Lisaks e-testile viidi läbi ka paberil inglise keele test, mille juures oli oluline just korralduslik pool: testiti EISi valmisolekut toetada riigieksamite läbiviimist. Koolielule jagasid selgitusi eksamikeskuse eksamikorralduse osakonna peaspetsialist Hele Lukki-Lukin ja üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa.

Aimi Püüa: „Aasta lõpus võtab eksamikeskus arendajalt eksamite infosüsteemi üle, see oligi kõige viimane testimine, et aru saada, kas sellisel kujul nagu süsteemi tellisime, see ka töötab. Testisime tegelikult kahte asja: üks oli e-test ise ja teine, kuidas infosüsteem toetab paberil eksami läbiviimist. Viimane puudutas eelkõige eksami korraldust, näiteks eksamiprotokollide täitmine ja sisestamine. Elektrooniline test puudutas põhikooli lõppu, osalesid kaheksanda kuni kümnenda klassi õpilased. Panime kokku 30-minutilise e-testi keemias. Testis osalesid nii eesti kui vene õppekeelega õpilased.  Kontrollisime, kuidas infosüsteem toimib, kuidas koormusele vastu peab, kuidas kool saab ettevalmistustega hakkama. Ja mis siis juhtub 45 minuti jooksul selles ruumis, kus test toimub. Mängisime minivariandis e-eksami situatsiooni läbi.“

Hele Lukki-Lukin: „Kõikides koolides toimus elektrooniline test ühel ja samal kuupäeval, 29. novembril, kuid sõltuvalt kooli õppetöö korraldusest erines testi algusaeg. Korraga sooritas testi kuni 50 õpilast, süsteemi koormust see eriti ei tõstnud.

Testimise tulemusena saime teada koolide võimekuse elektroonilist testi läbi viia ja hinnata. Saime teada, kuidas toimib registreerimine: kui õpilane paneb kirja, et soovib venekeelset testi, kas tal see eksamil  ikka venekeelsena ette tuleb. Testisime turvalist keskkonda. Õpilased said testi sooritada vaid arvutites, mis olid vastava EISi programmiga käivitatud ja koolis testi sooritamiseks registreeritud.  Ehk siis üheski teises arvutis ei olnud võimalik mälupulka käivitada ega e-testimist läbi viia.  Keemia e-test oli sarnane tasemetöö või põhikooli lõpueksamiga, ehk siis kool ise registreeris õpilased ja määras, missugused õpetajad hindavad töid elektroonilises süsteemis, kuhu lõpuks kõik punktid kokku kogunevad. Meie ei sekkunud ega sekku korralduslikest külgedest rohkem kui ütleme, et nüüd on registreerimine lõppenud ning alates sellest kuupäevast ja kellaajast võib hakata e-testi tegema.

Inglise keele  katsetestiga, mille õpilased tegid paberil, saime kontrollida, kuidas EIS on valmis toetama riigieksamite korralduslikku poolt.  Testime näiteks, kuidas läheb süsteemi skaneeritud vastuste hindamine, kas kõik toimib.“

Kuidas valiti katses osalevad koolid? Kas pidid olema täidetud mingid tingimused, näiteks arvuteid pidi koolis olema rohkem kui viis? 

Aimi Püüa: „Oleksime võtnud osalema ka need koolid, kus on ainult viis arvutit. Oluline oli tahtmine osaleda. Kõik, kes selleks soovi avaldasid, osaleda ka said.“

Hele Lukki-Lukin:  „ Enne testi toimus koolitus, andsime koolidele mälupulgal või CDl tarkvara, et nad saaksid kontrollida, kas nende arvutites test tööle läheb. E-test ise asub eksamikeskuse serveris, koolis peab olema loomulikult internetiühendus. Õpilane saab testile registreeritud arvuti kaudu eksamikeskuse serveris olevaid ülesandeid lahendada. Mälupulgal oleva tarkvaraga on selleks loodud turvaline keskkond, kus mitte midagi muud teha ei saa. Tõsi, kuna meil olid seekord videod YouTube´is,  siis internetti mineku võimalus jäi avatuks, samas pidanuks olema üsna nutikas, et testi ajal internetti „hulkuma“ pääseda. Aga meil ei olnud ka päris eksamisituatsioon. Päris eksamil selliseid võimalusi lahtiseks muidugi ei jäeta.“

Missuguseid järeldusi saab katse-testist teha?

Aimi Püüa: „Mis arendustöö käigus oli kahe silma vahele jäänud, need asjad saame jooksvalt parandada. Kontrollisime praegu kõrge panusega testi läbiviimist ning saime tagasisidet selle kohta, et e-ülesande väljatöötamise protsess peab olema teistsugune kui paberil eksamiülesande puhul. Kuigi e-ülesanded olid algselt autorite/tegijate poolt katsetatud, siis suurema rühmaga testimine tõi välja kohad, kus ülesanne ei töötanud."

Hele Lukki-Lukin: „EISi avalik pool (huvilistele kasutamiseks ja harjutamiseks mõeldud e-ülesanded) on testitud, see töötab. See ongi, mis suuremat osa tulevastest kasutajatest huvitab. Elektroonilise eksami juhendeid kindlasti muudame, praegu tuli välja, et need olid liiga keerulised. Põhiline järeldus on siiski, et e-testimisel kõik toimis, seda tahtsimegi teada.“

Üks üheksast koolist, kes katsetusel osales, oli Otepää gümnaasium. Koolilelu andis kommentaari kooli õppealajuhataja Margot Keres: „ Soovisime algselt osaleda elektrooniliste testide ja kontrolltööde katsetamises, kuid hiljem selgus, et katsetatakse eksameid. Otsustasime ka selle põnevusest läbi teha. Üks põhjus, miks Otepää gümnaasium avaldas soovi eksamite infosüsteemi testimisel osaleda, on veel see, et koolil on korralik IT-baas ja soov seda rohkem õppetöös kasutada.
Kooli poolt vaadatuna sujus õpilastel test-eksami tegemine hästi, olime kõik õigesti ette valmistanud, probleeme oli hiljem hindamisega. Tänu eksamikeskuse toele saime kõigega lõpuks hakkama. Tõdesime, et elektrooniline süsteem on siiski nii ebakindel, et suuri riigieksameid ei soovitaks küll esialgu sellisel viisil teha. Süsteemil on hetkel ka mõningaid puudusi, näiteks ei näe aineõpetaja kõigi õpilaste töid tervikuna.
Kokkuvõttes leiame, et selline süsteem aitaks õpetaja tööd kergemaks teha ja õpilastel oleks vaheldusrikkam. Elektroonilised testid ja eksamid aga ei asenda kindlasti pabervariante täielikult ja pole ka igas olukorras õigustatud.“

Eksamite infosüsteem (EIS) valmib ESFi programmi "Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuse sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu" raames. Programmi viib ellu Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikesksus.