutitund igasse kooli!" algatuse novembrikuu toetaja. Foxcademy on välja pannud auhinna neljale gümnaasiumile. Iga kool saab kasutada Samsungi tahvelarvuteid koos ML arvutite laadimiskastiga ja Foxcademy matemaatikaplatvormi kaks nädalat ajavahemikus detsember 2016 - veebruari lõpp 2017. Koos sellega toimub Foxcademy poolt õpilastele ja õpetajatele matemaatika õppimise ja õpetamise tuleviku-töötuba. Selleks ootamegi gümnaasiumi esindajatelt postitusi - mida teete teie koolis täna digipõnevat. Võite postitada ka õpilaste tehtud lühiesseesid (300-500 tähemärki koos joonise/skeemi/kavandiga), milline on tuleviku õppimine ja kool. Postita siia! 

Uurisime seepärast lähemalt, mis on Foxcademy?

Foxcademy arendab üldhariduskoolide õpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on aidata õpilastel targemaks saada ning pakkuda õpetajatele innovaatilisi tööriistu diginutikate õpilaste juhendamiseks.

Foxcademy uudne lahendus on tänaseks kasutusel rohkem kui kolmekümnes gümnaasiumis. Käesoleval õppeaastal kasutab Foxcademy õppeplatvormi matemaatikateadmiste omandamisel iga kümnes gümnaasiumiõpilane Eestis.

Kes on need inimesed, kes Foxcademyt teevad?

Foxcademy platvormi arendab täna juba rohkem kui 10-liikmeline meeskond. Täiskohaga töötab viis inimest: kaasasutajad Sebastian Pikand, Maanus Indov ja Kenneth Pohl, sisuloome juht ja paljuski ka tootearendusega tegelev Mihkel Kotli ning illustraator-disainer Jose Orellana Garcia.

Osalise tööajaga töötavad õppematerjalide ja pedagoogiliste protsesside kallal Cambridge’i ülikoolis teoreetilist füüsikat õppiv Rasmus Kisel, Harvardi ülikooli lõpetanud Erik Tamre ning pikaajalise pedagoogikakogemusega matemaatikaõpetaja Elo Reinik. Lisaks sellele töötab meeskonnaga koos arvukalt vabakutselisi sisuloojaid.

Meie eesmärk on algusest peale olnud sama: pakkuda õpetajatele innovaatilisi tööriistu paremaks õpetamiseks ning aidata õpilastel targemaks saada. Meie visioon on tutvustada haridusmaailma uusi ja kasulikke võimalusi andmeanalüütika, multimeedial põhinevate õppematerjalide ja adaptiivse õppe kaudu.

Milliseid uusi tulevikuvõimalusi täna teie juba pakute, millest teised alles unistavad?

Nagu meie visioon ütleb, tahame üldhariduskoolides juurutada andmeanalüütikat, adaptiivset õpet ja multimeedial põhinevaid õppematerjale. Meie peamine eesmärk on teha õpik huvitavamaks, kasutades videomaterjali, interaktiivseid graafikuid, liugureid, vastuste sisestamise välju, teste jms. Kogu multimeedial põhineva sisu oleme põiminud eluliste näidetega.

Nüüd, kui meie sisuloomeprotsessid on juba välja kujunenud ja teooriamaterjali kvaliteet kõrge, jõuame mõelda ka testide ja adaptiivse õppeprotsessi peale. Selleks arendasime suvel matemaatiliste lähteandmete generaatori, mis võimaldab põhimõtteliselt pakkuda lõpmata palju erineva raskusastmega arvutusülesandeid. See ongi adaptiivsete testide alus.

Järgmine eesmärk on säärased testid põimida õpiväljunditega. See on väga oluline, sest statistika sihipäratu kuvamine on õpetaja jaoks kasutu või tekitab lausa segadust. Vaja on hoida asja lihtsana ja aidata andmetest välja lugeda olulisemad vihjed ja trendid, mis peegeldavad õpilaste edukust materjali omandamisel. Vastava info abil saab õpetaja enda metoodikat niimoodi korrigeerida, et õpilased jõuaksid paremini ihaldatud eesmärgini: matemaatiliste probleemide mõistmiseni.

