Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant Mait Raava juhtis 2012. a töörühma, kes töötas välja haridusasutuse juhi kompetentsusmudelist lähtuva üldhariduskoolide juhtide õppekava ja esmase koolituse korralduse. 

Algus on veidi varasem - 2006. a töötati üldhariduskoolide juhtidele välja tänapäeva nõuetele vastav kompetentsusmudel ja sellele vastav õppekava. 2011 arendati mudelit edasi ja kavandati koolitused, mis toetaksid koolijuhti tema karjääri vältel. Õppekavani ja koolituse korralduse põhimõteteni jõuti 2012. a augustis, kui oma töö lõpetas 17-liikmeline ekspertrühm. Koolituse moodulid on „Organisatsiooni arengu juhtimine”, „Õpikeskkonna kujundamine”, „Personalijuhtimine”, „Ressursside juhtimine”, „Enesejuhtimine”. Koolitust toetab SA Innove ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“. 

Õppetööd on kokku 264 tundi, koolitus kestab jaanuarist jaanuarini 2013–2014. Sihtrühm on direktorid, aga osaletakse meeskonniti, igas kolm liiget: Haljala gümnaasium, Kiili gümnaasium, Pärnu Raeküla kool, Mustvee vene gümnaasium, Nõo põhikool, Võru Kreutzwaldi gümnaasium, Valga põhikool, Häädemeeste keskkool, Rapla Vesiroosi gümnaasium ja Sillamäe gümnaasium.

Mait Raava, selgitage palun lühidalt, mis on koolijuhi kompetentsusmudel?

Mudel kirjeldab juhi jaoks edukaid tegevusi; millised tegevused võimaldavad koolijuhil saavutada häid tulemusi kooli juhtimisel – see on lühidalt asja olemus. Maailmas on kompetentsusmudel ligi 40 aastat vana tööriist, hariduses on seda kasutatud viimased paarkümmend aastat. Maailm on liikumas selles suunas, et juhi enesetäiendus ei toimu niivõrd stiilis „kõik, mis on huvitav teada“, vaid juhid keskenduvad sellele, „mida teeb teistmoodi edukas juht“. Materjal, mis koolitusel läbitakse, on tegevuskeskne. Teooriat on niivõrd, kuivõrd see on vajalik juhi õige käitumise mõtestamiseks ja põhjendamiseks. Äärmiselt praktiline tegevustik on asja iva.

Eestis on haridusjuhi kompetentsusmudel uus nähtus, isegi väga uus?

Haaratav hulk kompetentse lahtikirjutatuna – sellises vormis on see tõesti Eestis uus. 2006 tehti kutsehariduse juhtidele kompetentsusmudel, paar aastat hiljem haridusjuhtidele tervikuna. Aga ideed ei ole maailmaavastuslikud, lihtsalt praegu järgitakse täpsemalt ja süsteemsemalt tegevuslikkuse põhimõtteid. Kõik praktikumid on ju tegevuspõhised. Miks see nii aktuaalne on? Ebaeluline skolastika, mis sageli hariduses koolitustes on, nüüd pühitakse see välja. Ei räägita kõike, mida võiks rääkida, vaid ainult olulist. Teooriaid on ju tuhandeid, aga koolijuht ütleb nojah, mis siis. Ja täiesti õigustatult ütleb.

Kas koolijuht on teistmoodi juht kui näiteks äriettevõttes?

Olemuslikult on juhtimine valdkonnast sõltumatu: sa pead aru saama, mida teed; peab olema tahtmine seda teha; sul peab olema visioon, pead inimestest lugu pidama, neid kaasama ja toetama ning järjepidev olema. Kas juhtida Eesti Vabariiki, haridusministeeriumi, kooli või õpetaja puhul klassi, toimub see kõik ikkagi sarnases võtmes. Rõhuasetused on muidugi erinevad. Hariduses peab rohkemate huvirühmadega arvestama; kui võtta ärijuht, siis tema jaoks on alati number üks omanike ootus.

Riigi huvi on kasvatada hästi hakkamasaavat järgmist põlvkonda. Siit tulenevalt ei ole koolijuht see, kes määrab, mis on õige ja mis vale, ta peab aru saama avalikust ootusest ja huvist. Enamasti on see valdkond määratletud seadustega. Samuti peab koolijuht arvestama õpetajate vajaduste ja huvidega, kolmandaks õpilaste ja lastevanemate huvid. Kõik need huvid ei ole ühesuunalised, vaid mõneti ka konkureerivad. Riigi huvi on, et võimalikult hea hariduse saaksid kõik õpilased; lapsevanema huvi on, et just tema laps saaks parima hariduse selles koolis ja klassis. Huvirühmade ootustest tuleb luua ühisosa.
Kuid kõige olulisem koolijuhi jaoks on, et koolis oleks iga õpilase areng seatud esikohale. Kõik muu lähtub sellest. Siis liiguvad asjad õiges suunas. Selle saavutamine eeldab juhilt avarat mõtlemist, suutlikkust mõista olulist, ei tohi uppuda päevapoliitikasse ja olulise tegematajätmist välja vabandada sellega, mida kõike teha ei saa.

