Minister Mailis Repsi sõnul aitab töökohapõhine õpe luua tihedama seose õppe ja tööturu vahele. „Õppimine käib õppeasutuse, õppuri ja tööandja koostöös ning eesmärgiks on see, et õpe vastab paremini tööandjate vajadustele,“ ütles minister Reps. „Tööandjad saavad aktiivselt osaleda tööjõu koolitamises ja õppuritel on edaspidi üleminek tööellu sujuvam. Senised kogemused kutsehariduses näitavad, et õpipoisiõpe on noorte seas populaarne ja tööandjate poolt hästi omaks võetud.“

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa sõnas, et üha tihedam koostöö tööandja ja kõrgkooli vahel on võtmetähtsusega tulevase spetsialisti koolitamisel, et tagada  parimate teadmiste ja oskustega omandamine juba kõrgkooli õpingute ajal. „Töökohapõhine õpe on kõrghariduses alles teed rajamas, kuid spetsialistide õpetamisel kindlalt jätkusuutlik,“ ütles Kõrgemaa.

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Eneken Titov märkis, et ettevõtlusoskusi tulebki õppida läbi praktika. „Laiemalt vaadates on selline mudel igasuguse erialaseid teadmisi ja oskusi andva hariduse tulevik,“ ütles Titov. „Kõrgkooli vastutus on tagada, et õpe kataks kõiki vajalikke oskusi ning praktikat toetaks ka analüüsi- ja muude üldoskuste arendamine ja silmaringiteadmiste andmine. Erialaoskused ja väärtuslikud kontaktid saadakse aga töökohal.“

Töökohapõhine õpe on õppevorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal moodustab üle poole õppekava mahust. Kui kutsehariduses alustati õpipoisiõppega 2002. aastal, siis kõrghariduses ei ole seni töökohapõhist õpet praktiseeritud.

Töökohapõhise õppe laiendamine on üks osa tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamise programmist PRÕM, mida rahastatakse tõukefondidest.

Taustainfo

• Töökohapõhine õpe toimub õppekava alusel, õppur täidab töökohas ettevõttepoolseid tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Lisaks toimub õppetöö õppeasutuses.
• Kutsehariduses on rakendatud õpipoisiõpet rohkem kui kümme aastat. 2016/2017. õppeaastal oli õpipoisiõppes 1381 osalejat, mis on 5,5% kõigist kutseõppuritest. Kutsehariduses moodustab töökohas toimuv õpe vähemalt 2/3 õppe mahust.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Suviseid kutseõppevõimalusi enam kui 200 õppekaval ilmestavad kutsekoolide virtuaaltuurid
• Töökohapõhine õpe on kiireim võimalus tööpuuduse vastu võitlemisel

ProgeTiigri programmi ja Targalt internetis projekti raames korraldatavate õpitubadega toetame tehnoloogiahariduse ja targa internetikasutuse laialdasemat levikut õppijate ja õpetajate seas. 

Õpitubade läbiviimiseks võib valida erinevaid tehnoloogilisi vahendeid ja võimalusi, samuti neid omavahel lõimida: robootikaseadmed, programmeerimine, 3D-tehnoloogia, arvuti teel juhitavad seadmed, multimeedia jne. Lisaks tehnoloogiliste vahendite ja keskkondadega tutvumisele peame tähtsaks ka tähelepanu pööramist targale ja turvalisele internetikasutusele, niisiis võib tänavustes töötubades ka eraldi teemana käsitleda tarka internetikasutust. 

NB! Õpitubade läbiviimist toetab HITSA, toetuse saamiseks tuleb esitada ideekavand. Saadetud ideekavanditest valib HITSA välja toetuse saajad. 

Õpitoa korraldamise tingimused

Ühe õpitoa minimaalne pikkus on kaks akadeemilist tundi.

Õpitoad peavad olema suunatud huvilistele vanuses 5–20 eluaastat.

Kaasatud peavad olema ka õppijad väljaspool korraldaja kooli/lasteaeda vm asutust. Seega palume õpitoa korraldamisel arvestada sellega, et tegemist on avaliku üritusega, kuhu võivad registreeruda kõik huvilised.

Üks korraldaja võib läbi viia mitu õpituba.

