Uued õppematerjalid

esitlus
Svetlana Astahhova12. Aprill 2018
mäng
Ragnar Vutt12. Aprill 2018
kodulehekülg
TiiuLe05. Jaanuar 2018
tunnikava
TiiuLe05. Jaanuar 2018

eTwinningus osalevad õpetajad saavad ise oma oskusi hinnata


Avaldaja:Madli Leikop27. Mai 2019

Euroopa koolide veebipõhises kogukonnas eTwinningus on 13 tegutsemisaasta jooksul osalenud ligi 200 000 kooli. Õpetajad ja õpilased on selle aja jooksul teinud ühtekokku rohkem kui 80 000 eTwinningu projekti.

eTwinningus osaleb 36 Euroopa riiki ja kaheksa naaberriiki (eTwinning Plus). eTwinning toimib turvalisel digitaalsel platvormil, mis on saadaval 28 keeles. Õpetajad saavad luua koostöös veebipõhiseid projekte, osaleda e-kursustel, osaleda aruteludes ja jagada parimaid praktikaid. 

Äsja avaldati eTwinningu 2018. aasta seirearuanne, mille tarvis analüüsiti sadu enesehindamise küsimustikule antud vastuseid ja viidi läbi juhtumianalüüse. 

Mis on MeTP 2.0?

Küsimustele aitas vastata eTwinningu MeTP 2.0 raamistik ehk õpetajad tegid enesehindamist ja täitsid individuaalse enesehindamislehe. Eesmärk oli teada saada, kuidas eTwinningus osalemine arendab õpetajate pedagoogilisi ja digitaalseid oskusi ning koostööpädevust. Iga vastanu sai veebilehe kaudu ka individuaalset tagasisidet, mis aitas valida täpselt võimetele vastava eTwinningu tegevuse (projekt, koolitus, arutelugrupp vms). MeTP 2.0 sisaldas ka jätkuküsimustikku, et õpetaja saaks enda oskuste arengut jälgida.

eTwinning mõjub positiivselt

Ühe lausega öeldes võib öelda, et seiretulemused kinnitavad õpetajate oskuste kõigekülgset arengut tänu osalemisele eTwinningu projektides. Õpetajad ise hindasid, et enim suurenes koostööoskus. 

Enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht on aadressil http://metp.etwinning.net kättesaadav kõigile huvitatud õpetajatele, kes soovivadsaada väärtuslikku eneseanalüüsi kogemust. Küsimustikule juurdepääsuks tuleb kasutada oma eTwinningu sisselogimisandmeid.

eTwinningu seirest

eTwinningu seirel on kaks osa: kvantitatiivne laiaulatuslik uuring eTwinningus osalevate õpetajate meetoditest ja õpetamise praktikast, nende professionaalsest arengust ja vajadustest (eTwinningu seire) ning kvalitatiivne tegevus, mis jälgib õpetajate pädevuse arengut eTwinningu tegevustes osalemisel (eTwinningu jälgimine).

Praktikas viiakse see kõik läbi MeTP 2.0 raamistiku (enesehindamise küsimustik ja tagasisideleht) abil.  

Õpetajatel paluti kindlaks teha oma algtase kolmes kompetentsis: digipädevus, pedagoogiline pädevus, koostööoskus. Veebis täidetud küsimustiku tulemuste põhjal suunati nad tagasiside-leheküljele,  kus oli välja pakutud eTwinningu tegevusi, mis aitaks neil oma kompetentse tõsta. Kaheksa kuni kümme kuu pärast täitsid õpetajad sama küsimustiku, et kontrollida, kas nende pädevuste tase oli muutunud. MeTP 2.0 tegevusi rakendati kümne kuu jooksul alates 2017. aasta novembrist ja kuni 2018. aasta septembrini.

MeTP 2.0-is kutsuti osalema kõik eTwinningus registreeritud õpetajad, sest iga õpetaja, olenemata tema aktiivsusest eTwinningus, võib pakkuda huvitavaid teadmisi ja taustainfot.

MeTP 2.0 eelküsimustikus osales 1371 õpetajat 39 riigist. Esialgsetest 1371 õpetajast otsustas 407 osaleda ka järelküsimustikus. Kvantitatiivne analüüs põhinebki 407 osalejal, kes esindasid 32 riiki. Itaaliast oli kõige rohkem vastajad (124 vastajat - 30% kõigist osalejatest), järgnes Kreeka (35 vastajat) ja Hispaania (32 vastajat).

