Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni


Avaldaja:Madli Leikop11. Aprill 2019

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programm rahastab 330 000 euroga viie Eesti kõrgkooli kaheksat projekti, mis aitavad uuendada info- ja kommunikatsiooniteooria (IKT) õppekavasid või tugevdavad erialaspetsiifilist IKT-õpet.

IT Akadeemia programmist toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte.

Asjade internetist uute kursuste loomiseni

Tallinna Tehnikaülikool sai tänavu toetust asjade interneti praktikumide keskkonna, telemaatika ja arukate süsteemide õppekava arendamise ning õppejõudude ja üliõpilaste andmeanalüüsi alase kompetentsi suurendamiseks. Tartu Ülikool töötab välja uued õppematerjalid sotsiaalteaduse üliõpilaste andmeanalüüsi oskuste taseme tõstmiseks ning suurendab humanitaarvaldkonna üliõpilaste ja õppejõudude IKT-oskusi. Tallinna Ülikoolil on plaanis arendada inimese ja arvuti interaktsiooni õppekava, järgides ettevõtetes rakendatavaid tööprotsesse. Tallinna Tehnikakõrgkool arendab toetuse abiga kursusi, mis on seotud arvjuhtimisega koordinaatmõõtemasinatega. Selliseid masinaid kasutatakse tööstuses kvaliteedikontrolli alusena. Eesti Kunstiakadeemias töötatakse välja uued tööstus- ja digitootedisaini kursused, et IKT-sektorile vajalikke digitootedisainereid koolitada. 

Uus taotlusvoor juba sügisel

“IT Akadeemia programmist toetatakse arendustegevusi, et tuua haridusse uuenduslikku lähenemist ja suunata koole tooma infotehnoloogiat sisse kõikide erialade õppesse,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots. “Hindamisel eelistati konkreetse väljundiga ja uuenduslikke projekte, millel on kõrghariduse kvaliteedile laialdane mõju."

Kokku soovisid toetust saada üheksa kõrgkooli, kes esitasid 34 taotlust. Hindamises osales 12 eksperti erinevatest ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Taotlusvooru maht oli 592 665 eurot, seega eelarves raha veel on ja uus taotlusvoor korraldatakse juba sügisel. 

Näide elust: teoks sai õppekavaarendus

Toetust saanud projektid on tavaliselt väga töömahukad. Võib minna aasta, poolteist, isegi kaks, enne kui on tulemused ette näidata. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal IT Akadeemia programmist toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

„Õppekava “IT mitteinformaatikutele” alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. 

Projekti peamine eesmärk oli õppekavaainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on avatud õppes väga oluline. Kokku valmis 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. Aga e-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai tänu toetusele väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted” jpt. Lisaks tehti mitmeid tehnilisi arendusi, mis täiustasid MOOCide kasutamist, programmeerimiskeskkond Thonny ja privaatpilve kasutust.

Biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused

Tallinna Tehnikaülikooli projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai IT Akadeemia programmist 2017. aastal toetust 8 116 eurot õppekava analüüsiks.  

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi, neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevates firmades, aga ka arendusettevõtetes.

Pärast nelja aastat ühisõppekava toimimist tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna. “Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed, meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt, patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal: