Rahuloluküsitlus hõlmab kõiki Eesti kaheksanda ja üheteistkümnenda klassi õpilasi. Lisaks küsitletakse pea 100 koolis ka neljanda klassi õpilasi. Samuti hõlmab küsitlus lapsevanemaid ja üldhariduskoolide õpetajaid.

Mais osalevad rahulolu küsitluses ka lasteaia õpetajad ja sealsed lapsevanemad, kevadel kutsekoolide ja kõrgkoolide vilistlased ning sügisel kutsekoolide õpilased ja õpetajad.  Küsitlus toimub elektrooniliselt ja selle viib enamikes sihtrühmades läbi SA Innove. Koolid ja koolipidajatest omavalitsused saavad küsitlusest tagasiside raportid, mida palume jagada õpilaste ja lapsevanematega, kuna rahulolu õppeprotsessiga luuakse eri osapoolte koostöös.

Küsitluse keskne korraldus vähendab üksikute õppeasutuste ja koolipidajate töökoormust ning rahakulu andmete kogumisel ja töötlemisel, sest iga kool või omavalitsus ei pea korraldama eraldi uuringut. Samuti võimaldab keskne uurimine koguda võrreldavat infot ja anda nii objektiivsemat tagasisidet. Täiendavaks plussiks on kogutud andmete suurem konfidentsiaalsus, mis on probleemiks eelkõige väikestes koolides. Et siduda rahulolu-näitajad koolides toimuvate arendustegevustega, plaanitakse keskse küsitluse andmed teha kättesaadavaks ka uurijatele.

Rahuloluküsitluses kasutatakse teadusuuringutel põhinevaid ja kontrollitud küsimustikke, mis annavad nii riigile, koolidele, õpetajatele kui ka lastele objektiivset tagasisidet. Küsimustikud katavad olulisi rahulolu komponente ning aitavad vajadusel leida koolidel üles oma tugevusi või ka vähese rahulolu põhjuseid.

Lisainfo: www.hm.ee/rahulolu

TAUST:

Eesti elukestva õppe strateegia üheks võtmenäitajaks hariduses toimuvate muutuste hindamisel on osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega. Hoolimata väga headest õpitulemustest on Eesti kooli aastaid iseloomustanud suhteliselt madalad või keskpärased rahulolunäitajad.

2016. aastal koostas Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ühtse kontseptsiooni alusel rahuloluküsimustikud kõigile haridusega seotud sihtgruppidele alates alusharidusest kuni täiskasvanute täienduskoolituseni.

Kontseptsioon põhineb teaduskirjanduse analüüsil ja varasemalt läbi viidud rahulolu-uuringutel. Loodud küsimustikke piloteeriti 2016. aasta sügisel. Küsimustikke hakatakse laialdasemalt katsetama 2017. aastal, täies mahus rakendama 2018.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolides toimub digioskuste küsitlus
• PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim
• Kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased

Innove viib koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi koolides ulatuslikku rahuloluküsitlust - küsitletavate ring on laiem kui varasemalt, hõlmates lisaks õpilastele ka õpetajaid ja lapsevanemaid. Mida küsitlus endast täpsemalt kujutab ja miks seda tehakse – sellest rääkisid Terevisioonis Aune Valk Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Keila kooli õppejuht Ahti Noor.

Vaata intervjuud siit! 

Samal teemal:

• PISA 2015: Eesti põhiharidus on Euroopa parim
• Kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased
• Oma kooliga on enam rahul poisid
• Riik hakkab senisest ulatuslikumalt analüüsima rahulolu haridusega

Tutvustatakse keskkondi ja töövahendeid Wizer, SketchPad, Logmakr, Pixacards, SchamticMind, mille juhendid lisati Koolieluportaali jaanuaris ja veebruaris. 

Veebiseminarile saab registreeruda siin. 

Varasemate veebiseminaride salvestusi näeb siit. 

Samal teemal:

• Uued töövahendid Koolielu portaalis
• Veebipõhised töövahendid kaartide loomiseks
• Aga mida Henry siis teeb igapäevaelus ja internetis?

Noorteühingud esitasid taotlused ministeeriumile eelmise aasta detsembris. Taotluste hindamise järel otsustati sel aastal toetada 18 üleriigilist noorteühingut: B. G. Forseliuse Seltsi Noortekogu, Eesti Breiktantsu Liit, Eesti Gaidide Liit, Eesti Noorte Naiste ja Noorte Meeste Kristlike Ühingute Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Noorte Tantsu Ühing, Eesti Skautide Ühing, Eesti Tänavaspordi Liit, Eesti Väitlusselts, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Mittetulundusühing Avatud Vabariik, Mittetulundusühing Tegusad Eesti Noored, Mittetulundusühing Urban Style, Mittetulundusühing YFU Eesti, Noorteühendus ELO, Noorteühing Eesti 4H, Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis.

Aastatoetuste kogusumma on 488 541 eurot.

Alates 2017. aastast on noorteühingute aastatoetuste saamise tingimuseks ühingute tegevuse seotus noortevaldkonna pikemaajaliste riiklike eesmärkidega ning toetust on võimalik taotleda ka kaheks aastaks.

Vastavalt noorsootöö seadusele võivad noorteühingu aastatoetust taotleda noorteühingud, millel on vähemalt 500 liiget ja mis tegutsevad vähemalt kolmandikus maakondades. Noorteühingutel on oluline roll noorte kaasamisel ja noorte ees seisvate väljakutsetega tegelemisel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Mõttetalgutel "Noorsootöö kvaliteet 2,0" jõuti mitme olulise seisukohani
• Noorteühingud saavad taotleda riigieelarvelist toetust järgmiseks aastaks

Kaks korda kuus toimuva robootikaringi eesmärgiks on tutvustada lastele robootikat ning roboteid. Järgmised robootikaringid toimuvad Kännukuke raamatukogus 8. märtsil ja 22. märtsil algusega kell 15.

Lisaks Kännukuke raamatukogu robootikaringile hakkab Tallinna Keskraamatukogu teenindusosakondi ja haruraamatukogusid külastama „Rändav robotite klass“, kus saab samuti robotitega tutvuda ja programmeerida LEGO WeDo2 roboteid. Robootikahuviline laps võib koos „Rändava robotite klassiga“ liikuda mööda raamatukogusid ja osaleda kõigil kohtumistel või oodata, millal robootikaring teeb peatuse lapse kodule või koolile lähimas raamatukogus.

Robootikaring „Rändav robotite klass“ on:

28. veebruaril kell 14 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8); 

16. märtsil kell 14 Väike-Õismäe raamatukogus ((Õismäe tee 115a);

23. märtsil kell 14 Pirita raamatukogus (Metsavahi tee 19);

5. aprillil kell 13 Nõmme raamatukogus (Raudtee 68);

19. aprillil kell 13.30 Paepealse raamatukogus (P. Pinna 8);

10. mail kell 14 Pääsküla raamatukogus (Pärnu mnt 480a);

16. mail kell 15 Pelguranna raamatukogus (Kangru 13).

Robootikaringidesse ootame 8‒11-aastaseid lapsi. Osalema ei pea kõigis robootikaringides, kaasa võib lüüa ka üksikutel kohtumistel. Robootikaringide üritused toimuvad kogu 2017. aasta vältel. 

Lisainfo ja robootikaringidesse eelregistreerumine e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Robootikaringe juhendavad raamatukoguhoidjad ja ringe toetab NutiLabor. Robootikaringides osalemine on tasuta!

Allikas ja foto: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Toimuvad robootikavõistluse FIRST LEGO League eelvoorud
• Vana jutuvestja nutiennustus
• Kohtumissari „Looduse ja teaduse muusika“ alustab taas!

Tänavune avalöök keskendub kirglikkusele kui ettevõtluses läbilöömise olulisele komponendile, tuletamaks noortele meelde, millest kõik alguse saab.

Ettevõtlushuvilised saavad võimaluse arendada mentorite ja ekspertide toel oma äriidee esimeste klientide ja prototüüpideni. Inspiratsiooni oma ideid kirega edasi arendada pakuvad avaüritusel koomik Louis Zezeran, laulja ja spordientusiast Uku Suviste, koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitjad Jaanus ja Hendrik Tomson, investeerimisguru Jaak Roosaare ja majandusekspert Kristjan Lepik.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektori Tea Varraku sõnul on eelnevad aastad näidanud, et meie tõuge ja abi on vajalik selleks, et idee-algest saaks innovatsioon. “TTÜs on olemas kõrgtehnoloogilised vahendid, kompetents ja oma ala tipptegijad, kes ka STARTERtech’is osalejaid nõustavad ning nõu ja jõuga aitavad. Mida aga osalejatelt ootame ongi kirg ja tahe tehtavasse pühenduda,” ütles Varrak ja täiendas: „Just seetõttu otsustasimegi kevadise programmi alustuseks kutsuda kirglikkusest rääkima inimesed, kel on mitmekülgsed huvid ja kes panustavad kõigesse maksimaalse pühendumuse ning kirega.”

STARTERtech äriideede arenguprogramm toimub kahel korral aastas – kevadel ja sügisel. Osalema on oodatud tehnoloogiavaldkonna ettevõtlusest huvitatud noored ülikoolidest, rakenduskõrg- ja kutsekoolidest ning gümnaasiumidest. Nelja kuu pikkune programm pakub uusettevõtlusega seotud koolitusi ja loenguid oma ala ekspertidelt, mentorite tuge ja järjepidevat tagasisidet. Programmi viiakse läbi inglise keeles ja osalemine on õppuritele tasuta.

2016. aasta edukateks näideteks STARTERtech programmist on MoleQl ja Avionica.

STARTERtech kuulub ülikoolide ülesesse programmi STARTER, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond ning veavad eest Tallina Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.

TTÜ Mektory STARTERtech Advanced tegevuste avalöök antakse esmaspäeval, 20. veebruaril TTÜ Mektorys (Raja 15) kell 17.30. Päevakava ja programmi tutvustuse leiab siit.  

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• TTÜ Mektory konkurss Bright Minds ootab koolinoorte äriideid
• Algab Python CodeClubi uus hooaeg

Kursusel osalejad saavad teadmisi, kuidas tulevikus luua isiklikku turvasüsteemi või muuta oma riided stiilseks lahedate valgusefektide abil.

Kursuse korraldaja, TÜ tehnoloogiainstituudi professor Alvo Aabloo arvab, et elektroonikat kasutavad nutikad asjad on meie igapäevaelu osa ning vajadus innovatiivsete IKT-seadmete arendajate järele on pidevalt kasvav. „See kursus on üks samm, kuidas pakkuda õpet paljudele ning selle kaudu leida võimalusi enda võimete rakendamiseks,“ jätkab Aabloo.

MOOC „Elektroonikast puust ja punaselt“ toimub 3. aprillist 12. maini. Kursuse maht on 2 EAP ehk 52 tundi. Koolituse edukalt lõpetanutele väljastatakse digitaalne tunnistus.

Vaba juurdepääsuga e-kursus ehk MOOC (Massive Open Online Course) on avatud registreerimisega täielikult veebipõhine täiendusõppekursus, mis on osalejatele tasuta.

Info ja registreerumine https://moocs.ut.ee

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• MOOCid – hääbuv haip või jätkusuutlik initsiatiiv?

eTwinningu pedagoogiline juht Anne Gilleran märgib väljaandes: "Me ei saa enam eristada digimaailmas ja füüsilises maailmas juhtuvat, need on igal tasandil üksteisega seotud ning sel, mis juhtub ühes, on suur mõju teisele." Just seetõttu vajame digitaalse kirjaoskusega vastutustundlikke kodanikke.

Raamatus määratletakse digitaalset kodakondsust kolme põhilise samba kaudu: kuulumine, kaasatus ja kaitse. 

Tänapäeval ei kasutata digitaalsete kodanike mõistet üksnes tehnoloogia kasutajate kohta, vaid see tähistab neid, kes kasutavad tehnoloogiat aktiivselt ning turvalisel ja vastutustundlikul viisil.

Sama rõhutatakse ka raamatus esiletoodud arvukates projektides, mis olid seotud eTwinningu 2016. a digitaalse kodakondsuse teemaga. Neist leiab ideid ja selgitusi, kuidas õpetajad ja õpilased on arendanud uusi digioskusi ja 21. sajandi õppimisvõimet. 

Raamatut on nüüd võimalik eTwinningu trükiste lehelt alla laadida. 

Samal teemal:

• eTwinningu jõulud
• eTwinningu aastakonverentsil räägiti digitaalsete kodanike kasvatamisest
• eTwinningu nädalal räägime digitaalsest kodakondsusest

Samuti luuakse mitmekülgseid ja paindlikke õppimisvõimalusi. 

Sihtasutuse Innove korraldatud taotlusvoorust saab toetust kokku 16 keeleprojekti.  

Toetuse saajate hulgas on kaheksa haridusasutuste riigi- ja võõrkeelte alast koostööprojekti, millega parandatakse kuni 26-aastaste noorte keeleoskust ning suurendatakse nende valmisolekut tööturul edukalt toime tulla. Innove elukestva õppe keskuse juhi Maarja Parve sõnul plaanivad õppeasutused projektide raames läbi viia kooliõpilaste keeleoskust arendavaid suvekoole ja noorte vahetusprojekte. „Näiteks korraldab Räpina Aianduskool keelesilla Narva-Jõesuu ja Räpina vahel ning toetust saab ka üks lasteaia projekt, kus keeleõppes kasutatakse lasteraamatute abi,“ toob Parve välja.