Milliseid tulemusi on täna teie toodet testinud koolid saanud?

Miski ei tee meie tuju paremaks kui õpilased, kes kiidavad meie platvormi, sest see aitas neil raskena tundunud teema omandada. Kuna meie õpik suhtleb õpilasega, st kuvame vihjeid, vastusevariante jms, siis sobib ta ka iseseisvaks õppeks. Viimast kinnitab õpilaste hinnang, et meie digitaalne õpik muudab lihtsamaks ka järeleõppimist.

Juba pilootprojekti ajal andsid enam kui 300 õpilast platvormile keskmiseks hindeks 8.6/10. Suhtleme klientidega igapäevaselt ja peame õpilaste ning õpetajate rahulolu väga oluliseks. Lisaks pidevale platvormisisesele ja e-maili suhtlusele külastame koole üle Eesti, et paremini mõista õpetajate ja õpilaste vajadusi ning luua personaalseid suhteid.

Kes on üldse need koolid, kes teie toodet kasutavad?

Tänaseks kasutab meie platvormi üle 30 gümnaasiumi, näiteks Tallinna 21. Kool, Audentese Erakool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Tallinna 32. Keskkool, Miina Härma Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium, Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium ja paljud teised koolid. 

Mida toob tulevik matemaatikaõppesse ja õppimisse üldiselt?

Tänu nutitelefonide ja internetiühenduse kiirele arengule on informatsioon kergemini kättesaadav kui kunagi varem. Lisaks sellele on oluliselt lihtsustunud teadmiste jagamine: üksnes viimase kümne aasta jooksul on esile kerkinud hulk uusi meediumeid, näiteks kümnesekundilised videoformaadid, mitmetunnised online-kursused, 140-tähemärgilised säutsud ja internetiavarustes paiknevad blogipostitused.

Lisaks ootab erasektor tulevastelt töötajatelt loovust, erinevate teadmiste ja oskuste uudset kombineerimist ja kiiret ning strateegilist analüüsivõimet. Kui varem olid ettevõtted salalikud ja kaitsesid kiivalt oma teadmisi, siis tänapäeval võidavad need, kes tegutsevad kõige kiiremini ning on valmis omaks võtma uuenduslikke protsesse ja tehnoloogiaid.

Et tulevased põlvkonnad sellistele ootustele vastaksid, tuleb rõhku panna info töötlemise oskusele, digipädevusele ja analüüsivõimele. Oma platvormi arendamisel ja õppematerjali loomisel peame neid väärtusi silmas.

Ja mida toob lähiaeg teie lahendusele?

Tänaseks päevaks on platvormis kättesaadavad järgmised matemaatikakursused: jadad, võrrandid ja võrrandisüsteemid, trigonomeetria, analüütiline geomeetria, funktsioonid, funktsiooni piirväärtus ja tuletis, integraalid. Kokku moodustavad publitseeritud teemad ca. 65% gümnaasiumimatemaatikast. Selle õppeaasta jooksul on eesmärk jõuda 100%-lise valmisuseni ja lisada ka arvukalt keemia ja füüsika teemasid.

Liitu tasuta Foxcademy 14-päevase testperioodiga aadressil www.foxcademy.com.

Samal teemal:

• Nutitunni algatuse novembrikuu on pühendatud õpilastele ja nende aktiivsusele
• "Nutitund igasse kooli!" oktoobrikuu kokkuvõte

Loo ja fotode autor on Haanja Kooli õpetaja Kerli Perend.

Koodinädala eesmärk oli tekitada lastes teema vastu rohkem huvi ning lasta neil ka ise olla õpetajad nii kaasõpilastele kui ka täiskasvanutele.

Nädal algas sellega, et 1. -2. klassi õpilased valisid code.org lehel ühe kooditunni ja üritasid selle lahendada. Populaarseim oli Minecrafti tund. Nutikamad said ülesannetega üsna kiiresti hakkama ning neil jäi veel aega tutvuda ka LightBotiga.

