Laupäeval, 8. aprillil kell 13.00-16.00 toimub Teatri Kodu lastestuudios (Lutsu 2) ungaripäraste lihavõttemunade kaunistamise töötuba. Ungari Kultuuriseltsi esindajad tutvustavad ungari lihavõttekombestikku, mänge ja laule ning erinevaid munade kaunistamise viise. 

Pühapäeval, 9. aprillil kell 11.00-16.00 tasub tulla muuseumi mängutuppa (Lutsu 8), kus lisaks munade värvimisele räägitakse, millised on poola lihavõttetraditsioonid ja õpetatakse poolapäraseid pelmeene ehk pierogisid tegema. Mänguasjamuuseumi mängutoas toimuv poola lihavõttetöötuba toimub Poola kultuuri päevade raames. 

Lihavõttenädalavahetusel on muuseum  avatud erigraafiku alusel: 14. ja 16. aprillil on muuseum suletud, 15. aprillil avatud tavapäraselt kella 11-18.

Allikas ja foto: Tartu Mänguasjamuuseum. 

Samal teemal:

• Tartu Mänguasjamuuseumis toimuvad töötoad Hullu Teadlasega!
• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis

21. aprillil astuvad finaalis üles noorimatena kolmanda klassi tüdrukud Ida-Virumaalt. Nende ideeks on lindistav kaelakee, kuhu saab salvestada endale meeldetuletuse või kinkida kee näiteks lepituseks koos salvestatud vabandusega sõbrannale.

Finaali jõudnud ideede seas on väga põnevaid tooteid. Näiteks aroomipadi, mis aitab õhtul paremini uinuda; termos, mis hoiab joogi alati õigel temperatuuril ning kott, mis hoiab külmutatud toidud jahedas ja kuumad valmistoidud soojas. Samuti isesoojenev võinuga, millega saab külmkapist võetud või kohe leivale määrida ja Pärnu noorte idee rajada linna mudelpaatide laenutus.

Finalistide seas on ka kaks veebirakendust: näiteks rakendus endale õige treeningpartneri leidmiseks ja äpp tekstis grammatikavigade tuvastamiseks. Koolielu lihtsustamiseks on noored tulnud ideele kombineerida kokku joonlaud, sirkel, mõõdulint, teritaja, kustutuskumm ja pliiats. 

Kõik meeskonnad astuvad 21. aprillil TTÜ Mektorys konkursi finaalis žürii ette 3-minutilise liftikõnega. Päeva lõpuks selguvad Bright Minds teise hooaja võitjad ning meeskondade ja õpetajate vahel läheb jagamisele ligi 10 000 eurone auhinnafond.

Konkurssi toetavad lisaks Swedbankile ka Euroopa Sotsiaalfond, Tallinna Ettevõtlusamet, Lux Express ja Veebimajutus.ee. Koolituspäevi aitavad teostada maakondlikud ettevõtlus- ja arenduskeskused.

Allikas: Mektory pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds 52 põnevat ideed vallutavad Eesti
• TTÜ Mektory kutsub ettevõtlushuvilisi noori oma äri alustama
• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Szilard Tothi kui soome keele päeva korraldustoimkonna esimehe sõnul on Eesti jaoks soome keele ehk Mikael Agricola päeva tähistamine oluline, kuna Soome on olnud aastasadade jooksul Eestile eeskujuks. „Ka tänapäevase eesti ortograafia eeskujuks on soome ortograafia, eepose Kalevipoeg eeskujuks aga soomlaste Kalevala. Narva piirkonda on samuti aastasadade jooksul väga tugevasti mõjutanud soome keel. Ühelt poolt on kirderannikumurret mõjutanud soome keel üle Soome lahe, teisalt jookseb kunagiste ingerisoome murrete läänepiir vahetult Narva idakülje all. Seega on paljud narvakad ingerisoome päritolu, millele viitavad linnas hulgaliselt esinevad soomepärased perekonnanimed,“ rääkis Toth. 

Soome keel on Narvas tänaseks praktiliselt hääbunud, kuid kaks korda kuus toimub soomekeelne luterlik jumalateenistus, mis on vähestele soome keelt oskavatele narvakatele ainukeseks emakeele harjutamise võimaluseks.

