„Mul on kogemusi väikestest lasteaiarühmadest (12 last), suurtest rühmadest (ca 30 last), erivajadustega laste rühmadest, waldorfpedagoogika lasteaiast, psühhiaatrilisest koolist ja tavakoolist. Olen vahetanud mähkmeid ja õpetanud füüsikat ja kõike sealt vahepealt,“ ütleb Timo alustuseks enda tutvustuseks. Kõlab nagu kõikenäinud ja mitmekümneaastase staažiga pedagoogi resümee oma tööelust? Tegelikult on Timo alles noor mees ja nii palju erinevaid kogemusi erinevates õppekeskkondades on tal olnud seetõttu, et ta on olnud asendajaks neile õpetajatele, kes parajasti haiged või puhkusel.

Timo kolis Soome juba 2004. aastal. Pärast aastast keelekursust õppis ta Soomes keskkoolis ning kui kool ükskord läbi sai, asus ta endale tööd otsima. Timol õnnestus tööd saada soovitud kohas – lasteaias.

Võrreldes Eestiga, kus meeslasteaiaõpetaja on tõeline ilmaime, võib Soome lasteaedades rohkem mehi kohata. Timo andmetel on suuremas osas Soome lasteaedadest vähemalt üks mees ka tööl.  Eraldi kampaaniaid meeste värbamiseks lasteaiaõpetaja ametisse ei ole Timo täheldanud, küll aga on ta näinud, et mehed on lasteaedadesse väga oodatud.

Tasakaalus maailmapilt
„Minu arust on mehed lasteaias tähtsas rollis, kuna mõlema sugupoole kohalolek toob esile normaalse pildi maailmast – eriti veel sellistele lastele, kellel pole isasid,“ usub Timo.  Meeslasteaednikud on poisipõnnide vaieldamatud lemmikud ning Timo leiab, et mehed teavad paremini, mis poisse huvitab. „Üldiselt meeskasvataja saab poiste tähelepanu kohe endale, kui hakatakse lumest onne ehitama või madratsitest maju kokku panema.“  Samuti on ta tähele pannud, et vahel kuuletuvad lapsed paremini, kui neid käsib madal mehehääl. Samas lohutust ja hellust lähevad lapsed ikka naisõpetaja juurde otsima.

Kõige raskem oli Timo hinnangul töö juures see, kui õhkkond töötajate vahel ei olnud kõige parem. „Ei tea miks, aga vahel oli suhteliselt kurnav teha tööd ainult naiste keskel.  Üldiselt on lasteaiatöö juures kõige tähtsam töötegijate vaheline õhkkond – kui see on hea, siis  vahet pole, kui rasked juhtumid need lapsed on, aga kui õhkkond on pingeline, siis ükskõik kui headest peredest lapsed pärit on, nad tajuvad selle ära ja kõigil on raske olla.“

Lasteaiast edasi liikus Timo kooli, kus ta on töötanud nii õpetaja kui assistendina. Kooli assistendi roll on üldkooli teatud klassides nii õpetajatele kui ka õpilastele abiks olla ning vajadusel tegeleda selliste õpilastega, kel õppetöös edasijõudmisega parajasti raskusi on.                                                                                 

Üldiselt töötab Timo kolmanda klassi õpilastega ja nagu arvata võib, saab väiksematega nalja iga päev. Viimati uuris Timo koos kolmanda klassi õpilastega laste sugupuid, kui üks poiss järsku käe tõstis ning teatas, et üks tema lähisugulane sündis 1970ndatel aastatel ja kujutate ette - ta on ikka veel elus.  „Proovisin naeru maas hoida ja küsida et kas ta on siis umbes 40-aastane või?“ meenutab Timo. 

