Tartu Ülikooli talveülikooli kursustel saab omandada uusi ja kasulikke teadmisi. Õppida saab enam kui 20 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis ja Narvas.

Talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid argikultuurist, religioonist, veebisuhtlusest, reklaammaterjalide kujundamisest, õigusest, eneseväljendusest, depressioonist jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU
5.01 Lapse usuline areng. Olga Schihalejev
31.01 Suhtlus eri religioonide esindajatega. Roland Karo
31.01 Argikultuur muutuvas maailmas. Tiiu Jaago
2.02 Taandumistarkus. Tõnu Lehtsaar
8.02 Raamis või väljas - loovad lahendused probleemidele. Signe Reppo

TALLINN
7.–8.02 Lapse viha juhtimine: turvaline toimetulek. Angela Jakobson, Jürgen Rakaselg
9.02 Millised on sõnumid ning kuidas neid mõista ja luua? Tiiu Taur

PÄRNU
1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös. Liina Puusepp

VILJANDI
28.–29.01 Eneseväljenduse alused. Tiina Mälberg
18.–19.02 Häälemängud. Aita Vaher

Koostöös Tartu Ülikooli muuseumiga saavad talveülikoolis osalejad külastada soodushinnaga Tartu Ülikooli muuseumit, Tartu Ülikooli kunstimuuseumit ja Tartu tähetorni.

Täpsem info www.ut.ee/talveulikool

Koostööpartnerid võid leida naaberkoolist, aga ka kaugelt Euroopa piiri pealt. Nii või teisiti on tore teada saada, kuidas naabrite juures (või kaugemal) jõuludeks valmistutakse, kas piparkooke küpsetatakse, mis jõululaule lauldakse või mida kingikotti pannakse. 

eTwinningu projektid rikastavad õppetööd, õpetavad tundma teisi rahvuseid ja kultuure. Ilmselt sobib jõuluteema hästi nii eTwinninguga alles alustavale õpetajale kui staažikale tegijale, sest materjali on palju ning sobivad nii digitaalsed töövahendid kui paber, liim, värvid ja käärid. 

Praegugi on meie õpetajatel ja õpilastel käsil mitu jõuluteemalist eTwinningu projekti.

Programmeeritud jõulukaart

Projekt „Koodiseiklus“ ("Code Adventure") on suunatud programmeerimismaailma avastamisele. Programmeerimiseks kasutatakse Scratch´i: valmivad jõulukaardid. Vanemad õpilased juhendavad nooremaid. Õpilased tegutsevad rühmades, koos on Eesti ja Norra õpilased. Ühtlasi saadakse selgeks, mis on autoriõigused või mis on netikett. 

Eestist osalevad projektis Peetri Lasteaed-Põhikool (õpetaja Signe Reidla) ja Pärnu Koidula Gümnaasium (õpetaja Tiiu Leibur). 

„Meie jõuluteemaline projekt on õpilastele andnud hea võimaluse iseseisvalt tutvuda arvutiprogrammiga Scratch. Oma jõulukaarte tehes said nad veidi inspiratsiooni näidiskaartidest. Selle jõuluprojektiga tegeledes on õpilased iseseisvalt õppinud lihtsamaid programmeerimisvõtteid. Õpetaja juhendab väga minimaalselt,“ ütleb Signe Reidla. „Kindlasti on lihtsam teha projekte, mis on seotud pühade tähistamisega. Nende projektide korral saavad õpilased rohkem teada erinevate riikide tähtpäevade tähistamise sarnasustest ja erinevustest. Projektipartnereid on võimalik leida igale projektile. Peab olema vaid partneritele sobilik projektiidee, mida saaks projekti loomisel aluseks võtta.“

„Eesti-Norra eTwinningu koostööprojekt “Code adventure” on oma olemuselt suunatud programmeerimisele, mis toimib põhimõttel õpilaselt õpilasele ehk vanemad õpilased juhendavad nooremaid. Miks? Programmeerimiskeel on 21. sajandi kõige olulisem oskus. Programmeerimine on ka väga loov tegevus – võimalik on kombineerida kunsti, keeleõpetust jne. Kuna projekti algusajaks sai november, siis otsustasime ühildada programmeerimise algtõdede omandamise jõulude teemaga, jõulutervituse programmeerimisega programmis Scratch,” selgitab Tiiu Leibur. “Alustasime interaktiivse jõulukaardi tegemisega, mida siis õpilased loovad omas keeles ning jagavad oma projektikaaslastele. Tore on see, et ka õpetajad osalevad kaardi meisterdamises/programmeerimises ning jagavad õpilastega ka oma jõulutervitusi. Kokkuvõtvalt - jõulud tulevad läbi visuaalse programmeerimiskeele ehk oleme kaasaegsed!” 

Jõulutervituse leiab siit:  https://twinspace.etwinning.net/26577/pages/page/153873

Kaardid posti teel

Õpetaja Kristiina Aluoja-Priimägi Tallinna lasteaiast Ojake juhendab 4-5-aastaseid lapsi projektis „Kirjasõbrad lastele, vahetame jõulukaarte“ ("Penfriends for kids, Christmas cards exchange"). 

„Liitusin eTwinninguga hiljuti. Minu lastele on see kõik põnev. Minu alustatud projekt "Penfriends for kids, Christmas cards exchange" on toonud neile palju toimetusi ja neile meeldib!“ ütleb Kristiina Aluoja-Priimägi ise projekti kohta. „Tehtud on mahukad ja ilusad jõulukaardid. Äsja panin neid posti. Meiega liitus veel 10 lasteaeda/kooli erinevates riikidest. Tegime lastega Euroopa kaardile märked, mis riikidest lapsed saadavad meile oma jõulukaarte. See kõik on selline maagiline jõuluootus-üllatus. Minu kui õpetaja jaoks on kõik uus ja põnev, nii tore uus väljakutse, mis teebki jõuluaega erilisemaks.“

Kristiina Aluoja-Priimägi lisas, et tema idee oli leida lastele kirjasõpru, kellega vahetada kaarte just pühade ajal (jõulud, lihavõtted, Halloween), aga ta on teinud teisigi projekte. „Postkaartide vahetusega projektides on raske see, et ma ise maksan saadetiste eest. Praegu saan hakkama, aga eks tulevik näitab.“

Post ja internet

Melliste Algkool-Lasteaia õpetaja Annika Apuhtin on õpilastega osaline projektis „Jõulupühad ümber Euroopa“ ("Merry Christmas aroud the Europe"). Lapsed teevad enda kohta lühikese tutvustava kirja või joonistavad endast pildi. Sellele lisatakse jõulukaart kas inglise keeles või oma emakeeles. Kaardid ja kirjad võib saata posti teel või siis teha Powerpoint-esitluse ja jagada seda Twinspace´is. 

„Projektis osalemine oli lastele meeldiv üllatus. Üllatusi tuleb kindlasti veel, kui teiste koolide kaardid ka meie juurde jõuavad. Ootan pikisilmi teiste koolide jõulutraditsioonide esitlusi Twinspace´is,“ ütleb Annika Apuhtin. „Tundub, et jõuluteemalistele projektidele leidub alati projektipartnereid. Eks ülemaailmseid pühasid kajastavaid projekte on lihtsam teha, sest teema on kõigile tuttav ja huvitav on võrrelda, kuidas sama püha tähistatakse mujal maailmas.“

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Marika Viks leiab samuti, et eTwinningus on alati olnud populaarsed jõuluteemalised projektid: „Jõulud on selline tore teema, millest saavad kõik rahvused ühtemoodi aru, kõik lapsed armastavad seda ning sellega käib alati kaasas palju positiivset. Kui oled juba õpilastega teinud jõulukaartide ja -laulude projekte, siis soovid järgmisel korral teha midagi teistmoodi.  Jõulud 2016 osalen oma 2. klassiga projektis „Kaotatud ja leitud“ ("Lost and Found"). See põhineb sõprusel, jõulude ajal tuleb sõpru meeles pidada.“

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Koolijuhid on oodatud eTwinninguga liituma!
• eTwinninguga Vilniuses
• eTwinningu võluv lihtsus

Anna-Liisa Blaubrük, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õppekvaliteedi juht kirjeldas pärast tunnustuse saamist, et tal on hea tunne, sest nemad on sarnaselt konverentsil avakõnega esinenud Neil Hawkes’i mõtetele pidanud oma koolis oluliseks erinevaid suhteid. „Kuna me olem kirjeldatud teed juba kolm aastat käinud ning lootnud, et me inspireerime meeskonnas üksteist, siis on selle märkamine liigutav,“ sõnas Blaubrük ning lisas, et nende järgmine ülesanne on ka edaspidi olla saadud tunnustuse ja nime vääriline.

Nõlvaku lasteaia direktor Merle Perm ning õppealajuhataja Karolin Kabanen olid tänulikud saadud tunnustuse eest. „Istusime oma meeskonnaga maha, kirjutasime nii, nagu me iga päev tegelikult elame, kirjutasime üles peegelpildi endast – ja siis saime kõrvalt sellise patustuse õlale, et te olete midagi hästi teinud. See annab meie meeskonnale hoogu juurde,“ sõnasid Perm ja Kabanen.