Tänavune konverents on pühendatud Soome Vabariigi juubeliaastale ja hiljuti lahkunud läti keeleteadlase Ojārs Bušsi (1944–2017) mälestusele, kes oli läänemeresoome-läti keelekontaktide uurijaks. Konverentsil on kavas 40 suulist ettekannet. Töötab stendiettekannete sektsioon ja sugestopeedia töötuba. Saabumas on permikomi päritolu kunstnik Viktor Fedossejev, kes juhib soome-ugri keraamikatöötuba. 6. aprillil esineb Narva ingerisoome koor Iloiset ystävät. Õhtu külalisena tutvustab Tartu muusik Tõnu Vorms arhailisi puhkpille. 7. aprillil kõlab Eesti Rahvusmeeskoori kontsert.

Soome keele päeva peetakse traditsiooniliselt esimese soomekeelse raamatu autori ning Uue Testamendi tõlkija Mikael Agricola surmapäeval 9. aprillil. See päev on ühtlasi ka soome rahvaluulekoguja ja maailmakuulsa eepose „Kalevala" koostaja Elias Lönnroti (1802-1884) sünniaastapäev.

Üritusele oodatakse muuhulgas osalejaid Tartust, Tallinnast, Võrust, Riiast, Berliinist, Helsingist, Joensuust, Moskvast, Peterburist, Petroskoist, Ižkarist ja Hantõ-Mansiiskist.

Ürituse päevakava on leitav Eesti Keele Instituudi koduleheküljelt. 

Konverentsi töökeelteks on eesti, soome, vene ja inglise keel. Osalemine on tasuta.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Loo autor on Pärnu Vanalinna Kooli õpetaja Klaarika Prii. 

Seminaril olid esindatud Tšehhi, Eesti, Malta, Norra, Protugal, Slovakkia, Hispaania, Läti, Suurbritannia ning loomulikult korraldajariik Poola.

Erinevates sõnavõttudes ning töötubades rõhutati loogilise ja n-ö arvutusliku mõtlemise tähtsust (computational thinking) ning meeskonnatöö olulisust. Meeskonnatööl põhines ka esimene tutvumisülesanne, mille käigus jagati osalejad üheksasse rühma, anti kätte pisikene pilt ning paluti see üheskoos suuremale lehele võimalikult täpselt ümber joonistada. Nagu hiljem selgus, oli igal meeskonnal täita oma osa suure pildi valmimisel.  

Fotol: seminari alustamine ja osalejate tutvustamine. Suure pildi valmimine. Autor: Klaarika Prii/seminari veebileht (http://konferencje.frse.org.pl/CS_Coding_2017/article/materials_photos/lang:en)

Programmeerimisest

Seminari läbiv teema oli programmeerimine. Toodi välja, et sellega seonduv majandusharu kasvab ka kehval ajal, oma ala professionaalidele on suur nõudlus ning programmeerimine aitab parandada nii sellega tegelevate inimeste kui ka kõigi teiste elukvaliteeti – oma elu on võimalik lihtsamaks programmeerida.

Häkkimisest ja kräkkimisest

Huvitava ettekandega esines Poolast pärit Kamil Sijko, kes rõhutas, et lisaks programmeerimisele on oluline ka häkkimine. Siinkohal ei tohiks häkkerit segi ajada kräkkeriga. Kui häkker ehitab asju, siis kräkker lammutab neid. Üks hea näide häkkerist on meilgi tuntud MacGyver. Lihtsamalt öeldes häkker kasutab olemasolevaid ja kättesaadavaid asju uuel ja töötaval viisil, et lahendada mingit tekkinud probleemi. Seega programmeerimine ja häkkimine peaksid käima käsikäes. Kõik peaks toimuma läbi üksteiselt õppimise ja ise katsetamise. Kamil on üks CoderDojo asutajates, mis just sellisel põhimõttel töötab.

CoderDojo on mõeldud õpilastele ning selle tööpõhimõtete hulka kuuluvad õppimine läbi oma tegevuse, meeskonnatöö, autonoomsus ning igaühe enese vastutus oma õpitulemuste eest. Tegemist ei ole siiski kooliga vaid pigem huviringiga, mis toimub nädalavahetustel ning on lastele tasuta. Juhendajad töötavad vabatahtlikkuse alusel, õpilased õpetavad üksteist ning tööks vajalikud vahendid on saadud sponsoritelt. Tegevust otseselt ei juhita ja ei ole ka garantiid, et igaüks igal tunnil midagi uut õpib. Igaüks tegeleb talle meelepärase probleemi lahendamisega ning kasutusel on reegel  „Küsi kolmelt enne mind“. Kui õpilane on jäänud hätta, peab ta probleemi lahendamiseks küsima esmalt abi teistelt õpilastelt, otsima internetist ja alles siis pöördub ta kohal oleva mentori poole. Kuna igaüks tegeleb erineva tööga, valitseb ruumis lärm, millega tuleb arvestada. Siiski on CoderDojo laste seas populaarne ning loodud on erinevaid roboteid, mida juhitakse RaspberryPi abil, rakette, programmeeritud Arduino maadlusroboteid, loodud kohalikule kinole mobiilirakendus, sest kinol puudus oma veebileht, ning korraldatud õpitube, mida viivad läbi lapsed ise.

