Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

Digiarengust kutsehariduses kolme kooli näitel


Avaldaja:Madli Leikop28. August 2016

Valgamaa Kutseõppekeskus avab innovatsiooniklassi, Räpina Aianduskool on osa kutseeksameid viinud digitaalseks, Luua Metsanduskool loodab soetada õppetööks vajalikud droonid. Need on näited kutsehariduse seminarilt „Digimeister 2016: köieltants“.

25. augustil toimus Tartu Kutsehariduskeskuses digitehnoloogia teemaline seminar „DigiMeister 2016: köieltants“. HITSA korraldatud üritus tõi esmakordselt kokku ligi 250 kutseõppe õpetajat ja koolijuhti, et arutleda digitehnoloogia arengu ja rakendusvõimaluste üle kutsehariduses.

Rohkem kui 20 töötuba

Päev oli üles ehitatud töötubadena, ja neid jagus tõesti igale maitsele ja vajadusele. Rohkem tähelepanu pöörati erialasele digitehnoloogiale.

Oli töötube, kus sai õppida konkreetseid vahendeid, keskkondi, programme (näiteks äpid teenindusvaldkonna tundide rikastamiseks või digitehnoloogia kaasaegses autoremondi töökojas), ja töötube, kus käsitleti üldisemaid probleeme (näiteks kutsehariduse õppekavad, digiküpsuse seire ja hindamise mudel kutseõppeasutustele). Ja töötoad, kus koolid tutvustasid oma kogemust. 

Valgamaa Kutseõppekeskuse, Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooli kogemus digipöördega koolis on üsna erinev. Kui Valgas on kasutada kaks klassikomplekti tahvelarvuteid, siis Luua peab läbi ajama vaid kolme tahvelarvutiga. Kui Räpinas on loodud oma keskkond osa kutseeksamite elektrooniliseks läbiviimiseks, siis Valgas sellele veel ei mõelda. Küll iseloomustab kolme kooli see, et digipöörde vajalikkusest on ühtmoodi aru saadud ning selleks otsitakse nii võimalusi kui vahendeid.

Valgamaa Kutseõppekeskuse mitu digisuunda

Valgamaa Kutseõppekeskuse tegemisi tutvustasid haridustehnoloog Eva Tšepurko ja õppejuht Hiie Taniloo. „Meeskond ei tule kaasa, kui juhtkond ei vea. Nii läkski juhtkond HITSA koolitusele „Digiajastu koolijuht“. Digiasja peab oskuslikult juhtima,“ sõnas Hiie Taniloo. 

Eva Tšepurko märkis, et tal tuli Valgamaa Kutseõppeasutuses haridustehnoloogina alustada nullist. Kõigepealt palus ta kõigil töötajatel teha enesehinnang digioskuste alal. „Meie koolis on erineva õppekeelega õpilased, raske on neile digiasjandust õpetada, kui seda ise eesti keeleski ei oska,“ iseloomustas Eva Tšepurko algust. 

IMG_3675.JPG

Eva Tšepurko ja Hiie Taniloo

Praegu on õpetajatele kord kuus digitund, mis on planeeritud nii, et kõik õpetajad saavad osaleda. Seal räägitakse nii üldistest plaanidest kui õpitakse iga kord mõnd konkreetset vahendit, keskkonda, äppi kasutama. „Siin kehtib 72 tunni reegel,“ sõnas Eva Tšepurko. „Kui sa kohe õptitut ise ei katseta või kasutusse ei võta, siis see ununebki. Kõige parem reklaam on see, kui kolleeg soovitab kolleegile, et mina proovisin, sain hakkama, proovi sina ka.“ 

Eva Tšepurko soovitas digioskuste arendamiseks kasutada Euroopa Liidu haridusprogrammi Erasmus+ õpirände võimalusi, samuti osaleda võimalikult paljudes projektides ja olla pilootkool, isegi siis, kui esialgu tundub, et hakkama saamine on võimatu. Valgamaa Kutseõppekeskus on näiteks Bitcoini pilootkool. Bitcoini seadmete  abil saab õppida blockchain`i ehk blokiahela tehnoloogial põhinevat programmeerimist krüptoraha kaevandamisest praktiliste rakendusteni nagu mängud, tekstisõnumite saatmine või mikromaksed. Bitcoini seadmeid on plaanis kaasta ainetundides – programmeerimine, karjääriplaneerimine, logistika alused jne. Õpilasi koolitab interneti vahendusel Stanfordi ülikooli õppejõud  Balaji S. Srinivasan. 