Külve Teder, Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia direktori asetäitja lasteaia juhtimise alal sõnas, et tal on hea tunne, et lapse arengule keskendumist hinnatakse. „See, mida me teeme, lähtub lapse arengust ja heaolust ja ma loodan, et tänu saadud tunnustusele saavad ka paljud teised innustust, et meilt õppida,“ lisas Teder.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar selgitas, et žürii tunnustas Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi teadlikku ja tulemuslikku väärtuskasvatust: tiitel anti süsteemse, tõenduspõhise ning kooli põhiväärtustest lähtuva analüüsi, aga ka õpilaskeskse ja väärtuspõhise koolikultuuri ning juhtimise arendamise eest. „Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaia puhul anti tunnustus süsteemse ja tervikliku väärtusarenduse, väärtuspõhise juhtimise, lapse arengu ja loovuse toetamise ning läbimõeldud ja sihikindla koostöö eest lapsevanematega. Nõlvaku lasteaed paistis silma sidusa ja tervikliku analüüsi, teadliku väärtuskasvatuse, kaasava juhtimise ning tugeva meeskonnavaimu kujundamise poolest,“ sõnas Punnar.

Sama konkursi raames anti üle ka tiitlid headele koolidele ja lasteaedadele. „Hea kooli“ ja „Hea lasteaia“ nimelised konkursid toimusid sel aastal neljandat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Järjepideva töö eest tunnustati tiitliga „Hea kooli edendaja“:

Haapsalu Linna Algkool
Nissi Põhikool
Tartu Kivilinna Kool
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
Tartu Luterlik Peetri Kool
Turba Kool
Türi Põhikool

Tiitliga „Hea lasteaia edendaja“ tunnustati:

Eralasteaed Naba
Nõlvaku Lasteaed
Saku Lasteaed Terake
Tallinna Lasteaed Sinilind
Tartu Luterliku Peetri Kooli Lasteaed

„Hea kooli rajaleidja“ tiitli pälvisid järgmised õppeasutused:

Emmaste Põhikool
Kilingi-Nõmme Gümnaasium
Kärla Põhikool
Loo Keskkool
Pärnu Vabakool
Saue Gümnaasium
Sillamäe Gümnaasium
Tartu Descartes'i Kool
Tartu Veeriku Kool

„Hea lasteaia rajaleidja“ tiitli pälvisid:

Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju
Tallinna Kannikese Lasteaed

„Edendaja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis on oma tegevuses pidanud oluliseks väärtusarendust, pöörates tähelepanu nii õpilaste kui ka lasteaiatöötajate individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

„Rajaleidja“ tiitliga tunnustab TÜ eetikakeskus õppeasutusi, mis teevad oma organisatsiooni arendamisel head tööd, pöörates tähelepanu iga lapse individuaalse arengu toetamisele koostöös eri osapooltega.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Triin Paaver, TÜ eetikakeskus

Samal teemal:

• 9. väärtuskasvatuse konverents analüüsib koolielu igapäevaseid valikud
• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu

Ühtlasi tutvustatakse seminaril MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel eesti keelde tõlgitud ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaari nr 12, mis selgitab, mida tähenab lapse õigus olla ära kuulatud.

Erinevatest uuringutest, sealhulgas Tervise Arengu Instituudi poolt 2015. aastal läbiviidud lastekaitsetöötajate koolitusvajaduse analüüsist selgub, et laste ärakuulamine (erinevad meetodid erinevas eas ja erinevate erivajadustega/probleemidega laste ärakuulamisel jne) on teema, mille osas lastekaitsetöötajad vajavad lisateadmisi.

MTÜ Lastekaitse Liit viis 2013. aastal laste ja noorte hulgas läbi küsitluse „Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides“, milles 12-aastane tüdruk Suure-Jaanist rõhutas: „Kuulata ja võtta arvesse laste ja noorte arvamusi. Isegi kui ei võeta, võiks põhjendada, miks ei võeta!“.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne õiguste kandja, olenemata oma vanusest. See põhimõte on väljendatud lapse õiguste konventsiooni artiklis 12, mis sätestab lapse õiguse olla ära kuulatud kõikides teda puudutavates küsimustes. „Õigus väljendada oma vaateid tuleb tagada lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks. ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutab, et konventsiooni artikkel 12 ei sea vanusepiiri,“ selgitas MTÜ Lastekaitse Liidu juhataja Tõnu Poopuu. „Laste osalus ja kaasamine on aastakümneid olnud Lastekaitse Liidu tegevuse üks põhiprintsiipidest, seega julgustame nii kodu/kooli/kogukonna kui ka ühiskonna tasandil kaasama lapsi neid puudutavate otsuste tegemisse varasest lapsepõlvest peale,“ lisas Poopuu.

