"Haridusministritega on raske arvestada – kui nad ametisse tulevad, näevad nad 15 meetrit enda ette, 2 aastat enne valimisi 10 meetrit ja kui valimised on ukse ees, siis nad näevad vaid oma nina ette," ütles lord möödunud nädalal Genovas peetud konverentsil EMINENT.

30 aastat filmiprodutsendina (muu hulgas on tema käe alt tulnud ka filmid „The Mission, „The Killing Fields“, „Local Hero“, „ Midnight Express“ jne.) töötanud lord David Puttnam on viimastel aastatel end haridusteemadesse pühendanud. Muu hulgas oli ta 7 aastat UNICEFi Suurbritannia haru president, samuti on ta aluse pannud Riiklikele Õpetamise Preemiatele.  „Ma olin koolis halb õpilane ja ma katsusin sealt nii kiiresti tulema saada, kui võimalik,“ meenutas Puttnam oma lapsepõlve.

1990ndatel hakkas ta suuremat huvi tundma tuleviku klassiruumi vastu. Ta püstitas enda jaoks küsimuse, kuidas on võimalik, et tehnoloogia ei ole oluliselt mõjutanud õpetamist samal ajal, kui tundmatuseni on muutunud kõik teised valdkonnad. „Kool ei olnud ühenduses ühiskonnaga,“ selgitas Puttnam.

Lord David Puttnam. Foto: European Schoolnet

Oma mõtete illustreerimiseks mängis ta katkendi filmist „War horse“ ning selgitas, et hobused on mänginud väga olulist rolli inimeste jaoks. Samas jättis kuulipildujate laialdane kasutuselevõtt lahingutes hobused tagaplaanile. „Kui kuulipildujad leiutati, oli alguses küsimus rahas ja kasulikkuses. Aga oli selge, et kui tahtsid kaitstud olla, ei saanud ükski riik omale lubada nende relvade mittesoetamist,“ tõdes Puttnam. Samamoodi on tema sõnul praegu võitlus hariduse ja katastroofi vahel – ükski riik, kes tahab edasi jõuda, ei saa omale lubada haridusse mitteinvesteerimist.

„Peamine väljakutse, millega riigid tegelema peavad, ongi tehnoloogia,“ sõnas Puttnam ning lisas, et samas ei saa ükski haridussüsteem olla parem kui nende õpetajate kvaliteet, kes seal õpetavad. Suurt tähelepanu tuleb pöörata õpetajaharidusele. „See oleks nali, kui õpetajaks õppija saaks sama haridusega hakkama ka veel 10 aastat hiljem, pidevat arendamist on vaja.“ Lordi sõnul toovad investeeringud haridusse alati kõigile kasu – muu hulgas on haritud ühiskondades ka inimeste tervis parem ja oodatav eluiga kõrgem.

European Schoolnet (http://www.eun.org/) on 1997. aastal loodud mittetulundusühing, mis koondab enda alla erinevate Euroopa riikide haridusministeeriumid ja mille eesmärgiks on edendada õppetööd üle Euroopa. Eestis viib European Schoolneti projekte (eTwinning, Targalt Internetis, ITEC, SENNET, InGenious, KeyCoNet) ellu Tiigrihüppe Sihtasutus.