Jõhvi kontserdimajas kell 10-15.30 toimuvat „Julgelt tulevikku 2017“ korraldavad Ida-Virumaa Rajaleidja keskus koostöös Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis. Sel aastal kutsuvad korraldajad tulevikuteemadel kaasa mõtlema ennekõike maakonna koolide abituriente ja kutseõppeasutuste lõpukursuste õpilasi, et peagi uute valikute ees seisvad noored oleks teadlikud oma karjäärivõimalustest ja oskaksid neid analüüsida. 

Konverentsil kõnelevad oma karjääri kujunemisest ja kujundamisest, tööturu tulevikutrendidest ja väljavaadetest ning valikute langetamisest erinevate elualade asjatundjad ja praktikud nagu Euroopa Parlamendi liikmed Kaja Kallas ja Indrek Tarand, Kutsekoja OSKA programmi arendusjuht Tiia Randma, töövahenduse idufirma GoWorkaBit’i kaasasutaja Kei Karlson, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefekti kohusetäitja Tarvo Kruup ja mõtteviisitreener Diana Teniste. Iga osaleja, keda on kokku 400 ringis, leiab just enda jaoks huvipakkuva teema.

„Julgelt tulevikku“ korraldamise traditsioon sai alguse 2015. aastal, kui toona vastavatud Jõhvi Gümnaasiumis korraldati karjääripäeva raames karjääriteemalisi töötubasid. Üritus kasvas aga jõudsasti ning järgmisel aastal toimus maakonna noortele mõeldud „Targalt tulevikku“ juba Tartu Ülikooli Narva ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis. 

Tänavu on põhirõhk julgusel ja pealehakkamisel oma karjäärivõimalusi uurida, nende üle arutleda ja õigete valikute abil oma elu juhtida. Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse juht Maire Merioja rõhutab, et lisaks koolist saadud teadmistele on oma tuleviku ja karjääri kujundamiseks vaja ammutada tarkust ka õppimist toetavate tegevustega – näiteks osaledes temaatilistel üritustel nagu  konverentsidel, seminaridel jne. „Kõik see annab noortele hea pagasi olla edukas tööturul,“ sõnab Merioja.

Ida-Virumaa Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: Ida-Virumaa Rajaleidja keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Esimest korda toimuvast põhikoolinoorte töövarjupäevast võtab osa üle 200 õpilase
• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet

Artikli ja fotode autor on Valga Gümnaasiumi projekti- ja karjäärijuht Pille Olesk. 

Kohtuti juba teist korda. Esimene kohtumine toimus kevadel Valgas, mil kolme kooli koostööpäeval tutvuti, otsiti ideid ja kokkupuutepunkte, millega üheskoos edasi liikuda. Päevale planeeritud tegevuste raames leiti kümmekond ühisosa, mida koostöös edaspidi arendada. 

Järjekordsel kokkusaamisel oli rõõm tõdeda, et tänaseks on üle poolte kokkulepitud ideedest teostunud või teostumas. Seekordse kohtumise eesmärk oli inspireerida kolleege teistest riigigümnaasiumitest jagama kaasava hariduse kogemusi ja parimaid praktikaid läbi ettevõtlus- ja ettevõtlikkuspädevuse prisma.
Ettevõtlusele ja kaasamisele suunatud päev algas TTÜ õppejõu Kristel Vene maitse ja lõhnakoolitusega „Kaasav haridus – piiride nihutamine. Maitse ja lõhna eri“. Seminariruumist oli saanud labor, kus koosviibijad said ise süveneda erinevate maitsete ja lõhnade maailmade võludesse. Pöörati tähelepanu sellele, kuidas muutub maitse ja lõhn, kui kuulata teatud tüüpi muusikat, kuidas vahetada ära maitseid või kui hästi oskame tunda ära erinevaid lõhnasid. Lõhnateadlast kuulati huviga ja katsetati ning prooviti kaasatoodud näiteid. Põnev ja võistlusmomentidega töötuba möödus lennates.

Maitse ja lõhnakoolituse töötoas

Järgmisena tuli koolidel endal naabritele esitleda ühte kaasava hariduse või ettevõtlikkuse näidet. Koolide aktiivtegevuste näited olid heaks soojenduseks järgnevale maailmakohviku stiilis ajurünnakule.
Maailmakohvikut teemal „Kaasava hariduse rakendumist toetavad tegevused koolis“ juhtis lõhnateadlane Kristel Vene. Maailmakohvik oli kaasav ja mõtlemapanev. Iga teemalaud oli kaasava hariduse teemaline, kui erinevates võtmetes: kaasava hariduse seotus sotsiaalse-, füüsilise-, noorsootöö ja ettevõtlikkusega. Kohviku kokkuvõtteks esitles iga laudkond saadud tulemust. Moderaatori kaasabil vormusid mõtted tegutsemiseesmärkideks ja teostatavateks teemadeks. Iga kool tegeleb peale kohtumist valitud teemaga edasi oma koolis.

