joonestamine, esf, programmeerima, cnc, Disain... +joonestamine, esf, programmeerima, cnc, Disain... +joonestamine, esf, programmeerima, cnc, Disain, suvekool, lego, mehhatroonika, robootika, õppekava toetav veerand, koolielu veerandid, tööõpetus, Tehnoloogia -
Järjekordse Tiigrihüppe suvekooli algus erines seninähtutest selle poolest, et kõigepealt seati üles kenake hulk roboteid. Siis veel selle poolest, et õppurite seas oli silmnähtavalt palju meesterahvaid, mõnel akutrell või muu tööriist käe otsas. Aga kui üks osaleja saabus, lauajupid õlal, hakkas asi juba kahtlasena tunduma – on see ikka suvekool?
On ikka. Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvõttel toimub Harjumaal, Nelijärve Puhkekeskuses kaks päeva kestev TehnoTiigri suvekool, kus osalevad töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning joonestamise õpetajad ligi 50 koolist üle Eesti. Suvekool toimub ESFi projekti TehnoTiiger+ raames. Koolitujad jagunevad laias laastus kahte rühma: need, kes tegelevad robotitega ja need, kes kaasaegsete freespinkidega. Ehk siis õpetajad, kes annavad oma koolis robootikat ja õpetajad, kes töö- ja tehnoloogiaõpetust. Ja mõnikord koguni mõlemat.
Robootika – ei midagi keerulist
Tiigrihüppe Sihtasutus toetab koolidele robootikavahendite hankimist. Käesoleval aastal on toetuse määr 50%. Ringijuhendaja peab olema läbinud Lego koolituse või kodulabori puhul TTÜ Tehnoloogiakooli koolituse, vt http:/
Kool peab garanteerima robootika-alase tegevuse kas ringitööna või õppetöö osana ning omalt poolt katma 50% hangitavate komplektide maksumusest. Et robootikaga tegelemine pole mitte odav lõbu, kinnitas ka MTÜ Robootika esindaja ning suvekooli koolitaja Heilo Altin. Samas – tehnika viimast sõna tahetakse ikka oma kooli saada. On ju ütlemata põnev õppida näiteks füüsikat robotite abil.
MTÜ Robootika on Tiigrihüppe Sihtasutuse partner Legoroboti projektis (http:/
Heilo Altin, mida õpetajad suvekoolis õpivad?
„Jaotame õpetajad gruppidesse nagu oleksid nad õpilased, teevad praktikas sama mida lapsed tunnis. Vaatame, kuidas hakkama saavad. Muidugi on nad roboteid varem proovinud, aga suvekoolis saavad nad keerulisema, eelmise aasta rahvusvahelise võistluse ülesande. Harjutame ühe formaadi jaoks, mida tahame Eestisse tuua koolirobootika võistlusena.“
Kui levinud on koolirobootika?
Heilo Altin: „Legokomplektid jõudnud rohkem kui 90-sse üldhariduskooli, aastas liitub stabiilselt 15-20 kooli. Meil on robotiteater, mis sõidab koolides ringi, et tutvustada ja viia kurssi, mida tehakse robootikarindel. Koolidel on võimalus näha, mis robootika on, kas nad tahavad seda, on see nende jaoks oluline ja vajalik.“
Kas robotitega tegeleb põhikool või gümnaasium?
Heilo Altin: „Mõlemad. Sellega alustatakse ka algkoolis, innukamad lapsed teevad silmad ette põhikooliõpilastele. Kursus on praegu olemas küll gümnaasiumiastmele, aga osalejate spekter on lai.“
Kuidas robootika lapsi arendab?
„Roboti ehitamisel tuleb kasutada arvutit, robotit programmeerida. Laps peab õppima mõtlema algoritmiliselt, ta peab tehnikat tundma, näiteks konstruktsioonide puhul mõtlema nagu insener tugevuste peale. Robootika arendab käelisi oskusi, probleemilahendamise oskusi. Robootika on üsna universaalne vahend, mis koondab mitmeid õppeaineid.“
Aga kõik sõltub vist sellest, kas leidub entusiastlik õpetaja, kes huvitub robootikast?
Heilo Altin: „Otse loomulikult. On olnud olukordi, et õpetaja läheb koolist ära ja kool on probleemi ees: kes nüüd robootikat annab? See huviline ei pea kindlasti olema informaatika või tööõpetuse õpetaja, meil on ka kunstiõpetajaid kursustel käinud. Tegu on lihtsa ja elementaarse programmeerimisega, ei midagi rasket.“
Aga enne, kui suvekoolis robotid käima lükati, tegeleti teooriaga: osalejatelt paluti hinnangut valmiva robootikaõpiku esmavariandile.
TehnoTiiger kolmes rühmas
TehnoTiigri õppurid tegelesid samal ajal teadmiste täiendamisega kolmes rühmas. Keskenduti ikka CNC freespingile ning disainitarkvarale, mis võimaldab kolmemõõtmeliste esemete kujundamist.
Õpetajad said ka Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt välja antud õpiku „3D modelleerimine. CNC pink. Joonestamine“. Õpik on mõeldud kasutamiseks üldhariduskooli põhikooli kolmanda astme tehnoloogiaõpetuse tundides, samuti toetab see gümnaasiumide õppekavas sisalduvate valikainete – 3D-modelleerimine ning joonestamine – õpetamist. Raamatu autorid on Kalle Kivi, Aivar Lüiste, Aron Lips, Tea Hunt, Harri Annuka ja Sergei Letunovitš.
Huvilised leiavad raamatu http:/
Raamatu väljaandmist toetas Euroopa Sotsiaalfond projekti TehnoTiiger+ raames.