Head taset kinnitab ka võit Noorte Meediaklubi üle-eestilisel koolimeedia konkursil, juba teist korda oldi parim kooli-TV. „Kigu TV teeb terviklikke heal tasemel saateid, kust leiab nii uudiseid kui reportaaže,“ kirjeldas žürii liige Liisi Mölder parimat koolitelevisiooni.

Tartu Kivilinna gümnaasiumi meediaõpetaja Riho Rosin, kuidas Kigu TV alguse sai?

„Kigu TV sai alguse 2007. aastal ja eestvedajaks oli Ardi Lepik, kes selleks tööle võetigi. Kooli TV kasvas välja meediasuunast ning kooli reklaamist, eesmärk oli reklaamida ennast väljapoole. Kivilinna gümnaasium oli äsja saanud uue renoveeritud maja ja ka see oli suur soodustus koos uute võimalustega. Teine eesmärk televisiooni loomisel oli see, et koolil oleks oma liikuv kroonika, et lapsevanemadki saaksid sealt vaadata, millega nende järeltulijad koolis tegelevad. Kigu TV valiti teist korda järjest Eesti parimaks koolitelevisiooniks.“

Mida Kigu TVs näidatakse ja kuidas eetris olete?

„Kord kuus või vahel ka sagedamini valmib umbes 10-15 minuti pikkune ülevaade koolisündmustest ja tegemistest. Lisaks viiakse läbi ka koridoriküsitlusi erinevatel päevakajalistel teemadel ning tehakse erisaateid. Saadete sagedus sõltub sellest, kui palju üritusi koolis toimub. Vahel on materjali kuus nii palju, et võib lausa iga nädal ühe saate teha. Kigu TV saated pannakse üles koolitelevisiooni blogisse, mis on leitav kooli kodulehelt.“

Kas koolitelevisiooni  tegemine nõuab suuri  ressursse?

„Kigu TVd teevad kooli tehnika- ja tehnoloogiaklassi meediasuuna õpilased 4-5-liikmelistes meeskondades. Meediasuuna õpilastel on lisaks tavakursustele ette nähtud ka üks praktikakursus, mille raames tavaliselt saateid tehaksegi, kuid saadete tegemistest saavad osa võtta ka kõik huvitatud. Koolil on olemas kaks Sony poolprofi videokaamerat ja üks kodukasutaja videokaamera. Lisaks kaks statiivi ja üks reporterimikrofon. Iseenesest koolitelevisiooni tegemine ei nõua suuri rahalisi ressursse, kuid alustamine on raske. Algul tuleb muretseda tehnika ja töötlusprogrammid, mis on üsna kulukas, kuid siiski ühekordne väljaminek.“

Mida arvate, mis tõi teile koolimeedia konkursil võidu?

„Kivilinna gümnasiumi Kigu TV-le tõi edu see, et saated on järjepidevad ja nende ülesehitus vastab uudistesaatele. Saatel on saatejuhid ja kindel ülesehitus, tehakse reportaaže, intervjuusid jms, mis ühes korralikus uudistesaates olema peab. Tehakse küll ka erisaateid, mis kajastavad ainult mingit kindlat üritust, kuid põhirõhk on siiski uudistel. Lisks on Kigu TV-l olemas omanäoline graafika, huvitav stuudiokujundus ning põnevad saatejuhid.“

Kas rohkem on vaja tehnilist või sisulist juhendamist? Tuleb vahel ka tsensoriks olla?

„Enne saadete tegemist läbivad õpilased ühe meediakursuse, kus õpitakse kasutama videokaamerat ja muud saadete tegemiseks vajalikku tehnikat. Saadete tegemisel püüan sekkuda harva, kuid montaaži vaatan üle ja teen parandusettepanekuid. Aeg-ajalt tuleb isegi õpilasi motiveerida, kui koolis on pingelised olukorrad.“

Õpilased arvavad

Alice Poljakova,  11.e klassi õpilane:  „KiguTV tegemine meeldib mulle väga, sest sellega õpin palju uut ja saan tuttavaks uute inimestega. Uued kogemused, mis olen omandanud Kigu TVs, on mulle kindlasti abiks ka tulevases elus, kuna kavatsen meediat õppima minna. Minu roll KiGuTV elus on olnud erinev: kord olen saatejuht, loen teksti peale, juhendan teisi või hoopiski monteerin. Ideed sünnivad ühiselt. Keegi mõtleb midagi välja ja teised täiendavad.“

Andra Jundas, 10.e klassi õpilane:  „KiguTVd on väga huvitav teha, saab palju uusi kogemusi ning tutvusi. Alati õpid midagi uut. Arvan, et praegune tegelemine KiguTVga tuleb mulle kindlasti tulevikus kasuks. Rollid on erinevad, vahepeal olen monteerija ja mõnikord saatejuht, kuidas kunagi ja kuidas parasjagu kellelgi aega on.“

Marilin Kivisto, 10.e klassi õpilane: „Minu põhitöö KiguTVs on monteerimine ja filmimine. Olen ka kätt proovinud intervjueerija ja pildistaja rollis, kuid tunnen end veidi ebamugavalt kaamera ees, seega hoian end tagaplaanil ja püüan võimalikult aktiivne olla kaamera taga. Väga paljud rollid on tulnud n.ö käigu pealt, ehk kui saatejuhti parasjagu ei ole, on vaja endal paati hüpata! Ideed sünnivad minul tavaliselt täiesti juhuslikul hetkel ja hiljem koos muudame selle täiuslikuks! Alati asendame ja aitame üksteist hädadest välja. Kigu TV on kindlasti avanud minu elus uued uksed ja nendest ustest sisseastumine on ainult suur rõõm. Juba praegu, 10. klassis olen endas 90% kindel, et tahan mööda seda suunda minna ja kaugele jõuda.“

Foto: Kivilinna gümnaasiumi arhiiv. Fotol on abiturientide lapsepõlvepäev kevadel 2012.