Teemat käsitleb värskes väljaande Media and Learning novembrinumbris KHLeuveni kõrgkooli õpetajakoolituse ekspert Greet Decin.

Alushariduses kasutatakse digitaalset meediat juba küllaltki palju: lapsed mängivad arvutis harivaid mänge, õpetaja teeb rühma üritustest fotosid, et need hiljem rühma ajaveebi üles panna jne. Enamasti kasutataksegi digitaalset meediat millegi illustreerimiseks.

Õpetajatel on ülesanne innustada lapsi kriitilise meelega suhtuma kogu meediasse. Seda saab saavutada siis, kui laps ise saab aktiivselt meediat kasutada ning avastada, kes ta on ning kuidas ta saab suhelda ja end väljendada. Kui laps ja õpetaja meediat avastavad ning samal ajal kriitilist meelt säilitavad, saavadki nad koos kasvatada oma n-ö multimeedia kirjaoskust.

Siiski osa meediast on ebapiisavalt alusharidusse integreeritud. Tekivad küsimused, kas eelkooliealine laps saavutab tänu digitaalsete audiovisuaalsete materialide kasutamisele maailma avastamisel parema keeleoskuse, sotsiaalsed oskused, loovuse jne? Samuti, mis on digitaalse audiovisuaalse meedia kasutamise potentsiaal lapse isiklikus arengus, eriti erivajaduslike laste puhul?

Viisime läbi testi, kus kasutasime lasteaias erinevaid audiovisuaalseid tegevusi põhirõhuga helidel ja piltidel. Kõikide tegevuste puhul pidid lapsed väga tähelepanelikult kuulama ja vaatama, olema avatud avastama ja samas kuuldut/nähtut peegeldama. See test näitas osadel lastest positiivseid tulemusi. Näiteks 3-aastane Marie oli tihti vaikne ning suhtles harva teiste lastega, kuid audiovisuaalsete tegevuste rakendamisest oli ta elevil. Kui ta oli õues ja lindistas sealseid hääli, oli ta tõesti vaimustuses ning püüdis teiste lastegagi suhelda, osutades erinevatele objektidele. Õpetaja märkas, et laps on entusiastlik ja väljendas end enam. Siiski me ei tea, kas positiivsed tulemused olid tingitud audiovisuaalsete tegevuste kasutamisest, ühe lisaõpetaja viibimisest laste seas või nende tegurite koosmõjust.

Tegime ka uuringu alushariduse õpetajate seas, milles selgus, et õpetajad tunnevad end kõige pädevamana, kasutades digitaalseid materjale millegi visuaalseks näitlikustamiseks. Samas on neile võõram idee kasutada digitaalset audiovisuaalset meediat tööriistana eneseväljenduseks ja suhtlemiseks.

Multimeedia kirjaoskusel alushariduses on veel pikk maa minna. Õpetajatele tuleb anda võimalus kasvatada seda kirjaoskust koos oma lastega.

Lisatud 16.11.2011