Seminari töötoad

Seminari jooksul toimus viis töötuba ning igaühel oli võimalik osaleda neljas. Kõigile kohustuslikus töötoas tutvustati eTwinningu platvormi, selgitati, kuidas seda kasutada oma projekti loomiseks, parterite leidmiseks ning projektiga seotud materjalide haldamiseks.

MinecraftPi töötoas tutvustati RaspberryPi miniarvutiga kaasas olevat Minecraftile analoogset mängu MinecraftPi ning selgitati, kuidas seda mängu saab kasutada programmeerimiskeele Python õpetamiseks koolides. Taaskord rõhutati, et programmeerimisega ei pea tegelema igaüks üksinda, parima tulemuse saamiseks on oluline meeskonnatöö. Nii said ka töötoas osalejad võimaluse mängu üheskoos muuta. Eriti hästi tuli välja matemaatikatundides õpitavate funktsioonide kasutamise vajalikkus. Programmeerimiskeel, selle tööta puhul Python, eeldab igas sammus funktsiooni kasutamist. Ja mitte lihtsalt kasutamist vaid korrektset kasutamist, et midagi saavutada. Tegelikult on terve Minecraft mäng matemaatika. Igal pool jäävad silma erinevad geomeetrilised kujundid.

Fotol: Minecrafti kasutamine, micro:bit ja programmeerimine ilma arvutita töötubades. Autor: Klaarika Prii

Üks töötubadest keskendus micro:biti miniarvutiga programmeerimisele. Iga osaleja sai vastava seadme oma kätte ning sai rahulikult ise katsetada mida selle seadmega teha saab. Eesti esindaja Klaarika katsetuse tulemust on võimalik vaadata siit. 

Oma kogemusest eTwinninguga programmeerimisel rääkis ühes töötoas Poola esindaja MalgorZata Knap, kes on inglise keele õpetaja. Ta tunnistas, et tema enda programmeerimise kogemus oli pea olematu, kui tema õpilased, kellele meeldib vabal ajal arvutimänge mängida, avaldasid soovi uue eTwinningu projektiga tegelemiseks. Siiski leidis ta endas julguse proovida ning tõi näiteid vahenditest, mida on võimalik kasutada juhul, kui koolil endal ei ole vastavaid vahendeid või puudub isegi internetiühendus. Nimelt on programmeerimist võimalik harjutada ka ilma arvuti ja internetita. Vastavaid materjale ja huvitavaid tegevusi leiab CS unplugged veebilehelt http://csunplugged.org.  

Loodi 17 uut eTwinningu projekti

Seminari viimane päev oli pühendatud oma projektiideede avaldamisele, partnerite leidmisele ja eTwinningu portaali sisestamisele. Kokkuvõttes loodi 17 uut projekti mille nimekirja ning kõik seminariettekanded leiab veebilehelt http://konferencje.frse.org.pl/CS_Coding_2017/lang:en

Seminar andis sellel osalejatele uusi teadmisi programmeerimise ning eTwinningu projektide vallas, julgust programmeerimisega seonduvate tegevuste toomisel ainetundidesse ning teadmisi, et õppimine toimub väga hästi ka läbi ebaõnnestumise. Alati ei ole oluline mitte niivõrd ideaalne tulemus kui just proovimine. Programmeerimine arendab nii lugemis-, koostöö- kui ma matemaatilisi oskusi ning arendab õpilastes omadusi, mis võimaldavad neil edaspidises elus kerkivaid probleeme edukalt lahendada.

  
Fotol: projektide planeerimine ja esitlus, diplomite jagamine, lõpetamine. Allikas: seminari veebileht (http://konferencje.frse.org.pl/CS_Coding_2017/article/materials_photos/lang:en)

Samal teemal:

• eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides
• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema

Toimub ka pidulik jalutuskäik linnas läbi muuseumi ajalooliste asupaikade. 

