Põhitõed on ju lihtsad – esiteks tuleb suuta teha vahet oma soovidel ja vajadustel, kirjutab finantsinspektsioon veebilehel http://minuraha.ee. Kindlasti on iga lapsevanem kokku puutunud olukorraga, kus laps räägib õhinal, kuidas sõbrale ostsid vanemad mõne uue mänguasja või toreda tehnikavidina. Siin tasub lapsele selgitada, et perede rahalised võimalused on erinevad ning ka juhul, kui perel on raha samasuguse tehnikavidina ostmiseks, ei tehta ostu lihtsalt seepärast, et sõbral juba selline asi on, vaid arutatakse, kas vidinat tõesti ka vaja on.
 
Tasub rääkida ka sellest, et kui emal või isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda „seina seest“ ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada saab nii palju kui teenid. Sellest arusaamiseks võib proovida lastega näiteks pere-eelarvet koostada: pange kirja kõik oma kuu tulud ja kirjutage sinna kõrvale igakuised kohustuslikud väljaminekud: laenu- või üürimakse, kommunaalmaksed, telefoniarved, transpordikulud, huviringid jne. Kui kohustuslikud väljaminekud kirjas, näete, kui palju jääb üle söögile ja muudele vajalikele kulutustele.

Foto: Flickr
Taskurahaga võiks olla süsteemne
Kui lapsele antakse taskuraha, võib teha kindla süsteemi, kui palju ta nädalas või kuus raha saab. Seejärel võiks õpetada lapse raha planeerima – kui nädalas on kasutada näiteks 3 eurot, kuid see kulub juba esimesel päeval koolis sõpradele välja tehes ära, siis tuleb ülejäänud nädala  ilma rahata hakkama saada.
 
Kuna algklassilapsed ei saa raha väärtusest veel päris täpselt aru, tuleb neil ette ka üksteiselt raha küsimist, kui endal just parasjagu vajalikku summat kaasas pole. Kui laps sellega koolis kokku puutub, tuleks reeglid kokku leppida – kellele võiks raha anda (näiteks parim sõber) ning kas ja kuidas seda hiljem tagasi küsida.  

Rahaasju saab harjutada mängides

Õppimine mängu kaudu toimib väga hästi nii väiksemate kui suuremate laste puhul. Lasteaia ja põhikooliealiste seas on väga populaarsed portaali http://www.lastekas.ee jänku Jussi multikad. Sadade multifilmide seast leiab ka rahateemaga seotuid – selgitatakse näiteks raha väärtust, õpetatakse poes arukalt ostlema ning pangas raha kasvama panema.

Veidi vanemad saavad nii mängida kui ka praktilisi teadmisi 13–20-aastastele mõeldud tarbijaveebist http://kool.minuraha.ee, mis selgitab rahateemasid, pakub võimalust videoid vaadata ja mänge mängida ning lugeda, kuidas tänased kuulsad lauljad ja näitlejad (Koit Toome, Ott Lepland, Märt Avandi) teismelistena rahaga ümber käisid.

Nippe lastele rahaga vastutustundliku ümberkäimise õpetamiseks

• Kaasa lapsed võimalikult varases eas pere rahaasjade planeerimisse. Näiteks kui tahate suvel reisile minna, arutage koos, kui suuri kulusid see kaasa toob ja millised on võimalused vajaliku summa kokku saamiseks – nii säästuvõimalused kui ka mõtted, kuidas saaks rohkem teenida.

• Omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et ei tohi niisama laristada. Seega võiks veidi vanemad lapsed suvel mõnda aega jõukohast tööd teha. Näiteks noorte tarbijaveebile http://kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab näitleja Märt Avandi, kuidas ta rügas 14-aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
• Kui lapsel on mõni suurem ostusoov (näiteks mänguasi, mobiil, jalgratas jne), siis võiks ta proovida vähemalt osa vajaminevast rahast koguda.

• Kui peres on tavaks anda lastele iganädalane või igakuine taskuraha, siis võiks lapsi motiveerida osa taskurahast säästma. Motiveerimisel aitab selline nipp: paku välja, et sellele summale, mis lapsel iganädalasest/igakuisest taskurahast kõrvale panna õnnestub, maksad sa intressi. Intressi suurus leppige koos kokku.

• Ettevaatlik peaks olema heade hinnete ja igapäevaste koduste majapidamistööde eest (näiteks nõudepesu, oma toa koristamine) tasu maksmisega. Head hinded ning toa korras hoidmine peaks olema loomulik, mitte erakorraline sündmus, mille eest peaks tasustama.
• Kui kauplused korraldavad hulle päevi, osturallisid ja muid turunduskampaaniaid, tasub lastele (ja iseendale) selgitada, et soodushinnaga tasub osta siiski asju, mida tõesti vaja on, mitte osta seepärast, et mingi kaup on hetkel odav.