Seminaril teevad ettekanded oma ala spetsialistid: kliiniline psühholoog PhD Kristjan Kask, kunstiterapeut ja psühholoog Helen Tartes-Babkina, lastekaitsespetsialist Kati Valma, vandeadvokaat Alan Biin. Advokaatide paneelis osalevad: vandeadvokaadid Eha Lillsaar, Li Uiga, Senny Pello, Ene Ahas ja advokaat Helen Lumelille Tomberg.

Tegu on järjekorras seitsmenda tasuta seminariga õigusalaste seminaride sarjast „Samal poolel – lapse poolel“, mis on suunatud lastekaitsetöötajate pädevuste tõstmisele, ning mida MTÜ Lastekaitse Liit korraldab koostöös Eesti Advokatuuri ja Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Seminari korraldamist toetab Justiitsministeerium projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Üldkommentaar nr 12 mitteametliku tõlke koostamist toetas Sotsiaalministeerium läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.

Allikas: MTÜ Lastekaitse Liit

Samal teemal:

• Lastekaitse Liidu aastakonverentsi üks teema oli võrdsed võimalused hariduses
• November on lapse õiguste kuu

Arvutijoonistuste võistlusele sai töid esitada kaheksal ajaloo- ja loodusteemal. Enim paelus autoreid teema „Elu ilma elektrita”, mis tõi võistlusele 1617 pilti. Populaarne oli ka Eesti 2016. aasta lind rasvatihane, keda kujutati 521 pildil. Enim konkursitöid laekus Tartu Aleksander Puškini Koolist, Narva Keeltelütseumist ja Kadrina Keskkoolist.

Eesti Ornitoloogiaühingu eriauhind parima tihasepildi eest: Mirjam Mäekivi (13 a), Kadrina Keskkool. Tii-tii-digitihane.

”Joonistajate oskused arvutiprogrammide võimaluste kasutamisel on aasta-aastalt kasvanud ja esitatud pildid rõõmustasid korraldajaid nii nutikate ideede kui ka osava teostusega,” ütles EENeti üldosakonna juhataja Anne Märdimäe.

Parimad joonistajad selgusid neljas vanuserühmas, samuti jagati välja eripreemiad. 

Kuni 10aastaste joonistajate seas esitas parima töö 9aastane Diana Filipia Narva Pähklimäe Gümnaasiumist. 11-13aastastest oli parim Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane Margit Kunnus. 14-18aastastest võitis Eneli Tordik Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning üle 18aastaste seas Joosep Sepp Tartu Kunstikoolist.

Esimene koht kuni 10aastaste seas: Diana Filipia (9 a), Narva Pähklimäe Gümnaasium, juhendaja Svetlana Jefimova. Rabarahvas.

Eesti Ornitoloogiaühingu eripreemiad parimate tihasepiltide eest pälvisid 10aastane Varvara Fedossova Jõhvi Vene Põhikoolist, 13aastane Mirjam Mäekivi Kadrina Keskkoolist, 17aastane Evgeny Stalmakov Narva Keeltelütseumist ja 20aastane Mari-Liis Kirsimägi.

Esimene koht 14-18aastaste seas: Eneli Tordik (18 a), Tallinna Saksa Gümnaasium. Rabarahvas.

Lisaks parimatele joonistajatele auhinnati ka juhendajaid. Parima juhendaja tiitli sai Svetlana Jefimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, kelle juhendamisel jõudis finaali 27 pilti. Järgnesid Valeria Nazarova Narva Keeltelütseumist ja Aljona Leokina Haabersti Vene Gümnaasiumist.

Kõige rohkem võistlusele laekunud pilte juhendas Olga Kravtšenko Tartu Aleksander Puškini Koolist, kokku 274 arvutijoonistust. Järgnesid Piret Särg Kadrina Keskkoolist ja Valeria Nazarova Narva Keeltelütseumist.

Võistluse „Ajarada” korraldas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus EENet koos Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ornitoloogiaühinguga.

Esimene koht täiskasvanute seas: Joosep Sepp (19 a), Tartu Kunstikool. Elu ilma elektrita.

