Suvekool „Ühistranspordi roll ja korraldus täna ning homme“ toimub TTÜ Mektorys ning kestab 25. augustini. 

TTÜ transpordiplaneerimise professor Dago Antovi kinnitusel on ühistransport meie liikumissüsteemis olulise tähtsusega, kuid selle olulisus suureneb juba lähitulevikus veelgi, kuna lisanduvad uued tehnoloogilised lahendused: „Näiteks isejuhtivad sõidukid ja nõudluspõhised ühistranspordilahendused, kus bussid liiguvad siis, kui sõitjad seda kõige enam vajavad. Samuti kasvab arusaam säästlike transpordilahenduste olulisusest tervikuna. Ja mõistagi on just praegu, mil käimas on haldusreform, ühistranspordi korraldusel eriti oluline kaal, et tagada senisest suuremates omavalitsustes nende elanikele teenuste kättesaadavus võimalikult hea kvaliteedi ja mõistliku maksumusega.“

Suvekoolis analüüsitakse, kuidas planeerida hästi toimivat ühistranspordisüsteemi, milline on kohaliku ja üleriigilise transpordikorralduse tulevik, samuti tuleb vaatluse alla era- ning avaliku sektori rahastatavad süsteemid.

Lisaks Eesti kogemusele saab suvekoolis ülevaate ka ühistranspordi rollist ja tulevikust Euroopa Liidus, oma nägemusi ja vaateid ühistranspordi tulevikule tutvustavad ka Soome spetsialistid.

Suvekoolis peavad ettekande enam kui 20 eksperti, näiteks regionaalminister Jaak Aab, Henrik Hololei (Euroopa Komisjon), Tapani Touru (HSL Helsinki Region Transport), Kirke Williamson (Maanteeamet), Andres Harjo ja Mari Jüssi (Tallinna Linnavalitsus), Martin Villig (Taxify). 

Suvekooli toetavad Euroopa Liit, Euroopa Regionaalarengu Fond projekti „Eesti IKT Klaster“ raames, Tallinna Linnatranspordi AS ja Tallinna Tehnikaülikool.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Algas vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse
• TTÜ ja IT Kolledž ühinevad suurimaks IT-õppe kompetentsikeskuseks

Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

Aasta-analüüs toob esile, et kümne aastaga on Eestis välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda, jõudes enam kui 8 protsendini kõikidest meie kõrgharidustaseme õppuritest. Samuti on kandnud vilja loodus-, täppis-, ja tehnikateaduste õppimise arendamine, sest suurenenud on nii huvi nende valdkondade vastu kui ka lõpetamine. Kasvanud on ka doktorantuuri lõpetanute hulk, kuid eesmärgini – milleks on 300 lõpetajat aastas – Eesti veel jõudnud ei ole. 

Minister Mailis Reps märkis, et rahvusvaheliselt paistab enim silma meie põhikooli kõrge tase. „Me ei väsi kordamast, et meie noored on selgelt maailma tipus. Samamoodi on väga tugevad ka meie üldkeskhariduse ning kõrghariduse lõpetanute üldised infotöötlusoskused. Teisalt on selge, et peame vähendama madala haridustasemega noorte hulka ning kriitiliselt vaatama, milliseid valikuid teevad õppurid põhikooli järel,“ sõnas minister Reps.

Teiste riikide taustal on tähelepanuväärne ka Eesti õpetajate töötasu väga kiire kasv. Aastatel 2012-2016 kasvas üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu pea 50%. „Sama olulist tööd teevad ka lasteaiaõpetajad, mistõttu peame kiirkorras vähendama regionaalset palgalõhet alushariduses ning kasvatama keskmist töötasu. Selleks toetame kohalikke omavalitsusi järgnevatel aastatel enam kui kuuekümne miljoni euroga,“ märkis minister. 

