Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks soovib riik järjest enam noori haarata huviharidusse, noortekeskuste tegemistesse, noorteühendustesse ja noortelaagritesse, teatab haridus- ja teadusministeerium. Eeskätt tuleb erinevaid noorsootöö viise edendada piirkondades, kus neid on napilt ning jõuda sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate noorteni.

Erinevatesse tegevustesse haaratud noortel peab olema võimalus rääkida kaasa noori puudutavate otsuste tegemisel nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil, koolist tööellu siirdumisel saada head karjäärinõustamist, omandada huvikoolides, spordiklubides ja noortekeskustes uusi teadmisi ja oskusi.

Noorsootöötaja roll
Kui noorel tekivad mured või ta satub pahandustesse, peab ta saama asjatundlikku abi ja tuge. See tähendab, et noorsootöötajad peavad ühtlasi olema kuritegevuse ja narkomaania ennetajad. Eeskätt püütakse senisest paremini lahendada neid probleeme, mis jäävad sotsiaal- ja haridusvaldkonna piiridele.

Noortevaldkonna arengukava koostamisel on abiks olemasolev terviklik ja adekvaatne teave noorte olukorrast, sellele teadmisele tuginedes saab rakendada noortele vajalikke ja tulutoovaid meetmeid.

Ettevalmistustega uue arengukava koostamiseks on haridus- ja teadusministeerium juba alustanud. Sel sügisel saadi kokku võtmepartneritega, kelle abil leitakse tegevused ja plaanid, mis on tulevikus vajalikud. Arengukava koostamisega saab ennast kursis hoida ja oma ettepanekuid esitada veebilehel http://www.entk.ee/2020.

Noortevaldkonna uue arengukava eelnõu peaks valmima tuleva aasta sügiseks ja arutatakse läbi ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute esindajatega. Noortevaldkonna arengukava jõustub 1. jaanuaril 2014.

Samal teemal:

• Noorsootöö teenused ei ole ühtlaselt kättesaadavad
• Noorsootöö kättesaadavus peab olema ühtsem kõigile noorte vanusegruppidele
• Tallinnas arutasid 17 riigi uurijad noorsootöö 300-aastase ajaloo õppetunde