Õpetajatel oli võimalus päeva jooksul osaleda kolmes töötoas, valida sai endale meelepärase ja kõige rohkem huvipakkuva teema.

Tiigrihüppe SA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustas just haridustehnoloogide tööst huvitatuile haridustehnoloogide võrgustikku ja mõni kuu tagasi loodud haridustehnoloogide liitu. Koolid hakkavad järjest rohkem aru saama, miks on vaja haridustehnoloogi ja milles seisneb tema töö, samas on ka palju ebamäärast, näiteks kasvõi haridustehnoloogi ametijuhendi osas. Haridustehnoloogide võrgustiku kodulehelt http://haridustehnoloog.wordpress.com ning liidu kodulehelt http://haridustehnoloogideliit.wordpress.com leiab linke haridustehnoloogide ajaveebidesse ning nõuandeid, mida ametijuhendisse kirjutada.

Ingrid Maadvere tutvustas ka Tiigrihüppe SA, Eesti Infotehnoloogia SA, Õpetajate Liidu ja Haridustehnoloogide Liidu aastase arendustöö tulemusena valminud üldharidus- ja kutsekooli õpetaja ning kõrgkooli õppejõu haridustehnoloogilist pädevusmudelit. Pädevusmudel jaguneb viieks valdkonnaks: õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas; õpikeskkonna kavandamine ja õppeprotsessi läbiviimine digikeskkonnas; digiajastu töökeskkonna kujundamine; digiühiskonna kodanikuna käitumine; õpetaja professionaalne areng digiajastul.

Ingrid Maadvere: “Lähtutud on rahvusvahelisest standardist, kohandatud on pädevusi Eesti olusid arvestades ja nende üle on kõvasti vaieldud.  Ideaalis võiks see kunagi olla õpetaja kutsestandardi osa. Õpilaste innustamine ja juhendamine digikeskkonnas on väga palju seotud ka haridustehnoloogi igapäevatööga. Ta õpetab lapsi digimaailmas käituma ja olema, lapsel on sellist kõrvalt juhendamist vaja.”

Ingrid Maadvere tõdes, et ehkki on harjutud mõtlema, et uus põlvkond saab IKT maailmas juba loomulikust intelligentsist hakkama, siis tema oma igapäevatöös seda küll ei tunneta. Noori tuleb õpetada kõige lihtsamatest sammudest alates, näiteks kuidas fotot õppetöö tarvis üles laadida. “Õpikeskkonna kavandamise suhtes on õpetajate huvi suur, väga palju küsitakse nõu, kuhu keskkonda üks või teine õppematerjal üles laadida. See ongi tulevik, ja haridustehnoloog on see, kes peaks aitama õpetajal  neid keskkondi valida. Kolm viimast pädevust on otseselt seotud õpetaja isiku ja tema töökeskkonnaga. Digiajastu töökeskkonna kujundamine ja digiühiskonna kodanikuna käitumine – kus on internetis minu asjad, kus mu õppematerjalid paiknevad; kui aktiivne ma olen digikeskkonnas suhtlemisel, kui palju ja kus ma kommenteerin, mitu identiteeti mul on. Selle üle peab õpetaja järjest rohkem mõtlema.”

Vaata kõikide ettekannete slaide haridusameti kodulehelt!

Intervjuu Koolielus TLÜ informaatikainstituudi teaduri Mart Laanperega haridustehnoloogilistest pädevustest.