Et kena sügispäev ei jääks ainult tubaseks tegevuseks, siis mindi koos seltskonnaga järve kaldale, kus ootas osalisi loodusturismiga tegeleva ettevõtte esindaja. Ta ei tulnud vaid jutuga, vaid tõi näitamiseks kaasa palju sügis- ja talvematka varustust: uiske, tõukekelke, räätsasid, turvavarustust. Ettevõtja rääkis oma ettevõtjaks saamise loo ja tutvustas erinevaid loodusturismi võimalusi ning praktikat maakonnas ja kaugemalgi. Osalejad said ka ise ennast külmas sügisilmas liigutada. Katsetati kaasatoodud vahendeid ning tehti koostööringi, kus oli kaaslasele toetumine hädavajalik, eriti proovides köiel kõndimist.

Koostöös peitub võti - köiel käimine

Pika ja huvitava päeva lõpetas meeskondlik pimemaitsemäng GMP Pühajärve restoranis. Osalejad said ennast pimeda inimese rolli asetada. Prooviti joonistada pilti, silmaklapid peas, kui maitsta sööki. Saadi aimu, kui vajalik on toetus sellises situatsioonis naabrile ning mismoodi maitse ja toidukogus erineb, kui sa ei näe, mis sul taldrikul ilutseb. Üllatusi ja võistlusmomente jagus terveks õhtuks.

Koostöö pimemaitsemäng Pühajärve moodi

Projekt ei ole lõppenud. Koolimeeskonnad annavad oma koolides edasi teadmised, mida saadi koolituspäeval. Koos kollektiiviga teostatakse Pühajärvel maailmakohvikus valitud teemaalane arendus või praktika. Uuesti saadakse kokku juba detsembris ja jagatakse kogemusi, aga see kohtumine ei toimu silmast silma, vaid veebi vahendusel.

Projektikohtumine toimus „Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks“ raames ning projekti rahastas SA Innove ja EL Sotsiaalfond.

Samal teemal:

• Valga hariduskonverents juhatas sisse uue õppeaasta
• Kagu-Eesti riigigümnaasiumite koostööpäev „Kindel seljatagune“

Insplay, varem tuntud Rekato nime all, on Eestis tegutsenud 25 aastat ja nende tooted on tuttavad kindlasti paljudes koolides ja kodudes. Haridusasutustele pakub Insplay õppetööd toetavaid vahendeid, arendavaid mänge ja koolirobootikat. Samas pakub firma ka koolitusi õpetajatele, et klassiruumis robotid ikka asja ette läheksid. Insplay missioon on toetada laste ja noorte STEAM-oskuste omandamist. STEAM – see on lühend inglise keelest: Science/teadus, Technology/tehnoloogia, Engineering/inseneeria, Art/kunst ja Mathematics/matemaatika. „Kui vaadata uusi start-upe, mis maailmas tekivad, siis valdavalt on need tehnoloogiafirmad. Tahame, et noortel oleksid oskused tehnoloogiat ise luua, mitte ainult tarbida, ja tuua seeläbi Eestisse rohkem innovatsiooni. Selleks on vaja teadmisi nii matemaatikast kui inseneeriast, aga sama oluline on ka loominguline ja kunstiline pool,“ sõnas Insplay tegevjuht Andres Sirel töötuba „Insplay STEAM-valdkonna haridustooted ja uued lahendused haridusasutustele“ alustades.

Sphero väikerobot SPRK+ on spetsiaalselt disainitud vastu pidama nii koolis kui lasteaias. Vastupidavuse tagab tugev, kriimustuskindel väliskest, millele saab vajadusel veel spetsiaalse ümbrise tõmmata. Väljanägemiselt on robot nagu sõbralik pall ja sobib kasutamisvõimaluste poolest lasteaiast gümnaasiumi lõpuni. See on n-ö käed külge robot, mugav kasutada, tal on juhtmevaba laadimissüsteem ja laetuna töötab robot ühe tunni. Robot on veekindel, nii et tunni võib planeerida kasvõi basseini. SPRK+-i saab Sphero Edu äpi kaudu juhtida ja õppida programmeerima, teha erinevaid käed-külge harjutusi ja jagada oma loomingut kogukonnaga. Viimane on oluline, et jagada STEAM-oskuseid arendavaid õpilugusid, teha koostööd teiste SPRK+ kasutajatega üle maailma. Programmeerimiseks on vaja nutiseadet, mis on Bluetoothi toega.  