Õpitoas osalejate minimaalne arv on 12. 

Õpituba peab toimuma ajavahemikul 7.–22. oktoober 2017.

Õpituppa registreerumine tuleb avada hiljemalt 26. septembril 2017 (registreerumisvormi näidis).

Kõik osalejad peavad õpitoas osalemise kinnitama allkirjaga registreerimislehel (lae registreerimisleht alla siit). Registreerimisleht tuleb teha iga õpitoa kohta eraldi ja saata HITSA-le pärast õpitoa toimumist (aadress: Elise-Marit Kippar, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Akadeemia tee 21/1, Tallinn 12618).

Õpitoa korraldaja vastutab ise kõikide korralduslike tegevuste eest (registreerumise avamine, toitlustuse tellimine, osalejate leidmine jne). HITSA toetab õpitoa korraldamist, hüvitades korraldajale õpitoa läbiviija töötasu (110 eurot bruto/1 õpituba) ja osalejate kerge eine (kuni 3 eurot osaleja).

Õpitoa läbiviimiseks vajalike uute tehnoloogiliste seadmete ostmist ega ruumi renti ei toetata.

Läbiviidav õpituba tuleb lisada Code Week Euroopa kaardile: http://events.codeweek.eu. 

Samuti tuleb lisada töötubadest/seal valminud loovtöödest video või pildimaterjal Facebooki gruppi, mis on loodud selleks, et õpetajad saaksid jagada häid ideid ja näha, milliste vahvate tegemistega paistavad silma teised haridusasutused. Juhime tähelepanu, et juhul, kui fotol või videos on lapsed äratuntavad, peab nende avalikustamisel olema ka lapsevanema nõusolek. 

Esita õpitoa läbiviimise kavand SIIN hiljemalt 17. septembriks 2017.

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001) ja Euroopa Ühendamise Rahastu projektist „Targalt Internetis“.

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ning korraldama sellega seotud üritusi.  

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Loomisel on esimesed informaatika digiõpikud
• Code Week 2017 – taotleda saab stipendiumi!
• „Mängumaraton“ – harjutusi programmeerimisnädalaks

Digipööre ja muutunud õpikäsitus tähendavad õpetajate jaoks eelkõige valmisolekut olla mittekonventsionaalsed. Digitehnoloogia rakendamine õppetöös tähendab õpetaja jaoks, et ei saa enam kõndida sissetallatud rada, vaid peab pidevalt lahendama tehnoloogia kasutamisest tulenevaid ootamatuseid, kujundama õppeprotsessi loominguliselt, muutes jooksvalt õpitegevuste sisu, esitust ja järjekorda.

Kutsehariduse praktilise seminari "DigiMeister 2017: kätelkõnd" eesmärk on muutunud õpikäsituse ning digitehnoloogia sidumine digipöörde ellukutsumiseks kutseõppeasutuses. Seminari sisuks on praktilised töötoad, mille käigus tutvustatakse häid praktikaid digitehnoloogia kasutamisel. 

Näiteks töötoas "Digipööre kutsehariduses" tutvustatakse kutseõppeasutuste enesehindamise tulemusi ja digiplaane lähtudes kolmest digiküpsuse valdkonnast: õpikäsitus, muutuste juhtimine ja digitaristu. Töötoas esinevad Mart Laanpere ja Romil Rõbtšenkov Tallinna Ülikoolist. Õppijate ja õpetajate digipädevuste arendamise töötoas tutvustatakse õppijate ja õpetajate digipädevuste hindamismudelit ning õpetajatele mõeldud koolitust „Digipädevuste arendamine haridusasutuses“. Töötoa viivad läbi Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Laine Aluoja Türi Põhikoolist. Töötoas "Veebivahendid õppetöö rikastamiseks" antakse ülevaade erinevatest veebivahenditest (Wizer, Educaplay, Tes Teach), milles saab luua ülesannete kollektsioone. Töötoa viivad läbi Anne Krull Tartu Kutsehariduskeskusest ja Riina Tralla Luua Metsanduskoolist.

Kõikide töötubade kohta saab lähemalt lugeda siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rakveres toimub oskuste aasta Lääne-Virumaa inspiratsiooniüritus
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus
• Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses

Mullune aasta-analüüs võttis fookusesse seitse haridusvaldkonna kriitilisemat teemat.

