Kuressaare gümnaasium on olnud hea koostööpartner Tiigrihüppe Sihtasutusele ja Koolielu portaalile. Kuressaare gümnaasiumi ajalooõpetaja Madli-Maria Naulainen on Koolielu lugejatele kindlasti teada ka kui välisuudiste tõlkija-toimetaja. Ikka leiab ta teiste maade kogemustest midagi, mida meie õpetajateni tuua.

„Olen töötanud õpetajana seitse aastat ning noore õpetajana olen juba algusest peale kasutanud õppetöös erinevaid IKT-võimalusi. Loomulikult saab selle suurimaks eeliseks pidada õppetöö mitmekesistamise võimalust, mis teeb õpilased tunnis aktiivsemaks ning motiveeritumaks, kuid samas aitab infotehnoloogia ka õpetaja enda tööd oluliselt lihtsustada.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana saan õppetöös kasutada võrdlemisi laia spektrit erinevatest võimalustest. Lisaks tavapärastele slaidiesitlustele, mille abil saab ajaloos hästi edasi anda uut teemat koos rikkaliku kaardi- ja pildimaterjaliga, kasutan ka palju interaktiivseid keskkondi, näiteks ajatelgi, mõistekaarte, mänge jpm. Ühiskonnaõpetuse raames saab  IKT-vahendite abil  tutvustada e-keskkondi, milles õpilased peavad suutma orienteeruda.

Olen juba viis aastat teinud õpilastega eTwinningu  projekte, mis on huvitav vaheldus ning toob töösse ka rahvusvahelist mõõdet.Samuti suunan õpilasi võimalusel osalema IKT-ga seonduvatel konkurssidel ning võistlustel, mis arendaksid ka nende oskusi.

Infotehnoloogia võimalused on minu tööd õpetajana oluliselt lihtsustanud ning muutnud seda minu ning kahtlemata ka õpilaste  jaoks palju mitmekesisemaks ning põnevaks.“

Tehnika kasutamine ei vaja erilist suhtumist

Kuressaare gümnaasiumi teadustöö aluste, projektõppe ja perekonnaõpetuse õpetaja Sirje Kereme jaoks on just projekt- ja uurimuslik õpe olnud see valdkond, mis on teda sidunud IKT-maailmaga. „Mõlemad meetodid pakuvad võimalusi ainetevahelisteks seosteks ja ka õppimise korraldamiseks tavapärasest erinevalt. Õigem oleks vist küll öelda, et tegelikult toimub siis suur osa õppimist õpilastele märkamatult ja muidugi õpib ka õpetaja koos iga projektiga. Projektide käigus õpid õpilasi tundma hoopis teisest küljest, ilmnevad nende varjatud oskused. Ilmuvad seda tüüpi ettepanekud- küsimused nagu „Õpetaja, kas võiksime teha nii?“,  „Kas võiksime seda programmi kasutada? Aga sellega on ju hoopis lihtsam?“, „Kas te seda pole proovinud?“, „Kas seal tõesti polegi wifit?“ jne.

Tehniliste vahendite kasutamine ei vajagi mingit erilist suhtumist – need on õppimise ja tänapäeva elu loomulikud osad, annavad uusi võimalusi, lisaväärtust, tuleb leida oma stiili ja ainega sobivad vahendid. Muidugi eeldab see ka õpetajalt valmisolekut pidevaks õppimiseks ja avastamisteks, aga ega tänapäeval teisiti saagi.“

Projekt "Mündisorteerija" on valmis saanud.

Maine kujuneb aastatega

Õppealajuhataja Maidu Varik, miks on IKT teie koolis nii populaarne?

„Oleme püüdnud leida IKT-huvilistele õpetajatele asjakohase rakenduse, siduda meeldiv kasulikuga: Raili Kaubi korraldab Tikitiigri tegemisi, Olle Arak veab Tiigrirobotit, Sirje Kereme on  Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja ja olnud eestvedaja tunnustust pälvinud õpilasprojektidele, Madli-Maria Naulainen korraldab eTwinningu projekte ja on aktiivne ka Koolielu kaastöötajana. Võõrkeeleõpetajad on edukalt rakendanud veebipõhiseid keeleteste ja webquest’e, muusikaõpetajad muusika-komponeerimise programme jne. 

Veebipõhine ainekaartide andmebaas toimib meil õppeaastast 1995/96. Igal aastal on meie oma  „arvutimeeste“ poolt  lisandunud uusi vahendeid koolielu korraldamiseks . Näiteks käesolevast õppeaastast muutus meie iganädalane koolileht  „Meie KG“ veebipõhiseks (http://www.oesel.ee/meiekg) ning on seotud meie kodulehe süsteemidega, interaktiivseid lugusid saavad lehte lisada kõik kooliga seotud inimesed.“
 
Mida tähendab Kuressaare gümnaasiumi jaoks innovaatilisus?
 