Aastapäeva puhul jutustatakse ennekõike värvikaid lugusid inimestest, kollektsioonidest ja neisse kuuluvatest erilistest objektidest, ajaloost ja tänapäevasest teadustegevusest. Igal kuul saab näiteks muuseumi veebilehel uurida 3D-mudelit ühest haruldasest objektist. Loodusmuuseumi sotsiaalmeediakanalite vahendusel saab aimu, miks kääbusvaal Raadi tiiki sattus või kuidas Lennart Meri lumelammast sõi. 

Sünnipäeval juhivad muuseumis ekskursioone geoloog Tõnu Pani, zooloog Mati Martin ning kuraator Inge Kukk. Juttu tuleb nii pärlitest ja sigadest kui ka muuseumiga seotud uskumatutest lugudest. Aastapäeva pidulikul jalutuskäigul, mis algab 6. aprilli keskpäeval loodusmuuseumi esimesest asukohast botaanikaaias, möödutakse muuseumi ajaloolistest asukohtadest, muuhulgas ülikooli peahoonest ja von Bocki majast ning tervitatakse linnarahvast. 

„Lugude jutustamine annab väga hea võimaluse rääkida, millega me muuseumis igapäevaselt tegeleme,” selgitab loodusmuuseumi direktor professor Urmas Kõljalg. „Tartu Ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mille fondides hoitakse ligi 1,2 miljonit Eesti rahvuslikesse looduskogudesse kuuluvat objekti ning neil kõigil on oma lugu. Nii nagu ka teadlastel ja muuseumipedagoogidel, kes nende objektide uurimise ja avalikkusele tutvustamisega tegelevad, “ lisab Kõljalg.

Loodusmuuseumi alguseks loetakse 6. aprilli 1802, kui Vene suurvürsti kingitusena saabus esimene kollektsioon. Esimeseks direktoriks sai loodusloo professor Gottfried Albrecht Germann ning muuseumi esimene asukoht oli botaanikaaias professori korteris. Praegusesse asukohta, Vanemuise 46, toodi muuseum 1920. aastate alguses. Maja ise valmis 1915. aastal ning on esimene Eestis spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone. 

2016. aasta jaanuaris avati varem eraldi seisnud geoloogia- ja zooloogiamuuseumi väljapanekute asemel uus ühine püsinäitus „Maa. Elu. Lugu”. 1300 ruutmeetril saab uudistada ligi 8000 loodusteaduslikku eksponaati, mis jutustavad planeedi Maa arenguloo universumi tekkimisest tänapäevani. Uus püsinäitus on aasta jooksul pälvinud nii külastajate heakskiidu kui ka professionaalide tunnustuse. 

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed on hinnatud teadus- ja külastuskeskus. Muuseum on Eesti rahvuslike loodusteaduslike kogude hoidja ning oluline loodus- ja keskkonnahariduse andja. Muuseumis arendatud elurikkuse andmehalduse infosüsteemi PlutoF veebiteenuseid kasutavad rohkem kui 70 riigi teadlased ja harrastusteadlased.

Vaata aastapäeva kava http://www.natmuseum.ut.ee/et/loodusmuuseum-215.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli loodusmuuseum kutsub õpilasi osalema linnuviktoriinil
• TÜ loodusmuuseum esitleb 215. aastapäeva puhul haruldasi loodusteaduslikke museaale 3D mudelina

„Üha suurem osa meie igapäevastest tegevustest toimub digis ja digiga – meie tööülesannete täitmine, päevauudised, meelelahutus, rahaasjad ja suhtlemine pereliikmete ning sõpradega. Et digiteema ei suhestuks vaid meelelahutusega ja digi ei seostuks vaid IT-sektori ametitega, on oluline õpilastele tutvustada professionaalsete digioskuste arendamise vajalikkust ning kasutamise võimalusi erinevatel erialadel. Arvame, et kõige paremini oskavad sellest rääkida inimesed, kes ilma digitehnoloogiata oma tööd enam teha ei saa. Ühtlasi on see koolidele ja õpilastele hea võimalus erinevate ametite tänapäevase olemusega tutvuda ja sellest tulenevalt ka edasist õpiteed kujundada,“ selgitas ministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo.

Külalistundide najal näitavad eri ametite esindajad koolinoorele, kuidas erinevates valdkondades on digi enda kasuks tööle pandud. Oluline on levitada arusaama, et digioskus ei ole enam nõutud vaid teatutel erialadel, vaid peaaegu kõikides eluvaldkondades. „Tunnustust väärib mitmete ettevõtete ja asutuste valmidus projektis kaasa lüüa ja rääkida noortele oma valdkonna spetsiifikast,“ märkis Rillo ja lisas, et kui näiteks pangad saavad tutvustada digi tähtsust finantssektoris, siis Päästeameti töötajad saavad selgitada, kuidas sedavõrd olulistes valdkondades tänapäeval ilma digipädevuseta hakkama ei saa.

„Julgustame kõiki Eesti õpetajaid sel teemal kaasa mõtlema ja võimalust ära kasutama,“ tõi Kristel Rillo esile. Ta lisas, et projekti laiem eesmärk on kinnistada arusaama, et digi ei ole midagi, mis saabub homme või kunagi tulevikus. „See on siin juba täna. Peame oskama näha selles võimalusi muuta oma elu lihtsamaks, paremaks ja targemaks,“ sõnas Rillo.

Õpetajad saavad oma soovist kutsuda külalisõpetaja projekti „Kõik on digi“ raames rääkima märku anda e-posti aadressil merle@tagasikooli.ee.

Külalisõpetajaid, kes soovivad projekti „Kõik on digi“ raames koolinoortele digioskustest rääkida, palume registreeruda vormi kaudu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aprill - kõik õue!
• Üleskutse: osale Tagasi Kooli projektis "Kõik on digi"
• Mario Mäeots: digivahendite kasutamine koolis peab olema mõtestatud
• Eesti kutseõppuritele anti üle esimesed digipassid

Info saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Aprill on idanemise, kasvamise ja nooruse kuu. "Nutitund igasse kooli!" jaoks on see õue minemise kuu ehk siis ootame postitusi, milles toote välja ainealaseid tegevusi ja projekte, kus olete klassiruumist väljas digi ja nutti kasutanud. Naudime kevadet, loodust! Muudame ka koridorid õppimisruumiks!

Annan idee: aitame üheskoos kohalikku kogukonda läbi märkamise. Õpilased ja õpetajad liiguvad  palju ringi ja märkavad kasvõi kooliteel nii mõndagi: vahel on teel liiklusohtlik olukord või ohtlik asfaldiauk, vahel olete märganud omaalgatuslikku prügihunnikut või muud, mida saaks kiiresti korda teha, kui ainult asjaomased teaksid, et see probleem on olemas. Anna probleemist teada siin: http://www.anna-teada.ee/. Võite teha näiteks ka üleskutse tervele koolile, n-ö turvaline koolitee, kus õpilased kaardistavad ära ohtlikud kohad ja pakuvad neile ka lahendusi. 

Oodatud on ikka ka tavalised digikasutust populariseerivad tegevused ja lahendused, mida teistel on huvitav ja põnev lugeda kui ka kasutusse võtta. Märksõna on digi, seega igas postituses peaks olema vastav element ka sellest - mis veebe ja äppe kasutate, mis vahendeid, milliseid metoodikaid jne. 

Nutitunni postitajate vahel loositakse auhinnad. 

Telia Eesti paneb välja DJI Phantom 3 Standard drooni! Droon reageerib täielikult käsklustele õhkutõusust maandumiseni, samal ajal arvestades automaatselt erinevate tegurite ja parameetritega, et tagada võimalikult stabiilne ja turvaline lend. Lendamise ajal kuvatakse nutiseadmesse 720p HD video reaalajas. Kõrge lahutusvõime lihtsustab omakorda kadreerimist ja videosalvestust. Phantom 3 puhul saab kasutaja rakendada võimekat autopilooti, kas eelnevalt paika panna lennutrajektoori või hoopis kasutada automaatset õhkutõusu režiimi.  Vaata siit! 

Loquiz ja Tahvelarvutrient.ee panevad välja viiele koolile aastase Loquiz kasutusvõimaluse ja ühele koolile paketi, milles saate maikuus kaheks nädalaks 30 internetti ühendatud tahvelarvutit + Loquizi kasutamise võimaluse. Teame, et Eestis on täna 120 koolil võimalus kasutada kodukootud Loquiz keskkonda - otsige oma kooli seest esindaja üles, kes teile ligipääsud teeb. 