Kolmapäevaks oli meil planeeritud digivahetund (20 minutit), kus 1.-2. klassi õpilased tutvustasid 3.-4. klassi õpilastele hariduslikke roboteid (BeeBot, Ozobot ja Edison). Enne seda rääkisime õpilastega läbi, kuidas õpetada, mida rääkida, kuidas juhendada. Vahva oli vaadata, et õpilased olid väga innustunud oma ülesandest - nad seletasid ja õpetasid ning tundus, et see oli täitsa arusaadav. Digivahetund oli nii populaarne, et kordasime seda ka järgmisel päeval. Seekord said aga kõik katsetada selle robotiga, millega soovisid ning 1. -2. klassi õpilased vajadusel juhendasid/soovitasid. Ühe tüdruku reaktsioon: "Sellised vahetunnid võiksid olla igal nädalal!"

Nädala lõpetasime avatud kooditunniga, kus ka lapsevanemad ning õpetajad said tulla koos lastega programmeerimismänge mängima. Lastele juba tuttaval code.org lehel valiti taas üks kooditund ning püüti seda kahekesi koos lahendada. Nii mõneski kohas sai nüüd muna kana õpetada. Kokku osales avatud kooditunnis kümme 1. -2. klassi õpilast, kolm lapsevanemat, kaks õpetajat ja kolm 9. klassi õpilast. Koos oli tore mõelda ja mängida!

Kokkuvõttes läks nädal korda ning õpilased olid aktiivsed ja innustunud. Reedeks paljudel "ajud kärssasid", aga silmad särasid. Õpetajalt nõuab sellise ürituse korraldamine natuke planeerimist ja asjatamist, aga lastele on see vahelduseks väga tore. Kooditundideks kasutasin tavaliselt matemaatikatunde ning vahetundi millegi harivaga sisustada on ju igati teretulnud. 

Samal teemal:

• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?
• ProgeTiigri õppevara kogumiku lühikoolitused
• Kuidas programmeerida putukat

Viis aastat tagasi ei osanud me uneski näha, missugused digiseadmed ja -lahendused muutuvad elu igapäevaosaks. Näiteks juba praegu on väga paljudel õpilastel olemas isiklik nutiseade. Tulevikus teevad suure osa tööst ära robotid, aga keegi peab neid ka juhtima.

Koolilt oodatakse, et õpilane suudaks digikeskkonnas teavet hallata, suhelda ja turvaliselt käituda ning tuleks toime ka lihtsamate arvutiprogrammide koostamisega. Täpsemad ootused eri vanuseastmete kohta on kirjas õppijate digipädevuse mudelis.

Õpetaja peab alguses ise õppima

Kuna riiklikus õppekavas eraldi arvutitunde ei ole, on ka meie koolis õpilase digipädevuste arendamine kõikide aineõpetajate ülesanne. Kui veebimaterjalide loomine ja koostöövahendite haldamine on õpetaja igapäevaoskus, siis programmeerimine tundub paljudele IT-spetsialisti pärusmaa. Selleks et õpetajal tekiks õpetamisjulgus, peab ta kõigepealt ise teadmisi omandama.

Õnneks pakub HITSA koolituskalender väga mitmekesiseid koolitusi. Lisaks korraldame koolis oma õpetajatele digitunde, et koolitustel õpitut ja kasulikke töövahendeid üksteisega jagada. Koostööd tehes selgitame välja ka kooli digivaldkonna täpse olukorra ja seame eesmärgid.

Kes otsib, see leiab

Õpetaja saab digiideid ammutada ka avalikult Facebooki lehelt „Nutitund igasse kooli“, kuhu lisandub iga päev kõigi kooliastmete ja õppeainete tunnikirjeldusi nii algajatelt kui ka kogenud nutiõpetajatelt.