Kuulid vasakul ongi SPRK+ robotid, millel kaitseümbris üll. Kastis on terve SPRK+ robootikakomplekt, sobilik klassis kasutamiseks. Keskel on InO-Bot, üleni läbipaistev. 

Teise tutvustatud roboti kohta võib öelda, et kõigepealt tuleb Bee-Bot, siis Ozobot ja siis jõutakse InO-Botini. Input-Output-Bot ehk InO-Bot robot teeb Scratchi programmeerimiskeele õppimise põnevaks. Robot on viimase robotimoe kohaselt läbipaistev, et lapsed näeksid, mis tema sees toimub. Robot ühendub Windows arvuti või iOS nutiseadmega üle Bluetoothi. Programmeerimiseks saab kasutada eestikeelset Scratch keskkonda või tasuta iOS nutiäppi. InO-Bot töötab aku pealt, patareidega muret ei ole. LED-tuled, kaugusandurid, joone jälgimise andurid, kõlarid ja spetsiaalne koht pliiatsi jaoks annavad rohkelt võimalusi robotile ja lapsele tegevusi välja mõelda ning rakendada.

Töötoa läbiviijad Mari-Liis Peets ja Andres Sirel tuletasid ka meelde, et Robotex läheneb, Insplay pakub Euroopa suurimal robootikavõistlusel võimalust osaleda ka kõige pisematel ja kasvõi kogu perega: Insplay LEGO WeDo ja Insplay Roboliiga on võistlused on lasteaia- ja algkoolilastele. Nendel võistlustel ei anta auhinnalisi kohti, vaid tähistatakse kõikide võistlejate Robotexile jõudmist kui põnevat õppimise teekonda ja väärtustatakse tiimitööd, loovust ning hariva roboti programmeerimise oskust. Sellesse kahte võistluskategooriasse on lisaks lasteaedadele, koolidele ning huviringidele oodatud ka perekonnad. 

Registreeruda saavad 3- kuni 5-liikmelised ja kuni 12-aastastest lastest koosnevad tiimid. Insplay LEGO WeDo-s on võistlustööks LEGO klotsidest ise valmistatud matt või keskkond koos programmeeritud LEGO Education WeDo robotiga, mille teema on “EV200” ehk Eesti Vabariik 100 aasta pärast. Insplay Roboliigas on võistlustööks ise valmistatud matt või keskkond koos programmeeritud robotiga ja teema on samuti “EV200”. Täiendav info http://robotex.insplay.eu.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet, eKool ja Tallinna Reaalkool korraldasid 25. oktoobril IKT sügiskonverentsi "Tehnoloogiarikas kool", kus osales 300 õpetajat ja koolijuhti. Päeva jooksul toimus 24 praktilist töötuba, kus tutvustati nii digitaalseid õppevahendeid ja -materjale, innovaatilisi õppemeetodeid kui ka koolide pilvelahendusi ning räägitakse lähemalt avatud õpperuumidest, rahvusvahelisest koostööst ja internetiohtude ennetamisest. Lisaks toimus EXPO, kus paralleelsessioonide vahepausidel sai lähemalt tutvuda haridusele suunatud digivaldkonna toodete ja teenustega. EXPO-l olid väljas BCS Koolitus, Foxcademy, Insplay, Janika Leoste ja Future Robotics, Oomipood ning Tebo õpiveeb.

Samal teemal:

• Sügiskonverentsil tutvustati konkursi „Digimõte 2016“ projekte
• Code Weeki töötoas ehitati valgusfoor
• Robotexi tehnoloogiakonverentsil arutletakse robootika ja tehisintellekti tuleviku üle

Tallinna Tehnikaülikooli ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse koostööleping tähendab tihedama strateegilise koostöö algust kahe organisatsiooni vahel.

Tihedam strateegiline koostöö võimaldab nii NATO Küberkaitsekoostöö Keskusel kui ka tehnikaülikoolil tõsta rahvusvahelise teadustöö taset.

Leppes on oluline osa tööstusdoktorantuuri edendamisel. Tegu on tehnikaülikooli uusima initsiatiiviga, kus ettevõttes või muus asutuses töötava tehnikaülikooli doktorandi teadus- ja arendustöö vormub teaduspublikatsioonideks ja doktoritööks. 