Võidutööde näitust ja kõiki teisi võistlusel osalenud pilte saab vaadata siit.

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks vajaliku infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine. Esimese EENeti arvutijoonistuste võistlusega tähistati 2002. aastal kümne aasta möödumist interneti püsiühenduse käivitamisest Eestis. 

Samal teemal:

• Tarkusepäeval algab EENeti arvutijoonistuste võistlus „Ajarada“
• EENet tähistab 23. tegevusaastat

Loo autor on Kristi Semidor, töötav lapsevanem, nutiseadmete kasutaja.

Mänguautomaadid meie taskutes sõltuvust tekitamas 

Ameerika IT ja disaini evangelist Tristan Harris on kirjutanud mitmeid artikleid sellest, kuidas nutitelefonides leiduvad äpid on disainitud meis sõltuvust tekitama. Need taskus kantavad  „mänguautomaadid“ kasutavad ära inimlikke nõrkusi, et kindlustada meie pidev tähelepanu. Keskmiselt vaatab üks nutiseadme omanik seda 150 korda päevas. Harris küsib, kas teeme ka tegelikult päevas 150 korda teadliku valiku ekraani vaatamiseks, ning toob välja peamise põhjuse, miks nutitelefonid ja mänguautomaadid sarnanevad – see on vahelduvalt muutuv autasu, mida me ihaldame. Tehnoloogia-disainerid on sidunud iga kasutaja tegevuse nn auhindadega. Milliseid teateid mulle veel on tulnud, milliseid pilte on sõbrad lisanud, kas minu lisatud pilti on juba „laigitud“, milline teade/uudis/pilt tuleb järgmisena? Nii liigume me aina edasi, kartes maha magada midagi tähtsat. 
Sõber „tagis“ ehk märkis mind pildil. See võiski nii olla, aga see võis olla ka Facebooki või Instagrami automaatne pakkumine – lisasid pildi, nüüd märgi ära näod, kes on pildil. Psühholoogiliselt on meile tähtis heakskiit („laikide hulk“). Ja meie mõtleme, et oleme oma valikutes vabad, nendib Harris. Kulutatud aeg, mille me veebikeskkondades veedame, on see, mille pärast võisteldakse. Üks üsna häiriv ja siduv uuendus on Facebooki sõnumisüsteemi funktsionaalsus, mis näitab kohe, kas keegi nägi mu postitust – kui nägi, ja ka vastas, on ta omakorda kohustatud vastama (ta ju nägi, et ma nägin, et ta nägi). Ja nii segatakse meid kogu aeg. 

Produktiivsus langeb segajate tõttu 

Christian Montag ja Peter Walla on uurinud digisõltuvust. Nutiseadmetel ja muudel digivahenditel on ülioluline roll nii tööl kui ka vabal ajal. Millal need digivahendite ja -keskkondade võimalused, mis meie produktiivsust suurendasid, hakkavad meie vastu töötama? Siis, kui hakkame oma igapäevaseid töid edasi lükkama selle nimel, et saaks veebis surfata ja sotsiaalmeedias teiste elu elada? 

Keskendumishäired tekivad pidevast segamisest, mida omakorda tekitab soov nutiseadmest uuendatud infot kontrollida, lisaks vilkuvad teated arvutikraanil, et sulle tuli meil vm. Montag ja Walla ütlevad, et süvenemise mõttes on suur vahe, kas veeta 60 minutit järjest nutiseadmes või vaadata 60 korda iga minuti järel teavitusi. Enamasti üsna mõttetuid teateid. Ja kui palju läheb aega, et mõne töö tegemiseks end taas kokku võtta ja keskenduda, tekitada positiivne töövoog (teiste loodud uudisvoo jälgimise asemel). 

Kuna enamasti on meie töö seotud arvuti või nutiseadmete kasutamisega, ei saa nendest täielikult loobuda. Aga me võime teha professionaalse ja sõltumatu valiku selles osas, mis meie ekraanile vilkuma pääseb. 

Mitmed erinevad tegevused asendumas ühega – ekraani vaatamisega 

Kuidas vaadati perega telekat veel nullindatel? Kes vaatas päriselt, kellel oli lisaks ajaleht käes, kes kudus või tegi muud näputööd. Nii et keskendumise segajaid jagus varasematelgi aegadel, aga kunagi pole olnud olukorda, kus nutiseadme ekraani jälgimine on muude harjumuste asemele tulnud, need asendanud. Kudumise asemel skrollib pereema ekraanil parimaid näputööde näiteid. Sõrmed on harjunud klaasipinnal libistamisega, nõel või varras võib peenmotoorika kasutamatuse tõttu näpu vahelt libiseda. 