„Innovaatilise maine saamiseks kulub aastaid. Meie puhul peaksime selle lätteid otsima kooli algusaegadest, olukordadest, kus pikaajaliste traditsioonidega kooli kõrval alustab tegevust uus ja noor (Kuressaare gümnaasiumil täitub järgmisel aastal 35 tegutsemisaastat). Kindlasti on siin suur roll olnud direktor Toomas Takkise eestvedamisel, meie kool on olnud mitmes valdkonnas esmaavastaja või uute asjade katsetaja (sihtasutus, oma talveaed, golfiõpetus, hiina keele õpetamine jpm).  Selles mõttes on innovaatilisus kindlasti pigem mõtteviis, vastuvõtlikkus ja avatus uutele ideedele, mis ei tähenda aga konservatiivsete väärtuste alahindamist.“

Missugused olulised IKT-arendused on koolil praegu käsil?

„Seoses uuele õppekavale üleminekuga oleme võtnud plaani, et peaksime suutma igas õppeaines pakkuda õpilastele ka mõnd e-kursust.  Osalt on IKT-vahendid saanud meie elu loomulikuks osaks kõigis valdkondades, teisalt tahame aga innovaatiliste vahendite tõhusamaks kasutamiseks tõsta õpetajate IKT-alaste pädevuste üldist taset. Lisaks sisekoolitustele toimivad hästi ka koolisisesed metoodiliste nippide ja vahendite konkursid.  Aga jätkub ka konkreetsemaid projekte ja projektikesi: koostöös Tallinna ülikooli haridustehnoloogia keskusega toimub pilootkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös“ ning Tartu ülikooliga koostöös geoinfosüsteemide kursus, õppetöö vajadustest lähtuvalt oleme plaani võtnud uurimistöödega seotud e-süsteemi. 

Väljakutseid pakub jätkuvalt ka osalemine rahvusvahelistel konkurssidel ja projektides (Global Junior Challenge, u4Energy, Volvo Adventure, eTwinning, ENO (Environment-online), BSP (Baltic Sea programm) jm)."

Vastamispult teeb vastamise lihtsaks.

Alati polegi slaide vaja

Kuidas õpetajad, nõnda ka õpilased. Või tuleks öelda hoopis, et kuidas õpilased ees, nõnda õpetajad järel? Igatahes õpilastel infotehnoloogiaga probleeme ei ole. 8c klassi õpilane Tõnu Tiitma on erinevaid arvuteid ja programme  kasutanud peamiselt robootikaringis ja kooli tehnoloogialaagris. „Õppetöös kasutan igapäevaselt kõige enam otsingumootoreid vajaliku info leidmiseks. Õpetajad on lisaks esitlustele hakanud üha rohkem kasutama ka muid internetimaterjale. Tänu NXT robotite programmeerimisele olen tutvunud programmeerimise alustega. Oleme osalenud üleriigilistel robootika-võistlustel ja Robotexi messil.“

Margot Väli 11a klassist usub, et kuna arvuteid ja erinevaid programme on kasutatud projektõppes, siis need oskused tulevad edasises elus kindlasti kasuks. „Veel oleme teinud Skype’i konverentse vahetusõpilastega, slaidiettekandeid ning ainekohaseid videoid. Mulle endale meeldib kõige rohkem teha ettekandeid just puutetahvlit kasutades,“ leiab Margot Väli.

12a klassi õpilase Karmen Oleski jaoks on aga huvitav vaadata rühmatöödena valminud kaasõpilaste töid, aeg-ajalt püüab ikka keegi teisi mingi tehnilisi uuendusega üllatada. „Esitlused on kindlasti omal kohal uute teemade näitlikustamisel, aga mulle tundub, et kohati kasutatakse neid isegi veidi liiga palju, slaidid peaksid olema huvitavad ka silma jaoks, et oleks põnev vaadata. Uurimistööde jaoks küsitluste tegemine arvutis on huvitav ning saadud vastuste analüüsimine selle abil palju kiirem ja lihtsam. Uut ja huvitavat tavapärasesse kontrolltööde tegemisse on toonud vastamispultide kasutamine. E-õppe eeliseid ja muresid sain ise kogeda eelmisel aastal kolm kuud vahetusõpilasena Hispaanias viibides.

Arvutid on õppimise ka kindlasti palju lihtsamaks teinud, sest isegi kirjatööd tehakse ju tänapäeval arvutites. Vahel on isegi tunne, et alati ei tohiks õpetajad lubada töid arvutis teha, vaid et õpilane võiks siiski rohkem vaeva näha.“

Vaata lisaks: 

• Maidu Varik: õpetamine on pidev õppimine
•  Kuressaare noored oskavad üle ootuste hästi hiina keelt