„See koostöö on heaks näiteks, kus tehnikaülikooli doktoriõppe ametlik uus vorm - tööstusdoktorantuur - annab võimaluse teha tipptasemel teadustööd põhitöö raames.  See ongi teadmistepõhise majanduse üks tugisambaid,“ kinnitab TTÜ küberkaitse dotsent ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse ausaadik Rain Ottis.

Lisaks tähendab tehnikaülikooli ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse partnerlus ka koostööd teaduspublitseerimisel, ligipääsu teadusandmebaasidele, ülikooli teadlaste osalemist keskuse õppustel, keskuse töötajate loenguid ülikoolis. 

Strateegilisest partnerlusest räägivad lepingu sõlmimise pidulikult tseremoonial 31. oktoobril TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ning NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse juht Merle Maigre.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Kümme noort küberkaitse talenti Eestist osaleb võistlusel European Cyber Security Challengel
• TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies

Oma töös jätkusuutliku arengu põhimõtteid rakendada oskavate ülikoolilõpetajate koolitamine on vaid üks tulemus, mille nimel Eesti Maaülikool järgnevad kaheksa aastat töötab. Just keskkonnateadlik mõtlemine nii ülikoolis, Tartu linnas kui ka Eestis laiemalt on eesmärk, mis näitab, kui kaugele rohelised mõtted tegelikult pürgivad.  

Rohelise ülikooli soov on teha koostööd Tartu linnavalitsusega, et suurendada sidusust Tähtvere linnaku ja Tartu linnaosade vahel, mis soodustaks omakorda keskkonnasõbralikke liiklemisviiside kasutuselevõttu. „Kuna asume ülikooliga Tartu linna piiril, on siia jõudmiseks vaja mugavaid ühendusteid – et ühistransport, jalgratta- ja kõnniteed oleksid kasutajasõbralikud. Loodetavasti aitab jalgrattaliikluse arengule kaasa ka linna plaanitav jalgrattalaenutussüsteem,“ rääkis rohelise ülikooli projektijuht Elen Peetsmann. 

Peetsmann lisas, et üks prioriteete on maaülikooli linnaku keskkonnasõbralik haldamine. „Näiteks soovime vähendada linnakus niitmist ja tutvustada võimalusi, kuidas tuua elurikkus tagasi linnaruumi." Eesmärk omaette on linnarahvale näidata, millist teadus- ja arendustööd maaülikoolis tehakse. „Selleks plaanime rajada näiteks jalgtee koos õunapuude alleega, et tutvustada Eesti Maaülikooli aretatud puuviljasorte,“ kommenteeris Peetsmann. 

Olulisemad märksõnad, millega maaülikool soovib uues tegevuskavas tegeleda, on kasutajasõbralik õpi- ja töökeskkond, sündmuste keskkonnasõbralik korraldamine, paberikasutuse vähendamine, jäätmete sorteerimine jmt.

Uue strateegiaga on võimalik tutvuda siin: https://goo.gl/3TZiWz.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Maaülikool on ainsana Eestis oma valdkonnas maailma 100 parima seas
   

Oskuste aasta inspiratsiooniüritusele on registreerunud sadakond põhikooli õpilast erinevatest Saaremaa koolidest, kes tulevad tutvuma kutsehariduse võimalustega. 

Kuressaares toimuva ürituse peaesineja on tippkokk Jörgen Kohal, kes on ka ise Kuressaare Ametikooli vilistlane. Vaatamata oma noorele eale, on Kohalil selja taga eeskujulik karjäär mitmetes tuntud restoranides. Näiteks kalarestoranis City Marina töötas ta peakokana ning aastaid parimate restoranide edetabelis figureerinud restoranis Noa peakoka asetäitjana. Tänasel päeval on ta restoranitöö vahetanud Rimi Eesti peakoka ameti vastu.

Lisaks Kohalile räägib oma sektorist ning karjäärivõimalustest väikelaevade tootmisega tegeleva OÜ Alunaut tegevjuht Mark Muru ning Kuressaare Ametikoolis kunstilise kujundamise eriala lõpetanud Risto Ränk. Päeva lõpetavad Rajaleidja spetsialistid, kes aitavad noortel läbi mängu leida oma tugevaid külgi ja huvialasid ning seeläbi juhatada suund kätte karjääriplaneerimise radadel.

SA Innove korraldatud oskuste aasta inspiratsiooniüritused on toimunud juba seitsmes maakonnas üle Eesti. Ettevõtmise eesmärk on tutvustada noortele kutsehariduse mitmetahulist maailma ja innustada kaaluma edasiõppimisvalikuna erialasid, mis annaks praktilised oskused.