Suhtlemise, mängimise asemel surfame uudisvoos. Muide, nutiseadmetes olevat keskmiselt 60-70 äppi, millest vaid kümmekonda kasutatakse. 

Kuidas keskendumisvõimet tagasi saada? 

Sakslased Montag ja Walla soovitavad alustada end ümbritseva keskkonna ülevaatamisest. Näiteks, kas magamistoas on äratuskell või kasutatakse nutiseadet, mis padja kõrval lebab? Kui juba aja kontrollimiseks nutiseadme kätte võtsin, siis võiks ka uudised üle vaadata... Aga kusagil peab saama online-maailmast puhata, näiteks magamistoas. 

Tehes mõnda süvenemist nõudvat tööd, soovitavad sakslased sulgeda meiliprogrammi ja keelata nutiseadmes teavitused. Ka erinevatel ajajuhtimise koolitustel õpetatakse, et meilidele tuleb vastata  aeg-ajalt, mitte katkestada pidevalt oma teisi tegemisi, kui nähakse vilkumas saabunud teadet (eks see oleneb ka tööst, võib-olla on meilidele kiire reageerimine kõige tähtsam).  

Suheldes sõpradega tuleb keskenduda sotsialiseerumisele päriselus. Räägitakse kvaliteetajast. 

Eestlased on hoolimata individualisti sildist siiski üsna kollektiivselt meelestatud, kui asi puudutab häirivaid kombeid. Ei ole ju viisakas õhtusöögilauas nutitelefoni sukelduda, kui vestlus käimas. Küllap hakkab muutuma normiks, et nutiseadet eelistavale kaaslasele tehakse märkus. 

Nutiseadmetest ja neis peituvast ei pea loobuma. Maailmas toimuvaga saad kursis olla ka nii, et ei loobu täielikult online-elust. Aga „ole kohal“, vali kanaleid ja juhi ise oma uudisvoogu. 

Allikmaterjalina kasutatud: 
Harris, T. Smartphone addiction – The Slot Machine in Your Pocket, Spiegel Online International, 2016 
Montag, C, Walla, P. Carpe diem instead of losing your Social mind: Beyond digital addiction and Why we all suffer from digital overuse, Applied Psychology 2016  

Samal teemal:

• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama
• Digibuffee äratab isu ja aitab valikuid teha

Kolmapäeval, 7. detsembril kella 16.00-17.00 toimub venekeelne veebiseminar „Learning apps ja teised keskkonnad“, kus EHTE Humanitaargümnaasiumi Haridustehnoloog Dmitri Mištšenko toob esile erinevate ainete näiteid ning räägib ülesannete koostamisest ja klasside kasutamise võimalustest. Salvestus. 

Teisipäeval, 13. detsembril kella 19.00-20 toimub veebiseminar „Koolielu uued töövahendid novembris“, kus HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustab keskkondi, mille juhendid lisati Koolielu portaali novembrikuus. Salvestus. 

Esmaspäeval, 19. detsembril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Joonistamise keskkonnad“. Enne jõule uurime üheskoos erinevaid joonistamist võimaldavaid keskkondi ning valmistame  jõulukaarte. Veebiseminari viib läbi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

„European Digital Skills Award 2016“ tiitlile kandideeris 258 projekti üle kogu Euroopa, nendest valiti välja 16 finalisti neljas kategoorias. Tunnustati projekte, mis julgustavad inimesi arendama oma digitaalseid oskuseid nii töö ja hariduse valdkonnas kui ka igapäevaelus üldiselt. Põhilisi kriteeriume oli projekti mõjukus, aga ka korratavus ehk võimalus sarnast projekti teistes riikides kasutusele võtta.

ProgeTiigri programm valiti haridusvaldkonna nelja parema hulka. Lisaks ProgeTiigri programmile pääsesid finalistide hulka ka Ungari projekt “Programmeerimislaager majanduslikult vähekindlustatud lastele”, Poola projekt “Kodeerimismeistrid” ning Itaalia programm “Tulevikuprogramm”. Võitjaks kuulutati Ungari projekt "Programmeerimislaager majanduslikult vähekindlustatud lastele".

