Kai Võlli, Irene Käosaar ja Peeter Mehisto olnud Eesti keelekümblusprogrammi juures programmi loomisest alates ning andnud selle käivitamisse olulise panuse, märgib MISA oma pressiteates.
 
Viimased viis aastat Londonis elanud, seal Eesti keelekümbluse teemal doktorikraadi kaitsnud ning pedagoogikast ja juhtimisest kirjutanud Peeter Mehisto ütles keelekümbluskonverentsi ettekandes, et kõige suurem väljakutse nii Eestis, Singapuris, Kanadas või mistahes teise riigi haridussüsteemis on aine- ja keeleõppe lõimimine. Mehisto sõnul peaksid aineõpetajad võtma rohkem vastutust keeleõppe eest ja keeleõpetajad peaksid omakorda tunnetama oma rolli erinevate ainetundide õpetamises. “Niikaua, kui usutakse, et keele õpetamine on ainult keeleõpetaja asi, ei jõua vähemalt õpetajad keele ja aine lõimimiseni. Õpilasel aga pole valikut ja tema peab selleni jõudma,” ütles Mehisto.
 
„Peeter Mehisto on nii öelda keelekümbluse maaletooja, sest Kanada eestlasena oli just tema see, kes selle kogemuse Kanadast Eestisse tõi ning koos eestlastega Kanada mudeli põhjal Eestile sobivat keelekümblusprogrammi välja töötama hakkas,“ kommenteeris MISA keelekümblusprogrammi juht Natalja Mjalitsina.

Vasakult: Kai Võlli, Irene Käosaar ja Peeter Mehisto, pildistas Annika Haas.

Mjalitsina täiendas, et ka Kai Võlli ja Irene Käosaar on erinevates rollides osalenud kaheteistkümne aasta jooksul nii programmi väljatöötamise ja arendamise faasis, kus nende abiga viiakse Eesti kogemust ka teistesse riikidesse.

Kvaliteediauhinnad Tallinna haridusasutustele
Tänavu anti esmakordselt välja ka keelekümblusprogrammi kvaliteediauhind. Auhinda antakse programmiga liitunud haridusasutustele, mis paistavad silma hea töökeskkonna, kõrge akadeemilise taseme ning heade pedagoogiliste tavade rakendamise  poolest. Esimesed kvaliteediauhinnad ning sellega kaasnenud 1000 euro suuruse preemia said Tallinna Vindi lasteaed, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium ning Tallinna Pae gümnaasium.
 
Keelekümblussõbra tiitlit annab MISA välja alates 2005. aastast. Esimeste keelekümblussõprade hulgas on näiteks Tõnis Lukas, Toivo Maimets ja Katrin Saks jpt.

Keelekümblus Eestis on kakskeelset haridust rikastav õppevorm eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles ja võõrkeeltes. Keelekümblusprogrammi rakendatakse Eestis riikliku programmina haridus- ja teadusministeeriumi rahastamisel ja toetusel alates 2000. aastast. Tänaseks on keelekümblusprogrammiga liitunud 38 lasteaeda ja 36 kooli ning programmis osaleb ligi 5000 õpilast ja 1000 õpetajat.
 
Samal teemal:

• Õppematerjalid: eesti keel võõrkeelena
• Aaviksoo tunnustab esimesi keelekümblusprogrammi lõpetajaid