2017. aasta on kuulutatud oskuste aastaks, et väärtustada kutseoskusi, meisterlikkust ja elukestvat õpet Eesti ühiskonnas. Oskuste aasta on ellu kutsunud Haridus- ja Teadusministeerium, elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja teema-aastat juhib Sihtasutus Innove.

Lisainfot oskuste aasta ja toimuvate sündmuste kohta leiab veebilehelt https://oskusteaasta.ee.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• EL-i kutsehariduse juhid arutavad Tallinnas tuleviku töö ning kutsehariduse tuleviku üle
• Oskuste aasta inspiratsiooniüritus Järvamaa Kutsehariduskeskuses

Kõik nad õpetavad 3- kuni 10-aastaseid lapsi. 

Seminari programm oli mitmekülgne ja vaheldusrikas.

Pärast korraldajate Georg Paschingeri ja Ursula Panuschka tervitussõnu andis Georg Paschinger ülevaate eTwinningu ja Erasmus+ võimalustest, puudutades sihtgrupi, s.t. algkooliõpetajate ja lasteaednike huve. Ta peatus pikemalt õpirändel ja rõhutas, et eelkõige peaksid õpetajad informatsiooni saamiseks pöörduma oma rahvusliku toe poole.

Pärast osavõtjate praktilist tutvumisringi lepiti kokku ühised projekti-ideed ja juba pärastlõunal registreeriti ka esimesed projektid, mida järgmise päeva ennelõunal ka teistele tutvustati. Kuigi paljudel osavõtjatel ei olnud enne eTwinningu kogemust, leidsid kõik endale partnerid ja nii sündiski 10 uut ja vahvat rahvusvahelist projekti.

Algajatele oli kindlasti kasulik Nicole Sattleri ettekanne eTwinningu platvormi ja Twinspace’i võimalustest ning Anja Schmidti ettekanne nõuannetest, mida jälgida, et projekt õnnestuks. Eraldi toonitati võimalust osaleda üle-euroopalisel võistlusel „Denk mal – worauf baut Europa?“, mille kohta saab lähemalt infot aadressil http://www.europaeischer-wettbewerb.de/nachrichten/denk-mal-worauf-baut-europa-65-europaeischer-wettbewerb-startet/.

Töövahenditest tutvustati järgmisi: Meetifyr.com (kalenderplaan), WeTransfer.com (suuremahuliste failide saatmine),  Netlabels.de (tasuta muusika valik), Pixabay.com ( tasuta piltide valik), Mentimeter.com (esitluste koostamine) ning LearningApps.org (keeleharjutused). 

Väga meeleolukaks ja meeldejäävaks kujunes Neusiedl am See linna algkooli Am Tabor külastamine, kus tutvustati kooli kui parimat praktilist näidet eTwinningu rakendamisel. Kooli direktor Kordula Csukker tervitas soojalt külalisi ning tutvustas kooli, tehes külalistega majas väikese ringkäigu. Pärast sai sõna juba 19 aastat projekte tegev õpetaja Roswitha Zeger koos oma õpilastega. Ta rääkis avameelselt oma viimase projekti  "Look out of your window" probleemidest ja oma rõõmustavatest tulemustest nii selle kui ka teiste projektidega ning oli eriti uhke selle üle, et aastal 2014 saavutasid tema õpilased projektiga “Money. Money, coins  tell stories“ projektivõistlusel Austrias esimese koha. Fotosid selle toreda kohtumise kohta saab vaadata kooli kodulehelt http://www.vsamtabor.at/.

Täname kontaktseminari korraldajaid Austriast, Saksamaalt ja Eestist. 

Ehtele Lääne, Pärnu Kadri Lasteaed
Piret Kelgo, Loo Keskkool

Foto: Pixabay ja erakogu.

Samal teemal:

• Ettevõtluses toimivaid ideid koolidesse – eTwinningu seminar Poolas
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Bratislavas toimusid eTwinningu töötoad kaasamisest

Esinejad olid Anne Tiits Tallinna 32. Keskkoolist, Mari-Liis Sults Tallinna Kunstigümnaasiumist, Jaana Skvortsova ja Marianne Koitla Tallinna Järveotsa Gümnaasiumist. „Digimõtte“ konkurssi korraldab Tallinna Haridusamet. 