Aasta-analüüs toob välja, et noorte osavõtt huviharidusest, huvitegevusest ja muust noorsootööst on kasvamas. Ainult kümme protsenti noori ei osale kusagil. „Huvitegevus peab olema mitmekesine ja kättesaadav igas Eestimaa nurgas, sest lisaks kooliharidusele peab olema igal lapsel ja noorel sõltumata elukohast võimalus tegeleda sellega, mis talle meeldib – olgu selleks näiteks laulukoor, robootikaring või spordikool,“ ütles Mailis Reps.

Koos aasta-analüüsiga avaldas ministeerium ka põhjalikuma ülevaate lõpetanute edukusest tööturul. Sellest selgub, et õppimine tasub end ära - kõrgema hariduse omandamine on otseselt seotud ka kõrgema töötasuga. Iga järgnev haridustase suurendab keskmist sissetulekut ning seda teeb ka iga tööturul oldud aasta. Samuti on lõpetamine kasulikum kui õpingute katkestamine, sest pea kõigil tasemetel teenivad lõpetanud katkestajatega võrreldes haridustasemest sõltuvalt kuni 50% kõrgemat palka.
  
Aasta-analüüsi kokkuvõte 

Analüüsid

Head oskused 
Õpetajate palgakasv 
Eesti noorte osalemine noorsootöös 
LTT erialade õppimine Eesti kõrghariduses 
Välisüliõpilased Eesti kõrghariduses 
Edukus tööturul 

Taust

Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi. Analüüsi eesmärk on olla vundament konstruktiivsele ja kriitilisele debatile ning toetada huvilisi, kes tahavad mõista, kus on meie tugevused ja nõrkused ning milliseid eesmärke oleme endale seadnud.

Sel aastal on analüüsi fookuses Eesti hariduse viis tugevust: head oskused, õpetajate palgakasv, osalus noorsootöös, loodus- ja täppisteaduste erialadel õppimine Eesti kõrghariduses ja välisüliõpilased Eesti kõrgkoolides. Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs annab põhjalikuma ülevaate teemadest, mis on ministeeriumi vastutusvaldkondades viimastel aastatel väga hästi silma paistnud vastates küsimustele: miks see on oluline, mis on meie tänane seis, mis tegurid seda mõjutavad, mida me oleme hästi teinud ning vajadusel ka – mida võiks veel teha. Avalikustati ka aasta-analüüsile lisatud põhjalikum ülevaade lõpetanute edukusest tööturul.

Eelmisel aastal analüüsisime Eesti hariduse seitset probleemi. Need olid ja enamik on jätkuvalt teemad, kus me pole endale seatud sihte veel saavutanud.  Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi.  Viimase aastaga on probleemist positiivseks uudiseks saanud täiskasvanute osalus elukestvas õppes, kus mitmeaastase paigalseisu järel kasvas 2016. a osalus 3 protsendipunkti võrra. Samas on madala haridustasemega noori kahe protsendi võrra enam kui lootsime. Õpetajaameti atraktiivsus pole kiirest palgatõusust hoolimata paranenud. Põhikooli järel on vähe noori, kes soovivad jätkata kutsehariduses. Eesti keele oskuse tase venekeelse põhikooli lõpetanutel paraneb tasapisi, kuid pole veel piisav, et täita 2020. aastaks seatud eesmärki (90% B1 tasemel). On väga hea, et poiste mahajäämus lugemisoskuses on vähenenud, kuid nagu näitas PISA 2015, on soolised lõhed hariduses püsivalt tähelepanu vajav teema. Laste ja noorte arvu piirkondlikult ebavõrdne muutumine seab jätkuvalt suure surve alla koolivõrgu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta-analüüs: madala haridustasemega noorte hulka tuleb vähendada

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. Eesti koolid, õpetajad ja õpilased osalevad eTwinningus väga aktiivselt. Aga projektipartnereid võiks alati rohkem olla, nii arutletigi 21.-22. augustil Pärnus toimunud suvekoolis, kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse. 

eTwinningu ekspert, Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Mari Tõnisson rääkis kaasavast haridusest ja kuidas eTwinning seda toetab. „eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised,“ sõnas Mari Tõnisson. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kiire küsitlus koolitusel osalenute seas tõi kaasava haridusega välja erinevaid seoseid – see on koostöö, hoolimine, toetamine, erivajadus, märkamine, õpilased – aga kõige õigem tundus, et kaasav haridus, see ongi kool. 

