Et arutada kooli võimalusi karjääriõpet pakkuda ning õpilaste ja lastevanemate ootusi, kohtusid 29. aprillil konverentsil „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel” koolide, õpilaste, lapsevanemate, samuti SA Innove ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.

Miks on karjääriõpetus oluline?
Tööalase karjääri ja selle kujundamise toetamisest on üldhariduskoolides konkreetsemalt räägitud juba alates 2002. aastast. Et tööl veedab täiskasvanud inimene suure osa oma elust ja see kujundab suurel määral inimese rahulolu eluga tervikuna, on ameti valik väga oluline. Nagu ütles konverentsil Mare Lehtsalu SA Innove karjääriteenuste arenduskeskusest, võib karjääri planeerimist käsitleda kui üldist elu planeerimist. Üldhariduskoolist lahkudes võiks noorel olla vähemasti üldine ettekujutus, millises valdkonnas tahab ta tulevikus tegutsema hakata.

Kui õpilane oskab valida endale huvipakkuva ning oma võimete ja eeldustega sobiva ametiala, kaasneb subjektiivse rahuloluga tõenäoliselt ka majanduslik sääst: võib eeldada, et selline inimene ei vaja hiljem põhjalikku ümberõpet ning võimalus töötute ridadesse sattuda on väiksem.

Noorte töötusest ülevaate andnud Töötukassa peaspetsialist Kadri Korjas ütles, et masu tippajal ulatus noorte töötute osakaal ligi 18%ni kõigist töötutest. Noorte hulka arvatakse 16–24aastased, kes ei ole hõivatud õpingutega ning on väljendanud soovi tööle asuda. Käesoleva aasta märtsi lõpu seisuga oli selliseid noori Eestis ligi 10 000.

Õpilaste ja lapsevanemate ootused karjääriõpetusele
Õpilaste ootustest ülevaate saamiseks on Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) korraldanud viimase aasta jooksul neli küsitlust. EÕELi avaliku poliitika juhi Toomas Laigu sõnul soovivad õpilased, et karjääriõpetus oleks kohustuslik juba põhikoolis ning karjäärinõustamine kättesaadav igale õpilasele.

EÕEL leiab, et kvaliteetset ja asjakohast infot suudab kõige paremini pakkuda just põhikool ja gümnaasium. Praegu jõuab suur hulk karjääriinfot küll õpilasteni, kuid see on kaootiline. Iga kõrgkool püüab võimalikult palju noori enda juurde õppima meelitada, sest õpilaste arvust sõltub rahastamine.  Õpilased vajaksid aga objektiivset ja süstematiseeritud infot, mis ei eelistaks üht õppeasutust teisele. EÕEL pakub, et karjääriinfo võiks koondada üheks terviklikuks infokaustikuks, mis jagataks õpilastele aasta alguses.

Karjääriteenuste kättesaadavus on õpilaste jaoks väga oluline, ent praegu ei tea noored hästi, kuidas ja kust karjäärinõustamist küsida. Toomas Laigu ütles küsitluste tulemustele viidates, et õpilased ootavad nõustamist just oma tuttavas koolikeskkonnas, et ei peaks raha ja aega kulutama kaugemale sõiduks. Igasse kooli või mitme kooli peale kokku oleks tarvis oma karjäärikoordinaatorit.

Ehkki põhikooli uus riiklik õppekava sätestab, et põhikool korraldab lisaks õpilastele ka nende vanemate teavitamise edasiõppimisvõimalustest, on karjääriõpe lapsevanematele praegu tundmatu mõiste, millega neil oma kooliajal kokkupuuteid ei olnud. Sellisele järeldusele jõudis Eesti Lastevanemate Liidu eestseisuse liige Liisa Pakosta teisi lapsevanemaid küsitledes. Samas ootab iga vanem eelkõige seda, et tema laps saaks edasises elus iseseisvalt ja hästi hakkama. Kool saab selleks palju ära teha juba ainuüksi last usaldades ja tema postiivsetele külgedele keskendudes, pakkudes lisaks karjääriõpet ja -teenuseid.

Koolide võimalused karjääriõpet pakkuda
Karjääriõppe kvaliteet on koolides praegu väga erinev. Koolid ise peavad üheks peamiseks probleemiks õpetajate seni ebapiisavat ettevalmistust.

Õnneks on Euroopa Liidu rahastuse toel olnud võimalik karjääriõpet süvendatult arendada 26 Eesti koolis, sealhulgas Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis (RVG), kes praeguseks mentorina juba teistele koolidele nõustamist pakub. RVG õppealajuhataja ja karjäärikoordinaatori Marike Uusjärve sõnul on väga oluline, et koolis oleks üks konkreetne inimene, kes veab karjääriõppe valdkonda ja ühendab selle tervikuks, toimides info vahendaja ja tagasiside kogujana.

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis on karjääriõpetus valikainetund 9. ja 11. klassis, kõigis kooliastmetes korraldatakse karjääripäevi, õppekäike ja ekskursioone ning mitmesuguseid muid õpilasüritusi, tutvutakse erinevate ametitega, kohtutakse vilistlastega, viiakse läbi Rajaleidja tunde, tehakse koostööd Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskusega. Õpilaste seas on populaarseks saanud töövarjupäev – selleks otsib noor ise võimaluse tutvuda teda huvitava elukutse esindaja tööga. Hiljem jagab igaüks saadud kogemusi ja muljeid ka teistega, et pilt saaks mitmekesisem.

Kuidas edasi?
Konverentsil osalejad jõudsid ühisele seisukohale, et edaspidi peaks karjääriõpe muutuma koolielu loomulikuks osaks, mida ei käsitleta ainult karjääriõpetuse tundides, vaid ka teiste õppeainete kaudu – nii kujuneb tervik.

Et õpetajad tunnevad karjääriõppe alasest koolitusest puudust, tuleks neile selleks rohkem võimalusi pakkuda. Samuti rõhutati vajadust leida võimalused karjääriõppe rahastamiseks ka pärast ELi  praeguse toetuse lõppemist, et seni saavutatu ei kaoks ja töö jätkuks.  

Konverentsi „Kooli roll õpilase karjääri kujundamisel” korraldas Tripod.

Katrin Ärm, Tripod
Lisatud 10. mail 2011