Aasta-analüüs toob esile, et kümne aastaga on Eestis välisüliõpilaste arv kasvanud neli korda, jõudes enam kui 8 protsendini kõikidest meie kõrgharidustaseme õppuritest. Samuti on kandnud vilja loodus-, täppis-, ja tehnikateaduste õppimise arendamine, sest suurenenud on nii huvi nende valdkondade vastu kui ka lõpetamine. Kasvanud on ka doktorantuuri lõpetanute hulk, kuid eesmärgini – milleks on 300 lõpetajat aastas – Eesti veel jõudnud ei ole. 

Minister Mailis Reps märkis, et rahvusvaheliselt paistab enim silma meie põhikooli kõrge tase. „Me ei väsi kordamast, et meie noored on selgelt maailma tipus. Samamoodi on väga tugevad ka meie üldkeskhariduse ning kõrghariduse lõpetanute üldised infotöötlusoskused. Teisalt on selge, et peame vähendama madala haridustasemega noorte hulka ning kriitiliselt vaatama, milliseid valikuid teevad õppurid põhikooli järel,“ sõnas minister Reps.

Teiste riikide taustal on tähelepanuväärne ka Eesti õpetajate töötasu väga kiire kasv. Aastatel 2012-2016 kasvas üldhariduskoolide õpetajate keskmine töötasu pea 50%. „Sama olulist tööd teevad ka lasteaiaõpetajad, mistõttu peame kiirkorras vähendama regionaalset palgalõhet alushariduses ning kasvatama keskmist töötasu. Selleks toetame kohalikke omavalitsusi järgnevatel aastatel enam kui kuuekümne miljoni euroga,“ märkis minister. 

Aasta-analüüs toob välja, et noorte osavõtt huviharidusest, huvitegevusest ja muust noorsootööst on kasvamas. Ainult kümme protsenti noori ei osale kusagil. „Huvitegevus peab olema mitmekesine ja kättesaadav igas Eestimaa nurgas, sest lisaks kooliharidusele peab olema igal lapsel ja noorel sõltumata elukohast võimalus tegeleda sellega, mis talle meeldib – olgu selleks näiteks laulukoor, robootikaring või spordikool,“ ütles Mailis Reps.

Koos aasta-analüüsiga avaldas ministeerium ka põhjalikuma ülevaate lõpetanute edukusest tööturul. Sellest selgub, et õppimine tasub end ära - kõrgema hariduse omandamine on otseselt seotud ka kõrgema töötasuga. Iga järgnev haridustase suurendab keskmist sissetulekut ning seda teeb ka iga tööturul oldud aasta. Samuti on lõpetamine kasulikum kui õpingute katkestamine, sest pea kõigil tasemetel teenivad lõpetanud katkestajatega võrreldes haridustasemest sõltuvalt kuni 50% kõrgemat palka.
  
Aasta-analüüsi kokkuvõte 

Analüüsid

Head oskused 
Õpetajate palgakasv 
Eesti noorte osalemine noorsootöös 
LTT erialade õppimine Eesti kõrghariduses 
Välisüliõpilased Eesti kõrghariduses 
Edukus tööturul 

Taust

Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi. Analüüsi eesmärk on olla vundament konstruktiivsele ja kriitilisele debatile ning toetada huvilisi, kes tahavad mõista, kus on meie tugevused ja nõrkused ning milliseid eesmärke oleme endale seadnud.

Sel aastal on analüüsi fookuses Eesti hariduse viis tugevust: head oskused, õpetajate palgakasv, osalus noorsootöös, loodus- ja täppisteaduste erialadel õppimine Eesti kõrghariduses ja välisüliõpilased Eesti kõrgkoolides. Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta-analüüs annab põhjalikuma ülevaate teemadest, mis on ministeeriumi vastutusvaldkondades viimastel aastatel väga hästi silma paistnud vastates küsimustele: miks see on oluline, mis on meie tänane seis, mis tegurid seda mõjutavad, mida me oleme hästi teinud ning vajadusel ka – mida võiks veel teha. Avalikustati ka aasta-analüüsile lisatud põhjalikum ülevaade lõpetanute edukusest tööturul.

Eelmisel aastal analüüsisime Eesti hariduse seitset probleemi. Need olid ja enamik on jätkuvalt teemad, kus me pole endale seatud sihte veel saavutanud.  Haridus- ja Teadusministeerium avalikustab igal aastal oma strateegiliste eesmärkide edenemist hindava aasta-analüüsi.  Viimase aastaga on probleemist positiivseks uudiseks saanud täiskasvanute osalus elukestvas õppes, kus mitmeaastase paigalseisu järel kasvas 2016. a osalus 3 protsendipunkti võrra. Samas on madala haridustasemega noori kahe protsendi võrra enam kui lootsime. Õpetajaameti atraktiivsus pole kiirest palgatõusust hoolimata paranenud. Põhikooli järel on vähe noori, kes soovivad jätkata kutsehariduses. Eesti keele oskuse tase venekeelse põhikooli lõpetanutel paraneb tasapisi, kuid pole veel piisav, et täita 2020. aastaks seatud eesmärki (90% B1 tasemel). On väga hea, et poiste mahajäämus lugemisoskuses on vähenenud, kuid nagu näitas PISA 2015, on soolised lõhed hariduses püsivalt tähelepanu vajav teema. Laste ja noorte arvu piirkondlikult ebavõrdne muutumine seab jätkuvalt suure surve alla koolivõrgu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta-analüüs: madala haridustasemega noorte hulka tuleb vähendada

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis võimaldab teha veebipõhist rahvusvahelist projektitööd. Eesti koolid, õpetajad ja õpilased osalevad eTwinningus väga aktiivselt. Aga projektipartnereid võiks alati rohkem olla, nii arutletigi 21.-22. augustil Pärnus toimunud suvekoolis, kuidas kaasata oma õpilasi ja kolleege eTwinningusse. 

eTwinningu ekspert, Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog ja informaatikaõpetaja Mari Tõnisson rääkis kaasavast haridusest ja kuidas eTwinning seda toetab. „eTwinningu projektid on juba oma olemuselt kaasamise musternäidised,“ sõnas Mari Tõnisson. Need õpetavad lastele koostööoskust, tolerantsust, avardavad silmaringi, õpetavad mõistma maailma ja kultuuride mitmekesisust, rahvuste eripärasid; õpetavad aru saama ka sellest, et õpilastel on erinevad võimed ja võimalused, ja et seda tuleb aktsepteerida. Kiire küsitlus koolitusel osalenute seas tõi kaasava haridusega välja erinevaid seoseid – see on koostöö, hoolimine, toetamine, erivajadus, märkamine, õpilased – aga kõige õigem tundus, et kaasav haridus, see ongi kool. 

Mari Tõnisson peatus pikemalt kaasamisel HEV-õpilasest lähtudes ja tõdes, et kõige suurem murekoht HEV-õpilaste kaasamisel õppetöösse oleme meie ise oma eelarvamuste ja vahel kitsa silmavaatega, aga ka spetsialistide nappus ja õpetajate professionaalne ettevalmistus. 

Oma kogemuse põhjal tõi ta näite, et kuulmis- ja nägemispuudega laste koolina tegid nad eTwinningus alguses koostööd üksnes erikoolidega, kartes, et ehk ei jõua nad tavakoolidega projektis sammu pidada. Aga juba aastaid ei karda nad enam midagi, eTwinningus teeb töö kergeks veebipõhisus ja võimalus ülesandeid oma oskustest lähtuvalt lahendada, keegi ei pea üle oma varju hüppama. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Ingrid Maadvere ja Türi Põhikooli matemaatikaõpetaja, eTwinningu ekspert Laine Aluoja rääkisid (ja meenutasid) multiprojekte mentoritega. Seda ikka koos projektide algatajatega. 

eTwinningu mentorid on õpetajad, kellel on juba projektitöö kogemus ning nad on valmis abistama selles ka teisi. Sel kevadel algatasid mentorid terve hulga multiprojekte, kus said ja saavad osaleda kõik õpetajad. Mõned projektid on lõppenud, mõned veel kestavad, mõned alles saavad hoo sisse.  Multiprojektide eesmärk on populariseerida eTwinningut, õppida tegema projektitööd ning ennekõike teha midagi lihtsat ja põnevat koos oma õpilastega. 

Loe eTwinningu multiprojektide kohta lähemalt Koolielu artiklist Veel parimatest eTwinningus ja eTwinningu mentorid kutsuvad õpetajaid osalema multiprojektides.

Seejärel arutleti  koos, missugune on hea eTwinningu projekt, ning kiirkorras käidi välja mitu ideed, kuidas kaasata projekti näiteks kohalikku omavalitsust, kohalikke firmasid, lapsevanemaid, muuseume ja teisi kultuuriasutusi, miks mitte ka kõrgkoole. 

Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog, eTwinningu ekspert Meeri Sild selgitas, kuidas koolist võib saada eTwinningu kool ja miks see hea on. „eTwinning on seni mõjutanud õpetajate ja õpilaste arengut, aga tahetakse, et mõjutaks rohkem koolide arengut tervikuna. Et eTwinninguga oleksid haaratud rohkemad õpetajad ja ka kooli juhtkond,“ selgitas Meeri Sild. Märgis „eTwinningu kool“ tähendab tunnustust tehtud töö eest, annab koolile n-ö Euroopa mõõtme, aitab kaudselt mõjutada hariduspoliitikat – loetles ettekandja „eTwinningu kooli“ plusse. Ta andis ka ülevaate, kuidas märgist taotleda. Loe „eTwinningu kooli“ kohta lähemalt siit.

Esimese päeva lõpetuseks õpiti veel, kui oluline on kommunikatsioon ja kuidas oma toredaid eTwinningu projekte kolleegidele (ja avalikkusele laiemalt) tutvustada. Seda töötuba juhendas HITSA kommunikatsioonijuht Laura Vetik. Praktilise tööna valmisid rühmades eTwinningut tutvustavad videod, igaüks konkreetsele sihtrühmale, ja teise koolituspäeva alustuseks vaadati tehtut koos. Veel räägiti videokonverentsist grupitöös ning sellest, kuidas organiseerida online grupitööd. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvaheline kontaktseminar Horvaatias: töised päevad südasuvises soojuses
• Ükskord tuleb auhind niikuinii!
• Muljeid rahvusvaheliselt eTwinningu konverentsilt Münchenis
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu keskkonnahariduslik ajakiri „Kägu” jätkab ilmumist, tulekul on 24. number. Ootame õpetajate ja kõigi keskkonnaharidusest huvitatud osapoolte kaastöid: heade kogemuste ja huvitavate projektide kirjeldusi, tööjuhendeid, metoodilisi juhendeid, tunnikonspekte, kontrolltöid jms keskkonnahariduse, bioloogia, geograafia, loodusõpetuse, keemia vms alal. Kaastöö võib olla mistahes keskkonna- või loodushariduslikul teemal, artikli maksimaalne maht on 4 lehekülge (1 lk sisaldab 1800 tähemärki koos tühikutega), oodatud on ka artiklit illustreerivad fotod koos autori nime ja selgitava allkirjaga. Väga oodatud on ka head ja läbiproovitud tööjuhendid. Autor saab Liidult kirja, et tema töö on trükisõnas avaldatud.

„Kägu” peamisteks lugejateks on õpetajad ja keskkonnaharidusest huvitatud inimesed. Ajakiri ilmub projektipõhiselt üks kord aastas, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Seniste numbritega saab tutvuda kodulehel https://loodusaineteliit.wordpress.com/kagu/

Ootame kaastöid hiljemalt 12. septembriks 2017. aastal, aadressil anne.kivinukk@gmail.com. Töö kättesaamisest teavitame saatjat lühikese e-kirjaga.

„Praeguse seisuga võib öelda, et uute õppijate vastuvõtt on läinud hästi, ametikooli tahetakse õppima tulla ja meil on enamik erialasid õppijatega täidetud,“ rääkis ametikooli direktor Neeme Rand. „Eriti palju oli taas täiskasvanuid, kes soovivad tsükli- või õhtuõppes uusi oskusi omandada. Kõik soovijad paraku kooli ei mahtunud, aga juba jaanuaris tuleb meil uus vastuvõtt.“

Kutsekeskhariduse erialades mahub veel õppima koka, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, majutusteeninduse ning väikelaevaehitaja erialadele. Lihtsustatud õppes on veel vabu kohti abikoka erialal.