Valgamaa Kutseõppekeskuses on kasutada 50 tahvelarvutit, lisaks proovitakse VOSKi ehk õpilased võtavad oma seadme kaasa. „Raske on leida rakendusi erinevate valdkondade jaoks (näiteks spetsiifiliselt müüja-klienditeenindaja, koka, plaatija jne erialade jaoks – toim), neid lihtsalt ei ole. Siis tuleb leida valdkondade üleseid, üldisemat kasutust võimaldavaid äppe ja keskkondi,“ sõnas Eva Tšepurko. 

Septembris avab kool innovatsiooniklassi, mis oma sisutuse poolest on lihtsalt ümberpaigutatav näiteks rühmatööks, nutivahenditest rääkimata. 

Luua Metsanduskool vajab digiseadmeid

Luua Metsanduskooli digiteekonda tutvustas haridustehnoloog Riina Tralla. 

„Meile on oluline, et saaksime tuua koolitused otse kooli. Alustasime HITSA digi-infotunnist, kus osales 32 õpetajat 40-st. Ja teiseks läbisime HITSA Moodle´i koolituse, misjärel õpetajad hakkasid Moodle´is kursuseid looma,“ rääkis Riina Tralla. Kool püüab teha kõik selleks, et metsanduslike erialade 5. taseme jätkuõppes õppijad saaksid õppematerjalid kätte internetist, mitte ei peaks iga loengu pärast koolis kohal käima. Koolis toimuvad praktikumid ja seminarid. 

IMG_3679.JPG

Riina Tralla

Ka Luua Metsanduskoolis andis suure tõuke digipöördeks juhtkonna osalemine HITSA koolitusel „Digiajastu haridusjuht“. See aitas läbi mõelda, mis koolis juba olemas on ja mida vaja oleks. Näiteks oli vaja, et iga õpetaja läbiks õppeaasta jooksul ühe e-koolituse, ja sellest räägiti arenguvestlustel. Suurenes õpetajate digi-koostöö. 

Nutiseadmeid kasutatakse õppetöös just nii palju, kui võimalik. Kolm tahvelarvutit on käigus kogu aeg. Koolis on väga hea WiFi-võrk, mis nutiseadmete kasutust soosib, aga metsanduse äpid on valdavalt tasulised, mis teeb asjad keerulisemaks. Ja metsanduse infosüsteemid on väga andmemahukad, mis samuti nutivahendite kasutust ei soosi.

Kool uuris ka, missuguseid digivahendeid õpetajad tahaksid kasutada. „Tuli välja, et ilmtingimata on vaja üht tahvelarvutite komplekti, ja ilmtingimata on vaja droone,“ ütles Riina Tralla. Raha pole nende ostmiseks veel leitud, ilmselt tuleb hakata projekte kirjutama, arvas haridustehnoloog. 

Riina Tralla tutvustas ka rahvusvahelist koostööd International Forestry e-kursuse loomisel. See on Eesti, Soome, Rootsi, Austria, Ungari koostööprojekt. Eesti koostas kõigi nende riikide metsade kasvukohatüüpide e-kursuse. Tuli ette ka üllatusi – näiteks Ungaris ja Austrias ei kasuta õpilased Moodle´it, nemad pidid selle lihtsalt selgeks õppima. 

Räpinas kutseeksamid osaliselt elektroonsed

Räpina Aianduskooli digitaalsetest kutseeksamitest rääkis kooli haridustehnoloog Katrin Uurman. „Digi on tulnud sisse aedniku, floristi ja maastikujundaja kutseeksamitesse,“ ütles Katrin Uurman. Moodle´i keskkonnas kontrollitakse aedniku erialal testi vormis, valikvastustega just teoreetilisi teadmisi. Positiivne on see, et tulemused saab nii kutseandja kui eksamitegija väga kiiresti kätte, hindamine ja tagasisidestamine toimub automaatselt. 

IMG_3680.JPG

Katrin Uurman

Floristi erialal on digi tulnud proovitööde (seaded, kimbud jms) hindamisse. Hindamiskomisjonis on mitu liiget, ja hindamiskriteeriume on palju. Kool on loonud süsteemi, mis töötab aianduskooli võrgus ning on kasutatav ka tahvelarvutil ja nutiseadmes.  Õpilaste ja nende tööde andmed on juba eelnevalt sisestatud, hindajate otsused on koheselt õpilastele näha. Varasemalt toimus see kõik paberil, igal hindajal oli oma paberipakk, ja võttis aega, kuni kõik tulemused kokku sai. 

Töötoas osalenutel oli huvitav võrrelda oma kooli kogemust kuulduga ning kindlasti saadi ka julgust uute asjade katsetamiseks. 

Autori fotod. 

Samal teemal: