Selline n-ö tunnist läbi jalutamine on täiesti võimalik, kuid vajab põhjalikku ettevalmistust ning osapoolte kindlaid kokkuleppeid. Pedagoogide ühenduste ülesel koostööpäeval, PÜÜK 10-l said huvilised osa töötoast „Läbijalutamisega juhtimine – 5-minutiline tunnivaatlus“, mida juhendas SA Innove keelekümbluskeskuse metoodika peaspetsialist Maire Kebbinau. Augusti alguses Käsmus ja Võsul toimunud PÜÜK 10 üldine teema oli õpetaja kui liider, õpetaja kui õppimise juhtija.

Tunnivaatlus tähendab kahepoolset infovahetust: vaatleja saab infot õpetaja töömeetodite kohta, õpetaja aga omakorda tagasisidet, millele ta võiks aineõpetuses tähelepanu pöörata. Hea, kui koolikultuuris on kokku lepitud, kuidas tunnivaatluseid tehakse.

Töötoas osalenud arutlesid, mida võiks ja jõuaks 5 minuti jooksul vaadelda. Tulemused: kuidas õpilased on tundi kaasatud, kuidas toimub suhtlemine tunnis, missugused on õpetaja suhtlemisoskused, kas õpikeskkond toetab õppimist. Loomulikult ei vaadelda neid kõiki, vaid valitakse välja üks fookus. „Õpetajalt võiks küsida, millele ta tagasisidet soovib. 5-minutilise külastuse eesmärk ei ole tundi astuda ja õpetajat ehmatada. Kõik osapooled peavad teadma, et selline külastus tuleb,“ selgitas Maire Kebbinau.

Töörühmad mängisid mõttes ja omavahel arutledes 5-minutilise tunnivaatluse läbi, ja viis minutit oli uskumatult pikk aeg, selle aja jooksul jõudis paljut märgata. Näiteks rühm, kes oli fookusesse võtnud õpilaste kaasatuse, tegi tähelepanekuid õpilaste entusiasmi kohta (kas silmad säravad või on valdav väsimus, tüdimus), missugune on õpetaja asukoht klassis, kuidas ta liigub; missuguseid töövahendeid on tunnis näha, kuidas toimub suhtlus õpilane-õpilane, õpilane-õpetaja, missuguseid motivaatoreid õpetaja kasutab, et kogu klass oleks õppimisega haaratud (mängult märgati, et tagumises pingis näppisid poisid pidevalt nutitelefone).

Lühivaatlusele järgneb vestlus õpetajaga. Reflektiivsed küsimused on hinnanguvabad ning suunavad õpetajat ennast kõrvalt vaatama. Küsimus viib professionaalsele dialoogile, valikute ja otsustusaluse juurde, küsimusele ei otsita ühte õiget vastust. Näiteks: Ma nägin, et sa mõnikord juhtisid keelevigadele tähelepanu, mõnikord mitte (olukorra hinnanguvaba kirjeldus). Mille alusel sa otsustad, kas vigadele tähelepanu juhtida või mitte (õpetaja otsustuspunkti teadvustamine), et õpilased tähtsustavad korrektset keelt ja neil ei kao kõnelemisjulgus (otsustuspunkti valiku teadvustamine).

Rühmad koostasid reflekteerivaid küsimusi, ja see ei olnud kerge. Oluline on meeles pidada, et kogu tähelepanu peab koonduma tundi andud õpetajale, küsija roll on küsimuste kaudu aidata õpetajal parenduskohad leida.

Töötoas osalenud leidsid, et 5-minutilised tunnikülastused aitavad ennekõike kokku hoida aega ning kui neid õigesti planeerida ja läbi viia, siis mõne aja pärast ei imesta õpilased ega õpetajad, kui kolleeg tunni ajal klassi siseneb ja end vaikselt vaatlema asutab. Kõik teavad, mida see tähendab ja mis tulu koolipere tervikuna sellest saab.

Pedagoogide ühenduste üleste koostööpäevade varasemad teemad on olnud hindamine ja hindamismudelid, loovuse äratamine õpilases ja õpetajas, ettevõtlikkus, uurimuslik õpe, tutvumine kutseõppe võimalustega, koostöö koolis ja juhtkonna roll kooli arengus, innovaatilised õpetajad ja ideed jm.

Pedagoogide ühenduste ülesed koostööpäevad toetavad uue riikliku õppekava rakendumist koolides ning soodustavad aineühenduste koostööd. Koostööpäevade sihtrühm on lasteaiaõpetajad, üldhariduskoolide õpetajad, kutsehariduses üldhariduslikke aineid õpetavad õpetajad ja koolijuhid. PÜÜKide toimumist korraldab SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Haridusministeerium kutsub osalema koolijuhtide järelkasvuprogrammis
• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel