Selgust ei aita luua ka reljeefse olemisega koolijuhid, kes teadmata põhjusel levitavad eelkõige Tallinna õpetajate seas sulaselget valejuttu, nagu suureneks klassitäitumuse normid või kasvaks õpetajate normkoormus, kirjutab ta Õpetajate Lehes.

Praegu on õpetajad olukorras, kus nende koormust mõõdetakse kahe joonlauaga ning neist olulisim on kahjuks kõige ebatäpsem. Avalik saladus on, et praegune süsteem on sünnitanud selliseid töökoormusi nagu 0,876 või muutnud normaalseks aastaid 1,3 koormusega töötamise, mida tänased tööseadused ei luba.

Praegu riigikogus teist lugemist ootavasse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõusse on muuhulgas kirjutatud säte, et õpetaja ametikoha ja töötasu hulka arvestatakse kõik tööülesanded, mida õpetaja töölepingu alusel täidab. Tegeliku ehk üldtööaja sisse saab määratleda klassijuhatamise kõrval nt kooli- ja ka õppekavaarendust, noorte kolleegide nõustamist ja muid ülesandeid. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Õpetajate palgatõusul on suured käärid
• Kuidas teha nii, et koolis paistaks päike
• Keevallik: õpetajate töökoormust saab kordades vähendada