407 MeTP järelküsimustikus osalenut esindavad väga kogenud õpetajate rühma. 72% neist on vanuses 40–59 eluaastat ja 80% on õpetanud üle 16 aasta. Arvestades tüüpilist töönädalat koolis, kulutab 68% vastanutest keskmiselt rohkem kui 17 tundi õpilaste õpetamisel (kas kogu klass, grupid või individuaalselt) ja 63% osalevatest õpetajatest kulutavad rohkem kui kaks tundi nädalas eTwinningu tegevustele oma õpilastega. Lisaks on 42 osalejal rohkem kui 11 aastat kogemusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisel õppetöös.

Küsiti ka, kas õpetajad osalevad ka teistel koolitustel, mis ei ole eTwinninguga seotud.  74% vastas jah, mis näitab, et eTwinninguga seotud õpetajad on väga huvitatud oma pädevuste tõstmisest. Samas mainit ka, et alati ei jätku aega uute teadmiste õppetöösse rakendamiseks. 

Kui küsiti, kas enesehindamisvahend aitas neil end motiveerida osalemaks rohkemates eTwinningu tegevustes, vastas 63% jah ja 30% teataval määral. Küsimusele, kas kas nende õpetamispraktikas toimus positiivne muutus pärast MeTP küsimustiku tagasiside saamist, vastas 69% jah ja 26% mingil määral.

Õpetajad tahavad paremaid koostööoskuseid

Vastajad märkisid, et nad tunnevad vajadust arendada koostööalaseid pädevusi (48%). Seda rõhutati palju rohkem kui pedagoogilisi pädevusi (16%) ja digitaalseid pädevusi (28%). See võib olla tingitud asjaolust, et 75% vastanutest olid töötanud tehnoloogiaga 6 -16 aastat, samas kui koostöö oli neile vähem tuttav.

Õpetajad, kes osalevad eTwinningus, tunnevad, et nad on üsna head pedagoogikas, kuid vajavad täiendavat hoogu koostööoskuste (ja osaliselt digioskuste) parandamiseks. 

Üks praktiline intervjuu

Seires on ka kaheksa intervjuud eTwinningus osalevate õpetajatega, kes täitsid MeTP 2.0 küsimustiku. Siinkohal refereering ühest intervjuuts. 

Najoua Slatnia õpetab hispaania keelt 16–18-aastastele õpilastele Lycée de Grombalias Tuneesias. Tema eTwinningu projektid hõlmavad selliseid teemasid nagu kunst, keskkonnaharidus, kodanikuõpetus, geograafia, muusika, võõrkeeled, filosoofia/loogika, kehakultuur, psühholoogia ja tehnoloogia. Ta on olnud eTwinningu suursaadik alates 2016. aastast.

Najoua täitis MeTP küsimustikku mitte ainult enesehindamise eesmärgil, vaid ka selleks, et saada inspiratsiooni esitatud avaldustest ja tagasiside lehest. Najoua jaoks oli küsimustik hea motivaator. Ta tahtis olla uuenduslik õpetaja ja teda innustas võimalus oma pädevusi tõsta. Najoua ütles, et ta pühendas rohkem aega pedagoogilisele pädevusele: „MeTP pakkus mulle võimalust mõelda igapäevase õpetamise aspektidele, mida tavaliselt enesestmõistetavaks peetakse. Näiteks õppeeesmärkide seadmine, mis võtab arvesse õpilaste erinevaid võimeid."

Ta oli küsimustiku täitmise ajal aktiivne tvinnija ja eTwinninguga liitunud neli aastat tagasi. Siiski tundis ta, et peab suurendama oma digipädevusi, ning keskendus eTwinningus veebiseminaridele ja e-õppe üritustele, mis aitasid tal seda teha. „Ma tõesti väärtustan online-seminare ja õppeüritusi, sest ma saan rohkem teavet näiteks internetiturvalisuse kohta. Ja ma toon oma teadmised kooli ja jagan teiste kolleegidega. Mul on ka lihtsam õpilastele jagada oma isiklikku kogemust ja probleeme, mis võivad tekkida internetis.”

Najoua märkis, et pärast online-seminare tundis ta ka rohkem motivatsiooni tuua tundi klassikalised veebipõhised tööriistad nagu näiteks Kahoot või Padlet. Ta mõistis, kui palju entusiasmi need vahendid õpilastes tekitavad. 

Najoua rõhutas, et eTwinningu projektide aluseks on tõeline vastastikune vahetamine – teadmiste, kogemuste, emotsioonide, uute veebipõhiste vahendite jagamine.  See on tema motivatsiooni allikas ja seda tahab ta oma klassiruumi ning kooli juurde tuua. 

mtp.png

Artikkel on koostatud eTwinningu seire materjalide põhjal.

Samal teemal: