Küllike Nagel rääkis Sihtasutuse Innove korraldatud teabepäeval "Lihtsustatud õppel olevad õpilased tavakoolis ja HEV (hariduslikud erivajadused) õppevara", et võimalusel peaks iga õpilane õppima oma kodukoha lähedases koolis. Nagel rõhutas õpilaste vajadust olla oma perega koos, mitte kodukohast kaugel eemal.

Vastseliina gümnaasiumis hakkasid õpilased lihtsustatud õppekava alusel õppima 1990ndate aastate teisel poolel. Nagel meenutas, et matemaatikaõpetajana oli tal neli uusimmigrantidest saksa õpilast, kes ei osanud kooli tulles eesti keelt. Nagel ise aga ei osanud saksa keelt, nii et tundides tuli pingutada, et keelebarjäärist hoolimata asjad selgeks saaksid. "Nüüd on nad Saksamaal tagasi, õpivad sealses reaalkoolis ja pidavat matemaatikas kõigepealt mõtlema eesti keeles ja alles seejärel saksa keeles," teab Nagel.

Praegu õpib Vastseliina gümnaasiumis neli õpilast lihtsustatud õppekava alusel ning koolis töötab ka HEV-õppe koordinaator, samuti on vajadusel abiks psühholoog ja logopeed. Nageli sõnul ei ole olnud märgata klassikaaslaste halvustavat suhtumist lihtustatud õppekava alusel õppivatesse lastesse. Põhirõhku pööratakse selliste laste puhul emakeele, matemaatika ja võõrkeele omandamisele. Koolis on B-võõrkeele tundide arvelt suurendatud A-võõrkeele tundide arvu, et esimene võõrkeel võimalikult selgeks saada.

Nagel usub, et kooli väiksus on üks tegur, mis aitab kaasa sellele, et lihtsustatud õppekava alusel õppivate laste integreerimine tavakooli on neil üsna hästi toiminud. "Õpetame neid, keda oleme võimelised õpetama," lisas ta.

Loe ka Koolielu lugu Erilistele lastele hariduse andmist tuleb eraldi õpetada.

Foto: Dreamstime