Õpetajate ja õpilaste tehnoloogilist kirjaoskust ning digipädevust edendab ka ProgeTiigri programm, mille pidevalt täienevad materjalid asuvad ProgeTiigri kogumikus. Sealt leiab õpetaja palju põnevaid õppetöös rakendatavaid digivahendeid, mis hõlmavad programmeerimist, robootikat, 3D-disaini, nutiäppe ja multimeediat.

Mida annab programmeerimisoskus õpilasele?

Koolis ei õpetata last lugema ja kirjutama selleks, et temast saaks kirjanik. Lugemis- ja kirjutamisoskust vajab inimene eelkõige enda väljendamiseks. Sama lugu on programmeerimisoskusega.
Programmeerima õppides saab õpilane teadmise, et tema ise otsustab, mida ja kuidas arvuti teeb. Lisaks tehnilistele oskustele on siin suur roll loovusel, mis tuleb kasuks igaühele, olenemata ametist. Isegi kui õpilasest ei saa programmeerija, oskab ta koostöös IT-inimestega jõuda uuenduslike lahendusteni alal, kus ta tulevikus tegutseb. 

Külli Natka, Audentese erakooli õppejuht. Foto: Andres Raudjalg. 

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades
• Programmeerimine vallutab nädalaks Eesti

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz.

Õpetajate lugusid oli tore lugeda, sest iga innovaatilise õpetaja käe alt tuleb sadu ja tuhandeid innovaatilisi õpilasi, kes meie elu Eestis paremaks teevad. Seega november ongi pühendatud eriliselt gümnaasiumiõpilastele, kes on oodatud kaasa mõtlema, milline on tuleviku kool, mida nemad saavad ise teha selleks, et kõikidel oleks parem ja huvitavam õppida. 

Kindlasti on oodatud ideekavad, kuidas digi paremini koolis kasutusele võtta või ka õpilaste enda korraldatud tundide ülevaated. Näiteks programmi Targalt Internetis raames on mitmed koolid korraldanud interneti ohutuse infopäevi ja tegevusi, kus gümnaasiumiõpilased jagavad oma mõtteid nooremate klassidega. Mõistlik on gümnaasiumiõpilased rakendada põhikooli loovtööde tegemisse – kuidas viia läbi digiseadmetega uuringuid või kuidas lihtsamalt või paremini erinevatele autoritele ja allikatele oma akadeemilistes töödes viidata. Või miks mitte ei võiks gümnaasiumiõpilased rääkida piltide töötlemisest ja videote tegemistest, mis on ju nende igapäeva elu osa. 

Auhindadest novembrikuus

"Nutitund igasse kooli!" annab peaahuhinna novembrikuul postitusi tegevale õpetajale otse. Ehk siis Telia Eesti poolt loosi minev tahvelarvuti, "Tere, Ruby!" raamatu ja šokolaadi saab endale õpetaja, kes novembrikuus on ise oma tunni lugu meile jaganud (ise postitanud). Au osaliseks saab loomulikult ka kool/lasteaed/huvikool/kutsekool/noortekeskus jne, kes on postituses mainitud. Head haridustehnoloogid, aidake oma õpetajatel liituda "Nutitund igasse kooli!" kogukonnaga Facebookis ja Facebooki kasutamisega!

Teine lisaauhind läheb aga loosimisele gümnaasiumite vahel, kes projektis sellel kuul osalevad. Foxcademy poolt on välja pandud auhind neljale gümnaasiumile. Iga kool saab kasutada Samsungi tahvelarvuteid koos ML Arvutite laadimiskastiga ja Foxcademy matemaatikaplatvormi kaks nädalat ajavahemikus detsember 2016 kuni veebruari lõpp 2017. Koos sellega toimub Foxcademy poolt õpilastele ja õpetajatele matemaatika õppimise ja õpetamise tuleviku-töötuba. Selleks ootamegi gümnaasiumi esindajatelt või õpilastelt postitusi - mida teete teie koolis täna digipõnevat, kuid võite postitada ka lühiesseesid (300-500 tähemärki, koos joonise/skeemi/kavandiga), milline on tuleviku õppimine ja kool.