Õpiveeb annab ühele ägedale õpiveebi kasutavale õpetajale tänuks aastase tasuta premiumi. Auhinnaloosis osalemiseks kasuta tagi #õpiveeb. 

Aprill on ka Tallinna koolide nutikuu. Toetame nende algatust ja ootame neid kõiki oma tegevusi jagama meie kogukonna kaudu. Tallinna koolidele on sellel kuul ka eriauhinnad Tallinna Haridusametilt. 

Õpetajatele toimub aprillis eriline Padleti “Näita oma innovaatilist klassiruumi!” konkurss - tee oma innovaatilisest õpperuumist pilt või video, lae see üles lisaseletusega minu Padleti seinale https://padlet.com/birgy_lorenz/klassiruum ja rebi loosiauhindu (õla on alla pannud Haridus- ja Teadusministeeirum, HITSA Progetiiger, Rekato AS, Eesti Teadusagentuur, Sertifitseerimiskeskus, Tallinna Haridusamet). 

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi ülesvõte (video, foto(d), lingid infole) ja kirjeldus tegevuse eesmärgist ning õppetegevuse käigust. Jagage kindlasti “Nutitund igasse kooli!” kohta infot ka koolide ja lasteaedadega, kes veel meie kogukonnaga liitunud ei ole. Ja olgem lahked jagama teistele postitajatele kiitust märkides nende postitused meeldivaks või neid tunnustavalt kommenteerides.

Osalemisjuhendi leiab siit! 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund märtsis - kunstist progemiseni
• Õpiveeb - iga õpetaja abiline!

Info edastas Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Ootasime kõiki asutusi suunama õpilasi tegutsema digiloome valdkonnas - loodi digipilte, uusi maailmu, programme, mänge, katsetati programeerimise õppimise keskkondi. Õpetajatelt tahtsime seekord teada, mis on nende jaoks digiõpetamine ja kuidas kolleegid ära digistada. Saak oli vägev!

Postitusi märtsikuus 229, sh persoonilugusid 22, uusi osalejaid 14. Kokku osales 64 asutust. Projekti algusest teeb see siis kokku 1310 postitust ja osalevaid asutusi on 164. Oleme ületanud pool oma projekti eesmärgist! Suur tänu teile selle panuse eest! 

Edetabeli ülemise otsa jagajad olid: Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (43), Tallinna Kristiine Gümnaasium (19), Tallinna Liikuri lasteaed (24), Põlva Gümnaasium (12), Rapla Vesiroosi Gümnaasium (10) ja Narva Soldino Gümnaasium (9). 

Auhinnad

Telia Eesti pani välja 5 selfistikki, et meie nutiseadmetega tehtavate piltide vaated avarduksid - vaata maailma kui lind või pildista kui konn ja jälle on elu põnevam! Auhinnad saavad: Ly Torn Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist, Ülle Juuse-Tumak Kunda Ühisgümnaasiumist, Margit Ojaots Koonga Koolist, Ene Kärg Parksepa Keskkoolist ja Riina Paat Orissaare lasteaiast "Päikesekiir".

Haridus- ja Teadusministeerium pani loosi auhinna (3 akupanka) õpetajate mõtisklustele teemal: digiõpetamine. Loosi võitsid: Tuuli Hiiesalu (Tartu Luterliku Peetri Kool), Agnes Kaio (Järva-Jaani Gümnaasium), Tiim Salumets (Vastseliina Gümnaasium).

Eriauhind tuli seekord firmalt Eesti 2.0. Loosis oli Cody innovaatikakoolitus #Cody.ee. Oma koolile tõi auhinna Elle Hein Kadrioru Saksa Gümnaasiumist. Õpiveebi loosi võitis Olga Pilate Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumist. 

Projekti statistikat

2017

• Jaanuaris: 189 postitust, 63 asutust, 21 uut. Postitustest 13 oli Õpiveebi kasutusest ja 27 vanematega tehtud ürituste kohta.
• Veebruaris: 234 postitust, 19 uut asutust. Postitustest oli 7 Õpiveebi kasutusest, digitaalse ohutuse kohta 68.
• Postitusi märtsikuus 229, shPersoonilugusid 22, uusi osalejaid 14. Kokku osales 64 asutust. 
• Projekti algusest teeb see siis kokku 1310 postitust ja osalevaid asutusi on 164. 