Tallinna 32. Keskkoolis on tänu projektile "E-õppe keskkond algklassidele" olemas klassiõpetajate koostatud veebipõhine õppematerjalide lingikogu ja algklasside korrusel korralik internetiühendus. Anne Tiits tutvustas, mida nad on teinud selleks, et õpetajatel oleks tahe, oskused ja kindlustunne digivahendeid õppetöös kasutada. 

Algklasse on 32. keskkoolis 13 komplekti, ruumipuudus annab tunda, mõnigi tund toimub klassist väljas. „Kasutame ka raamatukogus, õuesõpet kooli sisehoovis, teeme tunde kooli teistes ruumides. Projekti kirjutasime, et saaksime korraliku interneti kasutamise võimalus ja et õpetajad ei peaks otsima materjale taga. Tegime lingikogu, kogusime kokku lingid, mida meie õpetajad tundides kasutavad. Hea on neid teistega jagada,“ rääkis Anne Tiits. I korrusele saadi korralik WiFi-ühendus, sooviti ka rohkem tahvelarvuteid, aga kõigeks raha ei jätkunud ja otsusti, et WiFi on tähtsam. „Projekti suurim väärtus on õpetajate koostöö. Mõtlesime, et äkki saame laste oma seadmetega hakkama, tegime vanemate seas küsitluse. Selgus, et ei ole ikkagi kõigil lastel nutitelefoni, ja tahvelarvutid on ainult pooltel. Vanemad leidsid, et kui on õppetöö jaoks vaja, siis ikkagi koolil peaksid tahvelarvutid olema,“ ütles Anne Tiits. „Projekti suurim väärtus on õpetajate koostöö. Kui tead, mida teine kasutab, siis tahad ise ka selgeks õppida. Koolitusel õppisime kõigepealt QR-koodid selgeks, oli QR-koodide tegemise töötuba. Olid ka robootika töötoad.“  

Tallinna Kunstigümnaasiumi projekt „Loodusmustrid muusikas“ on innovaatiline ainete lõimimine, mille keskse osa moodustavad 10 äppi, mis arendati välja popmuusik Björki juhtimisel ning mida väljaspool Eestit tuntakse kui haridusprojekt Biophilia.

Mari-Liis Sults ütles, et koolijuhi ülesannete kõrvalt ajuti ka füüsikaõpetajana tegutsedes tahtis ta ainetevahelist lõimingut teha seal, kus see on kõige keerulisem, III kooliastmes. „Björki loodud äpid on seotud muusika, tehnoloogia, füüsika ja loodusõpetusega. Äpid on tasuta. Meil oli plaan teha koostöös Energia Avastuskeskusega ka töötuba, kus oleks äppe kasutatud, aga selleni me kahjuks ei jõudnud.  Küll käisid meie õpetajad Soomes vaatamas, kuidas seal koolides haridusprojektiga Biophilia toimetatakse, on olemas Biophilia koolide võrgustik,“ rääkis Mari-Liis Sults. Ta kirjeldas füüsikatundi, kus kasutas äppi Solstice, sest 8. klassis õpiti just päikesesüsteemi. „Kasutasin äppi, et teema üle vaadata. Äpis on neli planeeti, igale planeedile saab luua oma heli. Õpilased tegid paaristööd ja lõid oma päikesesüsteemi. Lõpus igaüks esitles oma päikesesüsteemi heli ja vastasid lihtsatele küsimustele päikesesüsteemi kohta.“ Õpilased said tunnist positiivse eduelamuse, kõik tegid tunnis tööd, keegi ei istunud Facebookis. Sults soovitas, et parimad juhendid, kuidas kasutada Björki äppe, leiab Youtube´ist. 

Tallinna Järveotsa Gümnaasium projektis "Hariduslikud mängud õppetöös" mängisid lapsed mänge, mis arendavad loovat probleemide lahendamist, analüütilist ja loogilist mõtlemist ning lihtsat programmeerimiskeelt. Tundide  läbiviimist toetas Linda Liukase lasteraamat „Tere, Ruby!“
Jaana Skvortsova ja Marianne Koitla tegid programmeerimistunde kahel korral nädalas I ja II kooliastmes. Kasutusel oli raamat „Tere, Ruby!“, haridusrobotid Beebot ja Ozobot, lauaarvuti. Lisaks programmeerimisele õpiti meeskonnatööd ja ohutut käitumist internetis. Töötoas osalenud õpetajad said ka ise lahendada ülesande, kasutades Ozobotte. 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Tallinna Haridusamet, eKool ja Tallinna Reaalkool korraldasid 25. oktoobril haridustöötajatele suunatud IKT sügiskonverentsi „Tehnoloogiarikas kool“, kus märksõnaks oli tehnoloogia laiaulatuslikum kasutamine õppetöös. Konverentsil osales 300 õpetajat ja koolijuhti üle Eesti.