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/FB gruppi postitus õpetajast või klassis toimunust (tekst, pildid, video, lingid jne). Projekti meeskond hindab kõrgelt, kui jagaksite Nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et meie tegevusest rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu!

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Nutikad õpilased tulevad nutikast koolist!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Ruby igasse kooli!
• "Nutitund igasse kooli!" oktoobrikuu kokkuvõte

ProgeTiigri programmi raames on valminud digitaalse õppevara kogumik, millest leiab põnevaid vidinaid ja vahendeid õppetöös rakendamiseks. Kogumik asub aadressil www.progetiiger.ee 

Kutsume õpetajaid kogumiku mitmekülgsete võimalustega tutvuma. Selleks viime 1. novembrist – 15. detsembrini läbi 41 lühikoolitust üle Eesti. Koolituse esimeses pooles tutvustame kogumikku ning teises pooles saab iga osaleja ise mõnda vahendit proovida ja katsetada. Koolitused on tasuta, oodatud on kõik alus-, üld- ning kutseõppeasutuste õpetajad!

LEIA KOOLITUS!
 
Õpetajatele mõeldud veebipõhisest ProgeTiigri kogumikust leiab põnevaid vidinaid ja vahendeid õppetöös rakendamiseks. Sobivaimad vahendid saab õpetaja kätte mugavat filtreerimise tööriista kasutades. Materjale leiab järgmistest valdkondadest: programmeerimine, robootika, 3D disain, nutiäpid ja multimeedia.

Samal teemal:

• Progemine Konguta moodi
• Kuidas programmeerida putukat
• Programmeerimis- ja robootikaalased koostööprojektid Eesti koolides

Kokkuvõtte koostas "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Wordle´i abiga tegin pildi, millised asutused osalesid projektis sellel kuul. Kõige enam lasid meid oma uksest sisse ehk tegid kõige enam postitusi Tallinna Kuristiku Gümnaasium (11), Tallinna Liikuri Lasteaed (10), Sillaotsa Kool (8), Tallinna Lauliku Lasteaed (8), Tallinna Pae Gümnaasium (7), Tallinna Laagna Gümnaasium (7), Kärla Põhikool (6), Põlva Gümnaasium (6). Samuti tulid nutitunni projekti osalema Mähe Vaba Aja Keskus ning Haapsalu Kutsehariduskeskus. Palju õnne meile kõikidele, olete nüüd kõik vähemalt kümme korda kuulsamad!:)

Nutikuul lugesime ka 45 nutika õpetaja lugu ja kuulsime seitsmest õpetajatega tehtud koolitusest. Tänud teile, et meiega jagasite oma mõtteid ja häid soove!

Oktoobrikuu auhinnaloosi võitjad (loosimine viidi läbi, kasutades keskkonda https://www.random.org/)

Peaauhinna Telia Eesti poolt (viis käsistatiivi selfie tegemiseks, "Tere, Ruby!" raamatu ja kommi) sai Karin Milinevitš Ruila Põhikoolist, kes tutvustas meile 6. klassi tundi, kus õpiti Bee-Bottidega arvuti sisend- ja väljundseadmeid. 

HITSA auhind läheb Kiviõli 1. Keskkoolile, kes viisid oma õpilased prototüüpimist õppima TTÜ Kohtla-Järve kolledžisse. Kaasas olid nii poisid kui tüdrukud. Esindaja meie kogukonnas on Aljona Galazan ja postituse veebi tegi originaalis Michael Branch (Mihkel Raag). Teie auhinnaks on HITSA abiga Progeriigri töötuba õpetajatele ja meened õpilastele.

Kõige lõpuks kirsina tordi peal - Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajate persoonilugude auhinnaloosi võitsid Sirje Sinitskaja Uuemõisa Lasteaed-Algkoolist ja Mariliis Kirotar Tallinna Kuristiku Gümnaasiumist ning õpetajatele tehtud koolituse väljatoomise eest naeratas loosiõnn Taimi Dreierile Pärnu Ülejõe Põhikoolist. Teile on auhinnaks pandud välja akupank, et teie digipöördelised tegevused ei jääks kunagi tühjeneva telefoniaku pärast tegemata! Palju õnne!