Tsükliõppes saab veel õppima tulla väikelaevaehitaja, tegevusjuhendaja ja giidi erialale.

Õppekohad täidetaks sisseastumisavalduste laekumise järjekorras. Avaldusi võetakse vastu kuni 4. septembrini tööpäeviti kell 8-17 ametikooli linna õppehoones Kohtu 22/Vallimaa 5a. 

Lisainfo 452 4600 või info@ametikool.ee. 

Ametikool palub kõigil kooli sisse saanud õppijatel kinnitada oma õppimaasumine ametikool veebilehel.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikoolis rohkem sisseastumisavaldusi kui mullu
• Ametikool hakkab ise kolmel erialal kutsekvalifikatsiooni andma

Kutsekeskhariduse erialadest, mis on suunatud põhikooli lõpetanud noortele, sooviti enim õppida juuksuriks (28 avaldust), kujundusgraafikuks (20) ja noorem tarkvaraarendajaks (20).

Täiskasvanutele suunatud tsükli- ja õhtuõppe erialadest laekus enim avaldusi õmbleja (29), mööblirestauraatori (28) ja lapsehoidja (25) erialadele.

Kõige enam avaldusi esitasid Kuressaare (149), Lääne-Saare valla (74) ja Tallinna (26) elanikud.

Vastuvõtuvestlused ja -katsed korraldatakse 15.-17. augustini. 

Õppeaasta algab 1. septembril.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Rakvere Ametikool alustab valdkonnaülese vastuvõtuga
• Ametikoolis saab põhihariduse järgselt õppida juuksuriks
• Ametikool sai rahastuse 55 õpilase välispraktikaks

Võrgustiku kasvamine kõiki haridusastmeid kaasavaks kogukonnaks on andnud mitmete aastate jooksul palju uusi teadmisi erinevate õppemetoodikate ja tehnoloogiate sidumisel. Võrgustiku kaudu jätkub parimate praktikate jagamine ja uute võimalustega tutvumine, kuhu saab panustada iga võrgustikku kuuluv haridustehnoloog.

Suvekoolis arutatakse võrgustiku tuleviku tegevusi ning viiakse läbi mitu põnevat töötuba. Haridustehnoloogide suvekool on suurepärane võimalus luua kontakte ja leida uusi koostööpartnereid teistest koolidest. Seekordses suvekoolis on 110 osalejat.

Näiteks toimub suvelkoolis loeng teemal, kuidas jõuab internet päriselt üle õhu kohale ja miks alati ei jõua, mida peab arvestama Wi-Fi võrgu välja ehitamisel ja selle kasutamisel. 

Ettevõtte Smart Home Solutions OÜ esindaja Rene Tammemäe tutvustab Z-wave juhtmevabal tehnoloogial baseeruvaid nutiseadmeid, mis aitavad kodus ning tööl mõõta ja optimeerida erinevaid protsesse (energiakulu, tulekahju, veelekked jne) ja üleüldiselt automatiseerida ja mugavdada erinevaid ruume (temperatuur, valgus, liikumine jne). Kohapeal seatakse üles erinevad vidinad, mida saab ise uurida ja katsuda.

Ühes töötoas vaadatakse erinevaid pistikrogramme, millega saab tõhustada tööd GoogleDrive’ga. Lisaks heidetakse pilgu ka Google Classroomi võimalustele. Teises töötoas õpitakse tegema kunsti AutoDraw, QueekyPaint, Bomomo, Pencil Madness ja Silk keskkondadega. Tulemustest valmib kunstinäitus, kus kõik suvekoolis osalejad saavad valminud töid hinnata. 

Suvekoolist saab lähemalt lugeda siit.

Haridustehnoloogide suvekooli korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Pärnu linna eÕppe päev
• Aasta klassiõpetaja Merle Lepik: unistage suurelt!
• Raspberry Pi algajatele
• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis

Tänavu saavad esmakordselt valimistest osa võtta ka 16- ja 17-aastased noored, mis paneb nii üldhariduskoolidele kui ka kutseõppeasutustele suurema vastutuse aktiivselt kaitsta kooli poliitilist neutraalsust.  

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul tuleb kõikidel hariduse ja poliitika osapooltel silmas pidada, et kooli neutraalsuse ja autonoomia kaitseks poliitiline agitatsioon sinna ei sobi. „Maailmavaadete ning poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega. Samas peab aktiivse valimiskampaania ajal hoolega silmas pidama, et teadlikult või kogemata ei jõuaks poliitiline reklaam kooli kanalitesse, tundidesse ja muudesse tegevustesse. Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini, kellel on oluline arvestada, et koolis õppimine või töötamine paneb neile suurema vastutuse kooli poliitilise neutraalsuse tagamiseks,“ osutas minister Reps.
  
Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel. „On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust. Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub. Samuti on oluline, et täiskasvanud ei kasutaks noorte mõjutamiseks keelatud või ebaeetilisi võtteid, vaid selgitaksid toimuvat adekvaatselt ja erapooletult. Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda.“
 
Avaldatud põhimõtted rõhutavad, et arusaamatuste vältimiseks ja koolis poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamiseks on koolijuhtidel soovitatav selgelt määratleda põhimõtted, mis on valimiste ajal koolis lubatud ja lubamatu, võttes aluseks ka kirja pandud printsiipe. Kooli ei sobi näiteks üleskutsete tegemine kellegi poolt hääletada. Samuti ka mistahes formaadis valimisreklaamid, sealhulgas üleskutsed kooli kanalites ja reklaamtoodete jagamine. 
  
Valimiskampaania ajal pole ka õppetöö raames mõistlik korraldada poliitikute tunnikülastusi, sest sel ajal pole neil võimalik käia oma tööst rääkimas lahus valimiskampaaniast. Samas on igati asjakohased arutelud sõpradega või tunnis poliitilise süsteemi, maailmavaadete ja muu sellise üle. Samuti on koolidel võimalik korraldada ka valimiste eel poliitikute tutvustusüritusi, kuid need peavad olema aktiivselt tasakaalustatud ja kõigile vabatahtlikud. 
  
Lisaks HTM-ile, Õiguskantsleri Kantseleile ja ENL-ile andsid põhimõttesse sisendit ka mitmed gümnaasiumide juhid, ametkonnad ja MTÜd. Pärast valimisi vaadatakse avaldatud põhimõtted üle ning otsustatakse täiendava reguleerimise vajadus.
  
Noored valimistevalvurid koolis

2017. aasta KOV valimiste raames toimub ka Eesti Noorteühenduste Liidu veetud projekt „Noored valimisvalvurid“, mis annab kogu riigis 16-19-aastastele noortele võimaluse kujundada läbipaistvat valimisprotsessi ning näha valimiste telgitaguseid.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles, et noorte valimisvalvurite projektis osaledes on noored võtnud endale ülesande kaitsta kooli poliitilist neutraalsust ning jälgida, et seal ei toimuks valimisrikkumis. „Projekti kandideeris ligi kakssada noort üle Eesti ja kooliaasta algusest on nad käepikenduseks teistele valimiste läbiviimise korrektsust jälgivatele institutsioonidele, andes vajadusel projektimeeskonnale teada potentsiaalsetest rikkumistest, mille puhul püüame need esmajoones viisakalt lahendada, andes omakorda rikkujale tehtust teada. Paljud osalevad ka valimispäevadel valimisvaatlejatena ja valimiskomisjoni töös,“ rääkis Visak.
  
Ta rõhutas, et projekti toel teatakse tulevikus paremini, kuidas käitutakse noortega koolis valimiste ajal. Samuti annab see võimaluse esmakordselt kodanikukohustust täitvatele noortele võimaluse teha valimiste õnnestumiseks rohkemat kui valimas käimine.
  
Noorte valimisvalvurite projekti koordineerivad Eesti Noorteühenduste Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit. Partneriteks on Eesti Vabariigi Õiguskantsler ja Õiguskantsleri Kantselei ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit. Seda rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
  
Lisainfo
Valimised ja kool - põhimõtted, kuidas tagada haridusasutuse neutraalsus KOV valimiste ajal 
Info noorte valimisvalvurite kohta 
Hea valimistava 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.