Kõige enam naudib ta tegelemist siiski 13-aastaste ja vanemate õpilastega.  „Nemad hakkavad vestluses olema juba suhteliselt võrdväärsed, nendel on kujunenud oma arvamus ja nad ei ole käitumiselt enam nii lapsed. Samas see on ka aeg, kui nad mässavad kogu maailma vastu ja arendavad oma identiteeti – olla selles kõiges noortele toeks on minu arust tähtis,“ on Timo kindel. „Välja kutsuda nende arvamusi ja panna nad ise kahtlema oma otsustes, kas tõesti kõik on nii mustvalge kui esmapilgul näib?“

Noortega plaanib Timo edaspidigi tööd jätkata – planeerida nende arendamiseks suunatud tegevusi ja kujundada kaugemas tulevikus ehk noortele mõeldud abiteenuseid nagu kriisitelefonid jms.

Praegu õpibki Timo avatud ülikoolis just noorsoouuringute erialal ning vaeb, miks noored käituvad teatud viisil ja kuidas me võime mõjutada nende elusid, et olla neile kasuks elus tähtsate otsuste tegemisel ning identiteedi loomisel.

Kujutlusvõime on piiriks
Tehnoloogia kasutamine õppetöös on Soomes väga igapäevane ja erinevaid e-õppematerjale kasutatakse praktiliselt igas aines, kas või tööõpetuses. Nii oli poistel puutöö tunnis vaja teha köögiremondiprojekt. „Poisid kujundasid virtuaalselt oma uue köögi ja kasutades internetist leitud informatsiooni ja minu nõuandeid, tegi igaüks endale arvutisse 3D-köögi. Peale selle tuli veel essees õpetajale ära seletada, kuhu tuleb elekter sisse panna, kuhu vesi ja milliseid materjale remondiks kasutad,“ meenutab Timo.

Koolis, kus Timo praegu õpetab, on igas klassis puutetundlik tahvel, mis on samuti pidevalt kasutuses. „Näiteks täna õppisime Skandinaavia maid – tahvli peal sai iga õpilane liigutada maade nimed ja lipud kaardil õige maa peale. Samuti otsisime niimoodi üles Soome suurimad linnad,“ näitlikustab ta. „Mis puudutab tehnoloogiat, siis õpetajatel on palju õppematerjale, mida kasutada ja ainult kujutlusvõime on piiriks, mida õpilastega teha.“

Lasteaias kasutatakse arvuteid üldiselt alates 5. eluaastast. Rühmas on üldiselt paar arvutit, kus mängitakse lastele suunatud harivaid mänge.

Lastelt õppimine
Soome keelega ei ole Timol ei lasteaias ega koolis viperusi ette tulnud. Ta on sealses keelekeskkonnas juba piisavalt kaua elanud, samuti on ta lasteaiaõpetajast abikaasa soomlane, nii et igapäevast praktikat on olnud küllaga. „Soomlased ei saa arugi, et ma pole soomlane,“ märgib Timo. 

Eesti keelgi ei saa Soomes tuhmuda – on sinna ju kolinud sajad Eesti pered, nende seas ka palju Timo sõpru. „Igas võimalikus koolis ja lasteaias on olnud vähemalt üks Eesti laps – kui olen sellest teada saanud, siis muidugi olen nendega eesti keeles suhelnud. Oma koolis olen andnud Eesti lastele ka eesti keele tunde, kui nende emakeele õpetaja haige on olnud,“ räägib Timo.

Kui küsin, mida töö lastega Timole andnud on, tuleb vastus, et lastelt võib palju õppida. „See, kuidas nad elu peale vaatavad – kõik on neile lihtne ning täis uut ja huvitavat. Tore on osa saada avastamisrõõmust ja õppida isegi elu helgema pilguga vaatama.“

Samuti on tegelemine lastega Timos kannatlikkust ja vastutustundlikkust kasvatanud. Ent miks mitte välja tuua ka harjutamist tuleviku nimel, mil ta ise kord lapsed saab, viskab Timo nalja.

Lisatud 24.11.2011

Fotod: erakogu

Alumisel fotol on 2-3-aastaste Timo endiste kasvandike Nastja, Änni ja Sasha meisterdatud lumememmed.