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" esimene auhinnasadu
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" toob ühele koolile auhinnana Avita e-tunni kasutusvõimaluse

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille eesmärk on tutvustada programmeerimist lõbusal ja kaasahaaraval viisil ning tuua see lähemale meie igapäevaelule. 

Code Week toimub Eestis juba neljandat korda. Kui põhiliselt korraldavad üritusi koolid ja huviringid, siis sel aastal on organisaatorite ring veelgi laienenud. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tagasi Kooli ja ITL-i koostöös käivad mitmed IT ettevõtted – Playtech, Tele2, Elisa Eesti, Nortal, Icefire, CGI Eesti, ITL, TTÜ Infotehnoloogia teaduskond ja AS Sertifitseerimiskeskus – koolides andmas külalistunde teemal „Kõik on IT“. Tarkvaraarendusfirma Mooncascade korraldab huvilistele töövarjupäeva, et tutvustada tarkvaraarendaja tööd. Tartus õpetab Fortumo koos bändiga Cartoon tudengitele muusika programmeerimist. Tallinna Keskraamatukogu korraldab nädala vältel mängude programmeerimise töötubasid lastele ja noortele, Pärnu Keskraamatukogus pakutakse eakamatele digiseadmete kasutajatele IT konsultatsioone ning juhendatakse nutivahendite kasutamisel.  

“Eestis ollakse Code Week’i ürituste korraldamisel aktiivsemad kui mujal Euroopas, kui vaadata suhet rahvaarvu,” ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. “Sisuliselt näitab see, et Eesti e-edu ei ole ainult kitsa ringkonna saavutus, vaid meil on huvi, valmidus ja kompetents kaasalöömiseks olemas ka rohujuure tasandil. Kuna paljuski on tegu noortele suunatud üritustega, siis on see ka positiivne märk sellest, et e-Eestile tuleb järelkasvu.”

HITSA toetusel korraldavad koolid ja lasteaiad üle kogu Eesti ligi 100 ProgeTiigri õpituba, mis aitavad õpilastel mõista tehnoloogia taga olevat sisu. 5-20aastastele lastele ja noortele suunatud tasuta töötubades luuakse animatsioone, mänge ja mobiilseid äppe, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga ning disainitakse nutikat kodu. Mitmetes töötubades on oodatud kaasa lööma ka lapsevanemad. 

Kõik programmeerimisnädala üritused leiab programmeerimisnädala kaardilt: http://events.codeweek.eu/. 

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on rohujuuretasandi ettevõtmine, mille algatasid 2013. aastal Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad. Code Week’i tegevustesse on tänaseks kaasatud üle 50 riigi. Eestis koordineerib programmeerimisnädala tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Eelmisel aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldati Eestis 83 üritust, kus osales üle 12 500 inimese. 

Samal teemal:

• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt

Seminaril osalejad saavad välja pakkuda oma idee koolidevahelisteks ühisteks projektideks ning leida seminari käigus partneriks kolleegi, kellega ühiselt plaan luua ja projekt ellu viia. Seminaril tutvustatakse eTwinningu võimalusi ühisprojektide tegemiseks ning esitletakse ka juba läbiviidud projekte. Samuti toimuvad robootika ja programmeerimisalased töötoad, kust saab ammutada ideid uuteks põnevateks koostööprojektideks.  

Seminaril osalemine ei eelda varasemat kokkupuudet eTwinningu ega ka programmeerimise või robootikaga. Piisab huvist ja heast tahtmisest! Seminaril võib osaleda nii individuaalselt kui ka koolimeeskonnana. 

Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume registreerimisega kiirustada! Registreerimine on avatud kuni 26. oktoobrini. Vaata lähemalt ning registreeru siin: https://koolitus.hitsa.ee/training/797 

Kava: 

Tulge ja pange koolis olevad robotid koostööd tegema!

Samal teemal:

• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine
• Ruby igasse kooli!
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“

Foto: Koolielu arhiiv. 

Loo autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz. 