Mari Tõnisson peatus pikemalt kaasamisel HEV-õpilasest lähtudes ja tõdes, et kõige suurem murekoht HEV-õpilaste kaasamisel õppetöösse oleme meie ise oma eelarvamuste ja vahel kitsa silmavaatega, aga ka spetsialistide nappus ja õpetajate professionaalne ettevalmistus. 

Oma kogemuse põhjal tõi ta näite, et kuulmis- ja nägemispuudega laste koolina tegid nad eTwinningus alguses koostööd üksnes erikoolidega, kartes, et ehk ei jõua nad tavakoolidega projektis sammu pidada. Aga juba aastaid ei karda nad enam midagi, eTwinningus teeb töö kergeks veebipõhisus ja võimalus ülesandeid oma oskustest lähtuvalt lahendada, keegi ei pea üle oma varju hüppama. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Ingrid Maadvere ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja, eTwinningu ekspert Laine Aluoja rääkisid (ja meenutasid) multiprojekte mentoritega. Seda ikka koos projektide algatajatega. 

eTwinningu mentorid on õpetajad, kellel on juba projektitöö kogemus ning nad on valmis abistama selles ka teisi. Sel kevadel algatasid mentorid terve hulga multiprojekte, kus said ja saavad osaleda kõik õpetajad. Mõned projektid on lõppenud, mõned veel kestavad, mõned alles saavad hoo sisse.  Multiprojektide eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 

Loe eTwinningu multiprojektide kohta lähemalt Koolielu artiklist Veel parimatest eTwinningus ja eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides.

Seejärel arutleti  koos, missugune on hea eTwinningu projekt, ning kiirkorras käidi välja mitu ideed, kuidas kaasata projekti näiteks kohalikku omavalitsust, kohalikke firmasid, lapsevanemaid, muuseume ja teisi kultuuriasutusi, miks mitte ka kõrgkoole. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Meeri Sild selgitas, kuidas koolist võib saada eTwinningu kool ja miks see hea on. „eTwinning on seni mõjutanud õpetajate ja õpilaste arengut, aga tahetakse, et mõjutaks rohkem koolide arengut tervikuna. Et eTwinninguga oleksid haaratud rohkemad õpetajad ja ka kooli juhtkond,“ selgitas Meeri Sild. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat – loetles ettekandja „eTwinningu kooli“ plusse. Ta andis ka ülevaate, kuidas märgist taotleda. Loe „eTwinningu kooli“ kohta lähemalt siit.

Esimese päeva lõpetuseks õpiti veel, kui oluline on kommunikatsioon ja kuidas oma toredaid eTwinningu projekte kolleegidele (ja avalikkusele laiemalt) tutvustada. Seda töötuba juhendas HITSA kommunikatsioonijuht Laura Vetik. Praktilise tööna valmisid rühmades eTwinningut tutvustavad videod, igaüks konkreetsele sihtrühmale, ja teise koolituspäeva alustuseks vaadati tehtut koos. Veel räägiti videokonverentsist grupitöös ning sellest, kuidas organiseerida online grupitööd. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Järelkonkurss toimub nendel õppekavadel, kus on 18. augusti seisuga täitmata õppekohad. Vastuvõetute nimekirjade avalikustatakse hiljemalt 29. augustil.

Õppimatuleku teatamise tähtaeg on 30. august.

Olulised kuupäevad:

Avalduste esitamine toimub ööpäevaringselt elektrooniliselt  SAISis (www.sais.ee) ja paberkandjal Maaülikoolis tööpäeviti kell 9-15 (Kreutzwaldi 1a-0038) 21.-27. augustini.