Samal teemal:

• IKT sügiskonverentsil uuritakse digiõppevara ja lennutatakse droone
• Projekt „TACCLE3 – Coding“ populariseerib koolides programmeerimist
• Äsja valminud StartIT veebileht selgitab, et kõik ongi IT!

MURRAME KLASSIRUUMIST VÄLJA

Tänapäeva maailmas toimuvad muutused ja arengud mitte enam aastate, vaid lausa päevade lõikes. Selles jõuliselt edasikihutavas reaalsuses on kohati üsna keeruline elada. Erilist pädevust ja tulevikkuvaatamise oskust nõuab asjade kulg aga eelkõige õpetajatelt, kes peavad oskama ette näha, mis ootab tänaseid õppureid ees aastate pärast, kui nad tööjõuturule jõuavad. Milliseid oskusi ja teadmisi siis vajatakse?

Kaasaegses koolis õpitakse suhetes teiste õppijatega ja ümbritseva keskkonnaga. Ainekeskne õpetamine on asendumas õpilasekeskse õpetamisega. Arvestades õppijate mitmekesisust, ei ole mõistlik, et kõik õpilased õpivad ühel ajahetkel ühes ruumis üht asja ühel ja samal viisil ja ühe õpetaja juhendamisel. Pigem on vaja motiveerida õppijaid vastavalt nende vajadustele õppima üht või teist teemat ning sõltuvalt õppija eripärast kas individuaalselt või grupis. Õppetöö läbiviimiseks on palju erinevaid võimalusi. Õpetajad peavad oskama õppetööd organiseerida ja läbi viia erinevates kohtades, kasutades mitmekesiseid õppeviise ja –meetodeid. Selleks, et õpetajad oleksid valmis erinevaid meetodeid kasutades õpetama, on vaja tutvustada uusi ja meelde tuletada unarusse jäänud erinevaid töövõtteid. Uuenenud õpikäsitlus tugineb paljuski ju tuntud meetoditele, kuid arvestab kaasaegse ühiskonna ootusi ja haridustrende. Lisaks on vaja pidevalt tegeleda õpetajate digipädevuse tõstmise ning IT lõimisega igapäevasesse õpitegevusse.

Kõike eelpool öeldut silmas pidades, viis Paikuse Põhikool ellu projekti „Murrame klassiruumist välja“ (SA Innove „Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks").

Projekti käigus toimus 2-päevane kooltus "Tänapäevane õppimine ja õpetamine". Koolituse viis läbi Haapsalu Kolledži ülddidaktika lektor Ene Hiiepuu. Lektor Ene Hiiepuu suunas pedagooge kordama ja analüüsima vanu tõdesid, aga ka värske pilguga tulevikku vaatama. Milline maailm ootab ees neid õpilasi, kes täna koolipinki istuvad?

E. Hiiepuu koolitus

Huvitav kogemus oli saada osa Kristjan Otsmanni poolt läbiviidud koolitusest „Aja juhtimine“. Tihtipeale kurdavad õpetajad just ajanappuse üle. Kristjan Otsmann pani oma koolitusega aja kasutamisele hoopis teise pilguga vaatama - kas me kasutame oma aega ratsionaalselt, kas tegevuste prioriteedid on paigas jne.

Projekti kulminatsiooniks oli Paikuse valla hariduskonverents, mille on ellu kutsunud Paikuse vallavalitsus ja Paikuse Põhikool, ning mis toimus sel aastal juba neljandat korda, teemaks „Õppimine muutuvas maailmas".

Varasematel aastatel on teemadeks olnud: 2014 – „Kes on lapse kasvataja?", 2015 – „Meedia – sõber või vaenlane?“, 2016 – „Igal ajal oma rikkus". Küllap on aastate pärast nende tervikteemade valguses hea meenutada, millised probleemid ja käsitlused mingil ajahetkel meile olulised olid. Loodetavasti ei lõpe Paikuse hariduskonverentside traditsioon ka lähitulevikus, kui hakatakse kuuluma Pärnu linna koosseisu.