Samuti jagage iseenda tegemisi, sest võib-olla on teie blogi või õpilugu just see, mis innustab tervet Eestit just seda äppi kasutama või midagi muud põnevat tegema. 

Kes soovib rääkida lugu endast või oma kooli innovaatiliselt õpetajast, siis võiks see sisaldada järgmist infot: 

Millist nutiseadet te kasutate?

Milline oli teie elu esimene digikogemus?

Kuidas nutt ja kool koos tänapäeval hakkama saavad?

Mida teete teie ise, et koolis oleks õpilastel nutikam olla?

Pilt/video õpetajast

Ideid, milliseid lugusid varem õpetajatest kirjutatud on, leiab Tallinna 2016. aasta nutikuust: http://paweere.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=671 

Samamoodi jätkub nutitundide parimate praktikate jagamine - mis on tehtud ja tegemisel koos õpilastega. Käesoleval kuul on peatoetaja Telia Eesti auhinnana pannud välja ühele koolile 5 käsistatiivi selfie tegemiseks, "Tere Ruby!" raamatu ja kommi. HITSA poolt on loosikotis ootamas ProgeTiigri töötuba teie asutuses. Õpetajate persoonilugudele paneb aga välja tunnustuse Haridus- ja Teadusministeerium akupankade näol. 

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi postitus õpetajast või klassis toimunust (tekst, pildid, video, lingid jne). Projekti meeskond hindab kõrgelt, kui jagate nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et meie tegevusest rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu!

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Tähelepanu, õpetajad! Nuttima!

Foto: Koolielu arhiiv. HITSA hariduskonverentsi eelkonverents "Kuidas me tegelt õpime" kevadel 2015. 

Samal teemal:

• Algatuse "Nutitund igasse kooli!" esimene auhinnasadu
• Algas 3D-jõuluehte konkurss õpilastele

Kokku toimub 97 tehnoloogia õpituba, mis on lastele ja noortele vanuses 5-20 eluaastat tasuta. Õpitubades luuakse animatsioone, mänge ja mobiilseid äppe, ehitatakse ja programmeeritakse roboteid, tutvutakse 3D-maailmaga, disainitakse nutikat kodu jpm. 

„ProgeTiigri õpitoad aitavad õpilastel mõista tehnoloogia taga olevat sisu, näiteks tarkvara või riistvara tööpõhimõtteid, aga ka seda, kuidas nende abil ise uut tehnoloogiat luua,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Kindlasti ootame osalema ka neid lapsi ja noori, kes ei ole varem tehnoloogia loomisega ise kokku puutunud. Aitame neil teha esimesi samme selles valdkonnas ning näitame, et tehnoloogia kasutamise kaudu saab arendada oma loovust, probleemi lahendamise oskust ja koostööoskust.“

Tasuta õpitubasid saab valida oma elukohajärgsest piirkonnast:

•         Põhja-Eesti - Harju maakond;

•         Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond;

•         Kesk-Eesti - Järva, Viljandi ja Rapla maakond;

•         Ida-Eesti - Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakond;

•         Lõuna-Eesti - Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakond.

Info ja registreerumine töötubadesse

Õpitoad viiakse läbi ProgeTiigri programmi ja Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetme “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toetusel. 

ProgeTiigri õpitoad toimuvad üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames. 15.-23. oktoobrini toimuva Code Week’i eesmärk on pöörata tähelepanu programmeerimisele ja digitaalsele kirjaoskusele ning neid oskusi lõbusal ja kaasahaaraval viisil nii lastele kui ka täiskasvanutele tutvustada. Eelmisel aastal korraldati Eestis Code Week’i raames 83 üritust rohkem kui 12 000 inimesele, valdavalt haridusasutuste eestvedamisel. Sel aastal on programmeerimisnädala kaardile kantud juba ligi 100 üritust Eestis, korraldajate seas on nii haridusasutusi kui ka ettevõtteid: http://events.codeweek.eu/.  

Samal teemal:

• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid
• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• Koolirobootika suurim probleem on juhendajate puudus