Vastuvõtukatse SAISis näidatud ruumis toimub 29. augustil kell 10.00.

Vastuvõetute nimekirjade avalikustamine toimub hiljemalt 29. augustil.

Õppimatulekust teatamise tähtaeg on 30. august.

Õppekavad, kus järelkonkurss toimub, on nähtavad siin: https://www.emu.ee/sisseastujale/magistriope/

Allikas: Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Eesti Maaülikool valib septembris uue rektori

E-raamat on tasuta allalaetav MTÜ Partnerlus kodulehelt http://www.partnerlus.ee/materjali/.

MTÜ Partnerlus on kodanikualgatusel põhinev sotsiaalne ettevõte missiooniga tõsta kogukondade ja maapiirkondade elukvaliteeti. MTÜ Partnerlus on rakendanud mitmeid innovaatilisi projekte, mille tulemused on mõjutanud Eesti maaelu ja tööhõive poliitikat.

Allikas: MTÜ Partnerlus info. Foto: ekraanitõmmis.  

Samal teemal:

• 100 sekundi video: Andekus ei ole raiskamiseks
• PÜÜK 9: andekus vajab rohkem vabadust
• Õpetajad õppisid arendama andekaid lapsi

11. septembril algab neljanädalane kursus „Programmeerimisest maalähedaselt“, mis tutvustab osalejatele ülevaatlikult programmeerimiskeelt Python. Kursust vürtsitavad elulised maalähedased lood, mis loovad paralleele programmeerimisega seotud teemade ja igapäevase eluolu vahel.

Huvilistel, kes tahaksid programmeerimisega juba põhjalikumalt tutvust teha, on võimalik liituda 16. oktoobril algava e-kursusega „Programmeerimise alused“, mis on mahukam ning pakub osalejatele võimalust end tõeliselt proovile panna. Kursuse läbijad saavad hiljem teadmisi edasi arendada jätkukursusel „Programmeerimise alused II“, mis kokku annab sisuliselt sama kursuse, mille läbivad informaatika bakalaureuse esimese aasta tudengid. 

Kursuste eestvedaja informaatika lektor Eno Tõnisson: „Oleme neid kursuseid korraldanud juba mitu aastat ja meid motiveerib endiselt võimalus pakkuda avastamisrõõmu ja õppimiselamusi eri ameti, elukoha ja vanusega inimestele. Loodame, et osalejad saavad mõndagi teada programmeerimisest, aga avastavad uut ka iseenda kohta. Võib-olla aitab just tutvus programmeerimisega ümbritsevat mõista ja tulevikuga paremini hakkama saada.“

Registreerumine kursustele on avatud veebilehel http://programmeerimine.ut.ee/.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Martna Põhikool võõrustas programmeerimishuvilisi Soomest, Poolast ja Hispaaniast
• Kõigil õpilastel on õigus omandada vajalikud digioskused
• Tartu Ülikool kutsub gümnasiste IT-maailmaga sõprust sobitama
• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?

Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu keskkonnahariduslik ajakiri „Kägu” jätkab ilmumist, tulekul on 24. number. Ootame õpetajate ja kõigi keskkonnaharidusest huvitatud osapoolte kaastöid: heade kogemuste ja huvitavate projektide kirjeldusi, tööjuhendeid, metoodilisi juhendeid, tunnikonspekte, kontrolltöid jms keskkonnahariduse, bioloogia, geograafia, loodusõpetuse, keemia vms alal. Kaastöö võib olla mistahes keskkonna- või loodushariduslikul teemal, artikli maksimaalne maht on 4 lehekülge (1 lk sisaldab 1800 tähemärki koos tühikutega), oodatud on ka artiklit illustreerivad fotod koos autori nime ja selgitava allkirjaga. Väga oodatud on ka head ja läbiproovitud tööjuhendid. Autor saab Liidult kirja, et tema töö on trükisõnas avaldatud.

„Kägu” peamisteks lugejateks on õpetajad ja keskkonnaharidusest huvitatud inimesed. Ajakiri ilmub projektipõhiselt üks kord aastas, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seniste numbritega saab tutvuda kodulehel https://loodusaineteliit.wordpress.com/kagu/

Ootame kaastöid hiljemalt 12. septembriks 2017. aastal, aadressil anne.kivinukk@gmail.com. Töö kättesaamisest teavitame saatjat lühikese e-kirjaga.

Tutvu võistluse reeglitega Robotexi kodulehel!

Partneritega koostöös on Robotexi korraldajatel õnnestunud käima panna täiesti uusi võistlusi, et robootikatalendid end üha keerulisematel aladel proovile panna saaksid. Üheks selliseks võistluseks on CDP Grand Challenge, mille on välja töötanud CDP Technologies Estonia koostöös Robotexi korraldajatega. Tegemist on ühe keerulisema võistlusega Robotexi kavas, mille sooritavad vaid parimatest parimad. Robotexi kodulehelt leiab ka tänavuse CDP Grand Challenge võistluse reeglid.

Robotex 2017 toimub 24.-26. novembrini.

Allikas: Robotexi uudiskiri. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotexi kodulehel on väljas mitme võistluse uuendatud reeglid
• Juuni on joonejärgimise kuu
• Mis saab sinu sumoroboti nimeks?

Avatud õpe on hea võimalus õpingute alustamiseks või huvipakkuva erialaga tutvumiseks. Valida saab tehnikaülikooli õppekavadest just endale sobivaid õppeaineid, uus eriala või viia lõpuni poolelijäänud õpingud ülikoolis.

Heade õpitulemuste korral on võimalik kandideerida tasuta üliõpilaskohale. 

"Avatud õpe on sobilik just töötavale inimesele, kes soovib planeerida paindlikku õppekoormust ning võimalust õppida akadeemilises keskkonnas. Algavaks õppeaastaks reformis TTÜ  oma rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse- ning inseneriõppe erialasid, mis on varasemast laiapõhjalisemad ning kaasaegsemad,“ ütles TTÜ avatud ülikooli juhataja Mati Lukas.

Avatud õppes vastuvõtukatseid pole, õppetöö toimub koos tudengitega, eraldi loenguid avatud ülikooli õppuritele ei ole. Õpe on tasuline ja hind sõltub valitud ainetest.

Lepingute sõlmimine toimub TTÜ avatud ülikoolis (U06 õppehoone, ruum 310), Ehitajate tee 5, Tallinn. Kaasa tuleb võtta haridust ja isikut tõendav dokument. Õppurid, kes on varem avatud õppes õppinud, saavad lepingut pikendada digitaalselt.

Lisainfo: http://www.ttu.ee/avatud-ope/

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ ja IT Kolledž ühinevad suurimaks IT-õppe kompetentsikeskuseks
• TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies
• Tehnikaülikooli 42 õppekava parimad uued tudengid hakkavad saama erialastipendiumit

Selline ülikooli poolt pakutav suvevaheaja veetmine ühendatuna teaduse ja kunstiga on tänavu Eesti kontekstis esmakordne.

Esmaspäevast neljapäevani (28.-31. august kell 10-16) arutletakse loodusteadlastega selle üle, mis on elu, kui palju on ilmas vett ja milleks meile mulda on vaja. Juttu tuleb ka teistel põnevatel teemadel, sest teadlastelt on ju palju küsida. Kõikidest arutlustest ja jutustamistest teevad lapsed filmiklipid, mille käigus õpitakse lisaks filmitegemisele ka filmi monteerimist.

Tehtud töid esitletakse vanematele neljapäeval, 31. augustil, kui toimub klippide esilinastus.

Lähem info Tallinna Ülikooli kodulehelt. 

Samal teemal:

• Noored rahvapillimängijad täiendavad oma oskuseid
• Pärimuskultuuri laager toob kokku välismaal elavad eesti noored 13 riigist
• Võrumaal algas gümnaasiumiõpilaste riigikaitselaager "Reibas rästik"