2016

Kokku osales projektis 1. septembrist 23. detsembrini 110 asutust ja tehti 658 postitust, millest on mõista, et digipööre on igas asutuses veidi erinev, kuid tase on üle Eesti väga ühtlane. Sellest võime järeldada, et nutitund sobib igasse kooliastmesse kui ka edumeelsetesse lasteaedadesse, kutsekoolidesse ning ka õpetajate professionaalset arengut puudutavatesse tegevustesse. 

• Detsembris: postitusi 179 (sh muusika teemal 51), asutusi osales 63 (uusi 8). Kuu teema oli digipillid ja digimuusika.
• Novembris: postitusi 232 (sh gümnaasiumi kohta käivaid postitusi 24), asutusi osales 88 (uusi 31). Kuu teema oli gümnaasiumi nutitunnid.
• Oktoobris: postitusi 175 (sh õpetajate lugusid 45), asutusi osales 59 (uusi 27+1). Kuu teema oli õpetajate lood.
• Septembris: postitusi 72, asutusi osales 43. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Cody.ee õpetab Pythoni programmeerimiskeelt
• Algatuse "Nutitund igasse kooli" märtsikuu teema on nutiloovus
• "Nutitund igasse kooli!" ootab näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas

30. märtsil oli HITSA nutiklassis koos paarkümmend õpetajat üle Eesti, et saada osa Viola Pinzi ja Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloogi Meeri Silla juhitud õpilugude töötoast. Viola Pinzi keskendus Co-Labi tutvustamisele, Meeri Sild juhendas konkreetsete õpilugude valmimist.

Co-Lab on projekt, mille eesmärk on muuta koostöös õppimine ja õpetamine klassiruumis reaalsuseks. Selleks koolitatakse praktikuid üle Euroopa ning nad saavad oma õpilastega uuenduslikke meetodeid testida. Co-Lab alustas destembris 2015 ja kestab jaanuarini 2018. Projekti tegevusi koordineerib European Schoolnet ja rahastab Euroopa Komisjoni Erasmus+ programm. 

Viola Pinzi alustas koolitust tõdemusega, et koostöös õppimine ei ole lihtsalt koos õppimine, ehkki võib nii tunduda. „Õpetajad arvavad, et nad teavad, mis on koostöös õppimine, et seda nad kasutavad kogu aeg – panevad õpilased gruppidesse. Aga kas on kindel, et kõik õpilased on kaasatud; kas on teada, mis oskusi soovitakse arendada, kas õpilased saavad tagasisidet,“ rääkis Viola Pinzi. 

Õpetajad pakkusid välja, mis on nende jaoks koostöös õppimise juures tähtis – mõistmine ja üksteisest arusaamine; ekspertide kaasamine, vanemate kaasamine; vastastikune motiveerimine; õpetajate koosõppimine jpm. Igaüks oskas ka välja tuua, millal on nemad oma õpilastega teinud koostöös õppimist, olgu siis vähesel määral või väga tulemuslikult. Näiteks kui õpetaja otsustab lastele õues viktoriini korraldada nii, et õige vastus juhatab grupi ühe objekti juurest teise juurde, siis see on näide vähesest koostööst: ikka on grupis liider, kes teab õigeid vastuseid, ja suurem osa jookseb lihtsalt kaasa. Aga kui näiteks tuleb kokku panna robot nii, et iga meeskonnaliige vastutab roboti ühe detaili eest, siis see on näide koostöös õppimisest: üksteist tuleb aidata, õpetada, probleemid läbi arutada, sest robot läheb käima ainult siis, kui kõik detailid on õigesti paigas. Iga õpilane annab oma osa ja samas saab teistelt uusi teadmisi. 

Projekt Co-Lab (colab.eun.org) pakub õpetajatele võimalust osaleda veebikoolitustel, mis toimuvad Co-Labi MOOCis (sellele antakse juurdepääs European Schoolneti Akadeemias – www.eunacademy.eu). Koolitustel saab konkreetseid soovitusi tundides koostöös õppimiseks, inspiratsiooni saab videotest, kasutada on juhendmaterjalid. Näiteks Co-Labi esimesel MOOCil (oktoober-november 2016) oli 1446 osalejat, kellest lõpetas 815. Pärast koolitust saavad õpetajad koos õpilastega testida tundides koostööstsenaariume. Nende tagasiside aitab koostööstsenaariume täiustada, koostada hindamisjuhendeid ning anda infot ka hariduspoliitika kujundajatele. 