„Eesti programmi eduks on valdkonna üleriigiline koordineeritus ja muidugi ka riiklik finantsiline ja poliitiline toetus,“ tõi välja ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Kui riigi prioriteedid on arengueeldus, siis tegelik töö toimub rohujuure tasandil – edu taga on tublid õpetajad, kes on avatud uutele ideedele, meetoditele ja tehnoloogia kasutamisele. Lõpptulemusena on ju oluline, et lapsed tunneksid ennast tehnoloogia kasutamisel kindalt ja saaksid hakkama tuleviku töökohtadel," lisas Peets.

ProgeTiigri programmi eesmärk on arendada õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ning digipädevusi. Programmi fookuses on kolme põhivaldkonna – inseneriteadused, disain ja tehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – integreerimine õppeprotsessi. Programmi raames on koolitatud rohkem kui 3000 õpetajat, õpilaskonkurssidel on osalenud üle 1200 lapse. Ligi 300 õppeasutust on varustatud robootika- ja tehnoloogiavidinatega. Samuti on loodud digitaalsete õppematerjalide ja töövahenditega veebipõhine kogumik, mida õpetajad õppetöö läbiviimisel kasutada saavad. Programmi toel on 13 maakonda loodud haridustehnoloogide ja europa õpetajate võrgustikud, kus sajad inimesed toetavad tegevuste läbiviimist ka maakondlikul tasandil.

Lisainfo konkursi ja finalistide kohta.

Foto: Koolielu arhiiv. Õpetajad HITSA nutiklassis robootikakoolitusel. Kevad 2016.

Samal teemal:

• Robot liikuma!
• Veebiseminaril tutvustatakse ProgeTiigri digitaalse õppevara kogumikku
• ProgeTiigri õppevara kogumiku lühikoolitused
• Digitaalselt aktiivne kool

Esimesed võistlejad asuvad võistlustulle juba kell 9. Esimesel võistluspäeval toimuvad võistlused: LEGO Sumo, 3 kg LEGO Sumo, LEGO Joonejärgimine, LEGO Wedo, VEX IQ, ProgeTiigri Haridusrobotite võistlus.

Kell 18 algab rahvusvaheline kosmoserobootika konverents (inglise keeles).

Ettekanded:

• Joseph Minafra – Lead for Innovation and Technical Partnerships, NASA (USA)

• Russ Fisher-Ives – Director of Global Programs at RoboRAVE (USA)

• Gianfranco Visentin – Head of Automation and Robotics Section, European Space Agency

• Priit Kull – Project Manager of SHEE Project, Mars House (Eesti)

Täpne ajakava ja registreerumine nii konverentsile kui ka töötubadesse: http://www.robotex.ee/

Robotexile, mis toimub 16. korda, on ennast kirja pannud 2701 kahekümnest erinevast riigist pärit võistlejat koos 1148 robotiga.

Kolme päeva jooksul on saavad külastajad osa 23 robotivõistlusest, 500 ruutmeetril paiknevast tehnoloogianäitusest ja 162 töötoast.

Robotex toimub 2.-4. detsembril TTÜ Spordihoones (Männiliiva tänav 7, Tallinn).
Üritus on avatud iga päev kell 10-18. Sissepääs on TASUTA!

Allikas: TTÜ

Samal teemal:

• HITSA kutsub Robotexile!
• Maailma suurimale Robotexile on oodatud ka täiskasvanud, õppima

Huvitava Kooli sügiskonverents „Õppimise ruum“ toimus 29.-30. novembril Tartus ja kohadki olid sellised, kus palju vaadata ja õppida – üsna mittekooliliku (heas mõttes!) sisekujundusega Tartu Tamme Gümnaasium ja samas kõrval Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Kahe kooli lähedus on soodustanud ka koostööd ja õppimise ruumi laiendanud. 

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatrium

Algatuse Huvitav Kool koordinaator Pille Liblik ütles avasõnades, et inimesed koolis ja ruum, mis neid ümbritseb, moodustavad terviku. Kodu kujundades mõtleme oma vajadustele, aga kooli kujundades? „Kui ruum ei arvesta õppija vajadustega, siis on ka õppija motivatsioon madal,“ ütles Pille Liblik. 

Kadri Klementi ja Katrin Koov Eesti Arhitektide Liidust ning Grete Arro Tallinna Ülikoolist asusid oma ettekandes taasleiutama koolimaja ja tõstatasid küsimuse, kas otsime ühte head ruumi või ruumilist mitmekesisust? Mis on õppimine? „Ruumikujundusega on võimalik suurel määral mõjutada seda, mil viisil inimesed suhtlevad, kui edukad nad on. Psüühiline ja füüsiline ruum on seotud. Õpetaja saab õppimise ruumi kujundada siis, kui ta õppijat hästi tunneb,“ mõtisklesid esinejad. 