Sel aastal astusid konverentsi delegaatide ette Hasso Kukemelk (Tartu Ülikooli hariduskorralduse dotsent teemaga „Kas hea kool on kõigile hea kool?"), Ene Hiiepuu (Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži ülddidaktika lektor teemaga „Teel tuleviku kooli!"), Rea Raus (Tampere Ülikooli doktorant, jätkusuutliku arengu ekspert teemaga „Uuenenud õpikäsitlus – kohtumispaik kahe maailma vahel"), teoloogiadoktor Ringi Ringvee teemal „Kultuurivõimalused mitmekesise haridusruumi väljakutsete keskel" ja Greete Arro (PhD psühholoogias, esinemise teema „Kuidas õppimisest mõelda (ja miks)?").

Kohe konverentsi alguses muutis publiku kuulmismeeled erksaks Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes oma tervituskõnes Hardo Aasmäed parafraseerides nentis, et neid rahvaid, kes pole muutustega kaasa läinud, kaevatakse tänasel päeval arheoloogide poolt lusikatega välja.

Milliseid võimalusi, aga ka ohte kätkeb endas asjadega kaasaminek? Esinejad nentisid, et täna kaldutakse tõhususe nimel temposid tõstma ja alati pole see õigustatud. Tuleb õpilastele jätta ka aega õpitusse süvenemiseks ja järelduste tegemiseks.

Sirje Suurevälja, Paikuse Põhikooli õpetaja

Foto: kooli arhiiv

Samal teemal:

• Konkurss "Näita oma innovaatilist klassiruumi!"
• HITSA töötoas sai õpilugu selgemaks
• Muutunud õpikäsituse paneb iga kool enda jaoks ise kokku

TÜ arvutiteadust hinnatakse maailma esimese 250 parima sekka. Lisaks valiti arvutiteaduse instituudi juhataja prof Jaak Vilo üleeuroopalise informaatikaühenduse juhatusse. 

Alates 2004. aastast koostatud Times Higher Education ülikoolide edetabeleid peetakse maailmas kõige mainekamaks ja mõjukamaks. Eelmisel nädalal avaldatud edetabel reastab 300 parimat arvutiteadusega tegelevat ülikooli, neist 200 parimat individuaalselt ning ülejäänud 50 kaupa grupeerituna. Tartu Ülikool platseerus edetabelis 201.-250. kohale. 

Praeguses edetabelis on arvutiteadus TÜ kõige kõrgemalt hinnatud eriala. THE võtab edetabeli koostamisel arvesse 13 tulemusnäitajat, mis kirjeldavad õppekeskkonda, teadustulemuste mõjukust, teadustöö mahtu, akadeemilist mainet, tulusid, innovatsiooni ja rahvusvahelistumise ulatust.

Kui Tartu Ülikool tervikuna on edetabeli esimese 500 ülikooli sekka pääsenud juba mitu aastat, siis TÜ arvutiteadus jõudis THE erialasesse edetabelisse esmakordselt, olles seejuures Euroopa Liidu Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna ülikoolidest Varssavi ülikooli kõrval teine tabelisse pääsenu. Tabeli esikolmiku moodustavad Stanfordi ülikool ja Massachusettsi tehnoloogiainstituut (MIT) USA-st ning Oxfordi ülikool Suurbritanniast. 

Tartu Ülikooli arvutiteaduse kõrge tase on tähelepanu pälvinud ka mujal Euroopas. Sel nädalal valis Euroopa ülikoolide arvutiteaduse instituutide ja IT teaduskondade ühendus Informatics Europe TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja prof Jaak Vilo oma juhatuse liikmeks. 

Informatics Europe ühendab praeguseks 120 Euroopa ülikooli ning aitab oma tegevusega edendada informaatika valdkonna kvaliteetset õpet, teadustööd ning teadmussiiret Euroopas. Eestist kuuluvad Informatics Europe võrgustikku Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, kellel on erialaselt väga tihe ja pikaajaline koostöö informaatika tippteaduse ja hariduse edendamisel. 

Prof Jaak Vilo täpsustas informaatika rolli ja mõju: „Informaatika, millel on nii inglise kui ka eesti keeles mitmeid nimesid, on väga lai valdkond, mis tegeleb peamiselt arvutite, võrkude, infosüsteemide ja tarkvaraga seotud teemadega. Tänaseks on informaatika kasvanud oluliseks ja laiaks distsipliiniks füüsika, matemaatika, bioloogia jt erialade kõrval. Lisaks mõjutab informaatika üha laiemalt kõiki teisi erialasid - interneti ja sotsiaalmeedia fenomenidest kõikide valdkondade andmehõive, halduse ja analüüsini.”

THE edetabeli leiab Times Higher Educationi koduleheküljelt. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

Tartu Ülikool tõusis mainekas maailma ülikoolide edetabelis järgmise saja hulka