Töötoa teises pooles harjutasid õpetajad õpiloo stsenaariumi kokku panema. See tähendas, et hoolega tuli läbi mõelda, kuidas toimub õpiloos koostöö, koos õppimine ja mis roll on õpetajal. Kuidas ja mis teemadel õpilood valmisid, sellest ilmub Koolielus eraldi lugu juba varsti.   

Samal teemal:

• Õpilugu aitab õpetajal tehnoloogias orienteeruda
• Õpilugude katsetamine veebruaris
• Mida jõuab tunnis märgata 5 minuti jooksul?

Eesmärgiks on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. Mida teha, et osaleda multiprojektis? Lugege läbi projektiideed ning võtke ühendust projekti algatajatega, nemad saavad teid lisada projekti. Parim viis õpetajatega ühendust võtta on läbi eTwinningu portaali.

Projekt “Mis mulle koolis meeldib?”
Õpilaste vanus: 7-19
Projektis osalejad selgitavad välja, mis neile koolis meeldib ning loovad sellest lähtuvalt foto, joonistuse, video, kollaaži, plakati, teksti, audiofaili vms.
Projekti algatajad: Meili Läänemets ja Ingrid Maadvere

Projekt “Pilt rühmaaknast välja”
Õpilaste vanus: 4-7
Projektis osalejad jagavad vaadet oma rühma aknast õue, esitades sellest foto ning luues selle juurde lühijutu.
Projekti algatajad: Eve Saare, Leila Lehtmets

Projekt “Suur Munamägi”
Õpilaste vanus: 7-9
Projektis osalejad tunnevad rõõmu munadepühadest ja selleks valmistumisest. Igaüks saab kujundada vabalt valitud tehnikas pühademuna. Valminud munadest laotakse näitus seinale (Suur Munamägi)
Projekti algatajad: Marika Viks ja Ene Kruzman.

Projekt “Rõõm meie ümber”
Õpilaste vanus: 7-19
Projektis osalejad leiavad rõõmsaid hetki, tegevusi või emotsioone enda ümber ning jäädvustavad need fotodena, kujundavad neist omakorda fotokollaažid ja postitavad virtuaalnäitusele (Padleti seinale/
lingid.ee/multiprojekt) ja iga näituse külastaja saab rõõmu nautida ja suurendada omapoolse kommentaariga.
Projekti algatajad: Margit Laidvee ja Aimi Jõesalu

Projekt “Matemaatika meie ümber”
Õpilaste vanus: 5-9
Projektis osalejad märkavad matemaatikat enda ümber, teevad pilti ja koostavad ülesande sellest. Võivad teha video. Klassis/rühmas vormistatakse sein/plakat “Matemaatika meie ümber”.
Projekti algatajad: Ene Kruzman ja Nelli Kuldmaa

Projekt “Loodus ärkab! läbi programmeerimise ja robootika”
Õpilaste vanus: 6-11
Õpilased leiavad erinevaid kevade märke, vaatlevad neid ja kujutavad ise neid läbi robootika ja programmeerimise prisma.
Projekti algatajad: Kristi Rahn ja Kairi Mustjatse

Projekt “Kummituslood” - jutu kirjutamine või koomiksite loomine ning esitamine digitaalselt.
Õpilaste vanus: 7-9
Projekti tegevus: Õpilased kirjutavad üles või mõtlevad ise välja kummituslugusid. Tõestisündinud lugude puhul kindlasti märkida juurde ka, et lugu on päriselt juhtunud. Esitada võib kirjutatud faile või digitaalseid koomikseid. Kui kõik jutud on kokku kogutud, siis vormistatakse need ühiseks veebiraamatuks. Hea materjal, mida hiljem õpilastele ette lugeda või mida lapsed saavad ise lugeda.
Projekti algatajad: Maria Malozjomov ja Petri Asperk

eTwinningu projektides osalemiseks peab õpetaja end eTwinningu kasutajaks registreerima: https://www.etwinning.net/et/pub/preregister.cfm

eTwinning on tasuta ja turvaline platvorm Euroopas, kus õpetajad saavad sidemeid luua, koostööprojekte arendada ja ideid jagada. eTwinningu tegevust Eestis koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. eTwinningu suvekool Pärnus; Flickr

Samal teemal:

• Kaasamise aasta – eTwinningu 2017. aasta teema
• eTwinningu õppimisüritused toovad maailma klassiruumi