Et klassikaline koolitund toimub peamiselt ikkagi klassikalises koolimajas, keskenduski ettekanne füüsilise ruumi kujundamisele. „Füüsiline ruum ei saa olla ainult taust, seda tuleb projekteerida lõimitult vaimse ja sotsiaalse ruumiga,“ sõnas Kadri Klementi. 

Koolimaja projekteerides, sisustades ja kasutades tasub teada, et õpperuum on paindlik. Kooliruumi võimalusi tuleb osata kasutada (miks mõni ruum kogu aeg tühjana seisab?). Hea ruum pakub valikuid õpilasele ja õpetajale, soosib erinevaid tööviise, mööblipaigutust saab muuta. „Valikute võimaldamine on motiveeritud õpilase ehitusklots,“ sõnas Grete Arro.

Tartu Tamme Gümnaasiumi aatriumis on eraldatud koht, kus vahetunnis kas omaette olla, õppida, arvutisse sukelduda, raamatuid lugeda või lauamänge mängida. Sõnaga - lõõgastuda. 

Kooliruum toetab õpilaste liikumisharjumusi, võimalused on nähtaval ja käeulatuses, aga ei tähenda, et tuleb kohe sportima asuda. Väliruum on kooliruumi sidus osa, kutsuv ja lihtsalt ligipääsetav, ja seal saab ise mänge välja mõelda. Kooliruum on sotsiaalne ruum, kus privaatsus on samuti oluline.

Puhkenurgad koolimajas 

Mõlemal konverentsipäeval pakuti rohkelt töötube alates ekskursioonidest koolimajas ja lõpetades õpivõimalustega muueumis ning raamatukogus.

Kõneks oli ka õuesõpe. Töötoas „Kool looduses ja loodus koolis“ tutvustasid klassist välja minemise kogemust Tallinna Rocca al Mare Kooli ja Hiiumaa Palade Põhikooli õpetajad. Rocca al Mare Koolis õpib sama palju õpilasi nagu on Hiiumaal kooliskäivaid lapsi kokku, aga laste arv ei mõjuta tegevuste sisukust.

Palade kooli direktor Antti Leigri sõnas, et nende kool asub looduse keskel, pole mõeldavgi, et looduse õpetamisega ja õpetamisega looduses ei tegeletaks. Kool asub ühes majas loodushariduskeskusega, moodutades toreda terviku, ja Palade loodushariduskeskuses käivad tundides-programmides kõik Hiiumaa koolid. „Hiiumaa on väike, kui midagi teeme, siis kõikidele Hiiumaa lastele. Peame oskama õppimise ruumi jagad,“ ütles keskuse juhataja Karin Poola. Loodushariduskeskuses on keskkonnalabor, õppeklass, metsanduslikud õpperajad, kivimite õppehoone, Soera talumuuseum ja loomulikult Hiiumaa loodus. Keskus on eriline veel selle poolest, et seda peab ülal Pühalepa vald. 

Rocca al Mare Koolis on 12 aastat tegutsenud loodusklass, mis on õppeaine, koolitund, õuesõpe, projekt ja väärtuskasvatus ühtekokku. „Loodus on Rocca al Mare Kooli üks õpetajatest,“ sõnas loodusklassi juhataja Maire Künnap. Loodusklass koosneb kolmest moodulist: loodus-, pärandkultuuri- ja hoolivusmoodul. Väga üldiselt öeldes tähendab loodusmoodul loodusesse minekut, pärandkultuurimoodul Eesti ajaloo ja kultuuri tundmaõppimist võimalikult ehedal kujul ja hoolivusmoodul abistamist, näiteks talvepuude riita ladumist või mõisapargi korrastamist. Ja seda kõike ei tehta mitte Tallinna külje all, vaid minnakse Eestimaale sügavalt sisse, avastatakse ääremaid ja renoveerimata kultuuriväärtusi, ööbitakse metsas, kuulatakse vaikust ja nutividinaid kaas ei võeta. Tegevuste raskusastmed on klassiti loomulikult erinevad. „Võib ka öelda, et see on enese tundmaõppimise kursus. Tahame, et lapsed õpiksid Eestit hästi tundma, et neil tekiks loodusega emotsionaalne side, et nad seoksid oma tuleviku Eestiga,“ ütles Maire Künnap.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Koolid saavad koolikogukonna kaasamiseks toetust
• Tänapäeva noored vajavad rohkem inimlikkust ja empaatiat
• Seminar „Hooliv kool – võti katkestamise vähendamiseks?“ keskendub kutseharidusele