Lõuna-Korea hariduse tulevik on SMART


Avaldaja:Madli Leikop23. Aprill 2012

Lõuna-Korea viib ellu ambitsioonikat plaani andekate õpilaste toetuseks – SMART-programmi, mis on täiesti uus, 21. sajandi nõuetele vastav lähenemine õppimisele ja õpetamisele. SMART = self-directed (iseenda poolt suunatud), motivated (motiveeritud), adaptive (kohanduv), resources enriched (rikkalike ressurssidega), technology embedded (tehnoloogiaga täiustatud) õpetamise ja õppimise süsteem.

SMART sisaldab e-õpikuid, videoloenguid, pilvetehnoloogiat, online-klassiruume, online-hindamist jpm, rääkis Korea haridusministeeriumi esindaja Yukyung Ha neljapäeval Tallinnas toimunud PISA konverentsil „PISA (Programme for International Student Assessment) – võimalus õppida teiste maade kogemustest“. SMART on süsteem, kus õpilane on aktiivne osaleja, mitte passiivne teadmiste vastuvõtja. Ettekandja tõi näiteks mõned koolid, kus praegu kasutatakse SMART-õpet, aastaks 2015 tahetakse süsteem sisse viia kõikidesse Korea koolidesse.

Lõuna-Koreas on ligi 12 000 kooli, kus õpib 7,3 miljonit õpilast rohkem kui 400 000 õpetaja juhendamisel. Kolledžeid on 149 ning kõrgkoole 222. Põhiharidust omandab Korea laps kuus aastat, sellele järgneb kolm aastat I astme keskharidust ning kolm aastat II astme keskharidust. Seejärel sisseastumiseksamid kõrgkooli.

Haridussüsteemi suurepärased tulemused

Yukyung Ha märkis, et üha rohkem Korea noori gümnaasiumilõpetanuid saab võimaluse omandada kõrghariduse, 90,5%  koolinoortest jätkavad kõrgkoolis, sh ka rakenduslikus kõrgkoolis. „Silmapaistvad firmad maailmaturul (Samsung, LG, Hyundai jt) on meie haridussüsteemi kõige suurepärasem tulemus,“ tõi ettekandja näite elust enesest. Ta rõhutas ka rahvusvaheliste uuringute häid tulemusi ning teaduspublikatsioonide suurt arvu kui näiteid Korea tugevast haridussüsteemist.

Kuidas see saavutatud on? Testide, valitsuse toetuse, sotsiaalsüsteemi mobiilsuse, lastevanemate nõudlikkuse ning õpetajakutse väärtustamise abil.

Ettekandja märkis, et PISA-testis on suurepäraste tulemusteni jõudnud ka rasketest oludest pärit lapsed. Siin on suur roll nii sotsiaalsektoril kui riigipoolsel toetusel, samuti väärtustavad ka vaesemate perede vanemad haridust ning teevad kõik endast oleneva, et lapse koolitee ei katkeks. 2009. aasta PISA-testis saavutasid Korea kooliõpilased maailma teise tulemuse, kogudes 539 punkti. OECD-riikide keskmine oli 493.

Ulatuslik toetus riigi poolt

6., 9. ja 11. klassi lõpus toimuvad kohustuslikud üleriigilised eksamid. Riiklike hindamistestide tulemusel eristuvad koolid,  kus õpilaste edasijõudmine on nõrgem. "Neid koole ei karistata, vaid neile eraldatakse spetsiaalselt välja töötatud indeksite alusel lisaraha ja tuge, et ka vähem arenenud õpilased paremini edasi jõuaksid," rääkis Korea haridusministeeriumi esindaja.

Riigi poolt toetatakse ka tundidevälist õpet, aktiivseid tegevusi nende heaks, kes vajavad järelaitamist. Muutused on toimunud loodusainete õpetamises; teaduse viimased saavutused ei jõua õpikutesse mitte kümne aasta pärast, vaid neid tutvustatakse lastele kohe. Kasvanud on lastevanemate huvi toetada just tütarlaste haridusteed, ja seetõttu on poiste-tüdrukute erinevad huvid õppetegevuses paremini välja toodud. Oluliselt on kaasajastatud õpikuid.

Ära astu õpetaja varju peale

Väga suur on Korea koolis õpetaja roll, ja see on üks austusväärsemaid ja ihaldatumaid elukutseid noorte seas. „Meil on vanasõna „Ära julge isegi oma õpetaja varju peale astuda“. See iseloomustab kõige paremini, kui väärtustatud on õpetaja töö,“ sõnas Yukyung Ha. Õpetajakoolitusele pööratakse Lõuna-Koreas suurt tähelepanu ning töö on hästi tasustatud.

Need, kes kasutasid möödunud nädala lõpus võimalust õppida teiste maade PISA-kogemusest, ei pidanud kahetsema: teadmisi Lõuna-Korea, Uus-Meremaa, Kanada või Hong Kongi hariduselust sai täiendada sisukate ja vahetute ettekannete ning diskussiooni kaudu.

Loe lisaks:

 

 

 

 

 

Haridus- ja Noorteamet