Tartu Treffneri abiturient Olivia Luige suudab rääkida imekiiresti ja sealjuures mõtestatult ning tema jutu tempot ei võta maha ka sellised võõrad sõnad nagu virgatsaine, dopamiin või retseptor.
Talvel esitas Luige õpilaste teadustööde konkursile uurimuse, mille pealkiri on üsna hirmuäratav: "Virgatsaine dopamiini ohjamine skisofreeniaravis: dopamiini D2- ja D3-retseptorite antagonistide tuvastamine", kirjutab Tartu Postimees. Väga lihtsalt öeldes uuris gümnaasiumiastmes konkursi võidu pälvinud Luige Tallinna Tehnikaülikoolis loodud kahte sarnast ainet, et teada saada, kas neid võiks kasutada skisofreenia ravimiseks, ning veetis selleks tunde ülikooli keemialaboris.
Tulemus oli mõnes mõttes kurb: ühest ainest pole üldse kasu, teine võiks teoreetiliselt toimida, aga seda läheks vaja ebamõistlikult palju. Neiu ei jõudnud selle uurimistöö juurde omal algatusel. 11. klassis said keemiast huvitatud treffneristid pakkumise minna ülikooli laboritesse ning Luige jäi seal Reet Reinart-Okugbeni juhendada - just juhendajalt tuli ettepanek midagi sellist proovida. Pikemalt loe juba Tartu Postimehest.
Loe lisaks:



