2006. aastal alustati ajakirjaga ning esialgu oli plaan tagasihoidlik – anda välja vaid üks ja ainus paberväljaanne ning edaspidi piirduda veebipõhise ajakirjaga. Nüüdseks on uudiskirja välja antud täpselt 40 korda ja alati ka paberil. See aga näitab hästi, et mitte kõik ei koli internetti ja tehnoloogilistesse vahenditesse, oluline on tasakaal traditsiooniliste vahendite ja uudse tehnoloogia vahel. Üks ei välista teist.

Kümme aastat tagasi rääkisime koolide varustamisest arvutitega, õpetajate koolitamisest ja võrgustike loomisest. Nüüdseks on juurde tulnud hulgaliselt teemasid ja teadmisi ning üha enam mõistetakse, et digipädevuste arendamisel ning nutivahendite kasutamisel õppetöös ei ole ainult õppetöö rikastamise eesmärk. See kannab eelkõige reaalset vajadust valmistada noori ette tuleviku töökohtadeks, kus hakkama saamiseks muutuvad digipädevused – nii üldised kui ka erialased – aina möödapääsmatumaks.

IKT spetsialistid on praegu kandev jõud kõikides Euroopa majanduse sektorites. Nõudlus kasvab 3% aastas ja informaatika eriala lõpetanutest selle rahuldamiseks ei piisa. Selle tulemusena on Euroopas palju vabu IKT spetsialistide ametikohti, mida ei suudeta täita suurest tööpuudusest hoolimata. Kui me selle probleemiga ei tegele, võib meil aastaks 2020 olla puudu kuni 800 000 IKT spetsialisti. Ja mitte ainult IKT sektoris ei pea töötajad digipädevusi omama, need oskused muutuvad olulisemaks pea igal erialal.  

Selles valguses on üsna selge, miks ka Eestis on koolide digipööre jätkuvalt aktuaalne teema. Miks juba lasteaias hakatakse lastele õpetama baasteadmisi ja koolis valmistatakse lapsi tasapisi ette digitaliseeruvas maailmas tegutsemiseks. Tehnoloogia on siin, et jääda, niisiis on kõige mõistlikum õpetada lapsi ja noori seda targalt, turvaliselt ja loovalt kasutama.   

Ka Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad hakkasid selle peale mõtlema, kui 2013. aastast sai nende eestvedamisel alguse üleeuroopalise programmeerimisnädala (Code Week) traditsioon. Code Week laiendab aasta-aastalt oma piire, olles kasvanud juba ülemaailmseks ettevõtmiseks. Ka Eesti lööb selles hoogsalt kaasa – lisaks koolidele ja lasteaedadele korraldavad sel aastal temaatilisi üritusi raamatukogud, oma huvi on üles näidanud ka ettevõtjad, kes „Tagasi kooli“ programmi raames annavad koolides tunde ja räägivad programmeerimisest ja selle vajalikkusest töömaailmas.  

Ja mis edasi? Tahaks loota, et kümne aasta pärast on mõisted „digitaalne kirjaoskus“ ja „digipädevused“ sama enesestmõistetavad, nagu on arvutus- ja kirjaoskus. Sest selge on see, et nii kuidas muutub maailm meie ümber, peame me kohandama ka oma arusaamu haridusest ja eluks vajalike oskuste õpetamisest.

Autor: Laura Vetik, e-õppe uudiskirja toimetaja