Lisaks toetatakse kaheksat kohalike omavalitsuste projekti, mille sisuks on ebapiisava riigikeele oskusega elanikkonna keeleõpe. Tavapäraste kursuste asemel pakutakse keeleõppeks ka muid viise, näiteks organiseeritakse keeleklubisid ja praktikavõimalusi. „Enim on rahastatud projektitaotluste seas just Narva piirkonna projekte, sest seal on vajadus keeleõppe järele eriti suur. Narvas on üheks sihtrühmaks ka taksojuhid, kelle keeleõpet plaanitakse parandada. Näiteks koostab kohalik keeleõppe firma taksojuhtidele eesti-vene vestmiku, samuti korraldatakse erinevaid situatsioonide läbimängimise treeninguid. Lisaks Narvale käivituvad keeleprojektid ka Paldiskis, Pärnus ja Valgas,“ selgitab Parve.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaeksperdi Pille Põikliku sõnul näitavad toetatavad projektid, et omavalitsused ja koolid on valmis keeleõpet korraldama ka loovalt ja paindlikult ning taotlusvooru avamisel soovitigi kõige enam leida ja laiendada paindlikke õppimisvõimalusi. 

Esimeses taotlusvoorus toetasid Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik keeleprojekte enam kui 117 000 euroga. Toetust saanud projektide nimekirja leiab Innove kodulehelt.

Taotlusvoor „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“ avatakse kohalikele omavalitsustele ja haridusasutustele ka sel aastal. Lähemat infot saab Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Innovest saab toetust taotleda õpetajate täiendusõppe läbiviimiseks
• Toetust saab taotleda koolide ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks

Teoks saab informaatikaviktoriin Kobras ja informaatikaolümpiaad. Suurem osa tegevustest toimub Tartu Ülikooli matemaatika-informaatika õppehoones J.Liivi 2, kus lõpuaktus ja võitjate autasustamine algab pühapäeval kell 15. 

Taustainfot informaatikaviktoriinist Kobras:

-          Kobras on üldhariduslik informaatikaviktoriin, küsimused on arvutite riist‑ ja tarkvarast, arvutiturvalisusest ja ‑eetikast, arvutus‑ ja sidetehnika ajaloost, arvutitega seotud matemaatikast ja loogikast ning informatsiooni mõistmisest ja tõlgendamisest üldisemalt;

-          arvestus toimub kolmes vanuserühmas (6.–8. klass, 9.–10. klass, 11.–12. klass);

-          ühes võistlusvoorus on 15 küsimust 45 minutiga;

-          eelvoor oli novembris Miksikese veebikeskkonna vahendusel (tänavu üle 4000 osaleja), lõppvoor veebruaris Tartus (kutsutakse ligi 75 parimat);

-          lisainfot (ka eelmiste aastate ülesandeid vaatamiseks) leiab http://kobras.ut.ee/;

-          Eestis toimub informaatikaviktoriin Kobras alates 2006. aastast.

 Taustainfot informaatikaolümpiaadist:

-          põhiosas programmeerimisvõistlus, kuigi on olnud üksikuid andmeanalüüsi, programmide testimise, algoritmide analüüsi jne ülesandeid;

-          arvestus kolmes rühmas (põhikool, gümnaasium, edasijõudnud);

-          ühes võistlusvoorus kolm ülesannet nelja-viie tunniga;

-          lahtine võistlus toimus novembris interneti vahendusel (tänavu 80 osalejat); eelvoor detsembris koolides üle Eesti (tänavu 90 osalejat); lõppvoor on veebruaris Tartus (kutsutakse ligi 35 parimat);

-          võitjatest pannakse kokku Eesti koondis rahvusvahelisteks informaatikaolümpiaadideks;

-          lisainfot (ka eelmiste aastate ülesandeid vaatamiseks): http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/informaatikaolumpiaad;

-          informaatikaolümpiaadi korraldatakse Eestis alates 1988. aastast.

Võistluste korraldamist ja võitjate auhindamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, TÜ arvutiteaduse instituut, Miksike, Nortal, CGI, ZeroTurnaround.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub kooliõpilasi programmeerimises kätt harjutama
• Arvutimängude loomise huvilised kogunevad Tartus
• Raspberry Pi algajatele