Kas sellel on vahet, kui juhin kooli, kus on 1600 õpilast ja 120 õpetajat või 160 õpilast ja 20 õpetajat?

Sellest, kui palju õpetajaid on majas, sõltub tõepoolest, kuidas kooli peaks juhtima. Kui sul on paarkümmend õpetajat, võid üsna vähese bürokraatiaga hakkama saada, inimlikult. Aga kui sul on juba 50 õpetajat ja rohkem, on oluline, et ka kirjeldatakse ja kirjutatakse reegleid. Ka siis, kui on väiksem maja, on mõistlik olulised asjad kirja panna. Suuremas majas on direktoril vaja suuremat meeskonda, tekivad delegeerimised. Aga need erinevused on tehnilised, mitte olemuslikud.

Kuidas töörühm otsustas, mida koolijuhid õppima peavad?

Töörühmas olid koolijuhid ise; siis inimesed, kes on koolijuhte koolitanud ja konsulteerinud; kõrgkoolide esindajad ja ministeeriumide esindus, kes näevad n-ö laiemat pilti. Kompetentsusmudeliga sai koolituse rõhuasetused paika: koolijuht peab suutma kooli juhtida strateegiliselt , olulisele keskendudes. Õppeprotsessi peab juhtima nii, et iga õpetaja teab, mis on kooli pedagoogiline kontseptsioon ning viib seda kavakindalt ellu iga õpilase arengu suunamisel. Ressursse tuleb juhtida, et need teeniksid kooli eesmärke. Ja iseennast peab oskama samuti juhtida, muidu ei saa sa olla tugev teiste juhtimisel.

Mis muutub koolimeeskondade jaoks, kes koolituse läbivad?

Paljud koolijuhid ei ole endale piisavalt selgeks teinud ega tegutse selles suunas, mida tähendab olla kaasaegne koolijuht. Uus põlvkond ei sünni kuskilt mujalt kui koolist. Inimeste suhtumise ja oskuste baas luuakse põhikoolis ja gümnaasiumis. Mis seal on tegemata jäänud, seda kõrgkool muuta ei suuda, eriti tänane kõrgkool, mis annab tudengile suure autonoomsuse ja valikuvabaduse. Võimalus kujundada on just põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Kui koolijuht võtab südameasjaks, et sellest majast tuleb homne haritud ja uuendusmeelne põlvkond, ja me ise koos õpetajatega peame olema eeskujuks, siis see on öö ja päev võrreldes sellega, kui õpetaja läheb „lihtsalt tundi andma“ või „õpetaja tunneb oma ainet“. Jahutakse ju tohutult. On küll erandeid, aga läbivalt vaatad sa lootusetult: esimese klassi õpikus raske tekst, teema ratsutatakse läbi, millega see põhjendatud on? Mis on tegelik eesmärk, mille lapsed peavad selgeks saama ja mida oskama? Kui eesmärk on iga õpilase arengu toetamine, siis ei saa seda saavutada ilma avastus- ja individuaalõppeta. Kuid kas õppemahud ja õppematerjalid vastavad sellele eesmärgile? Siit tulebki see, missuguseid vahendeid õpetaja kasutab, kui arukalt vahendeid kasutatakse, kas luuakse alusmüür nii, et pannakse kivi-kivi peale?

Õpilase edukus ja hiljem töömaailmas hakkamasaamine ei ole otseselt seotud sellega, kui mahukas on õppeprogramm, vaid kui kvaliteetne see on. Sa võid õpetada nii, et sunnid õpilast koolis kaheksa tundi õppima ja kodus veel kaheksa tundi, või teine variant: koolis õpib kaheksa tundi ja kodus ühe tunni. Teisel juhul on tulemus sama, kui tunnid on üles ehitatud avastus- ja individuaalõppele. Seda on Soome kogemus veenvalt kinnitanud. Nii et tuleb ikkagi mõtestada ja aru saada, mida sa seal koolis teed. Koolijuht peab juhtima kooli kui tervikut, mis tähtsustab ja toetab iga õpilase arengut. Seda ei tule koolijuhi eest mitte keegi teine tegema. Nii ongi koolituse läbivaks teljeks kooli kui terviku juhtimine õpilase arengu toetamisel. See on kvalitatiivselt täiesti uus tasand võrreldes keskpärase kooli juhtimisega.

Kas kaasaegsel koolijuhil peavad olema ka oskused, kuidas hariduspoliitika kujundamisel kaasa rääkida, neid protsesse mõjutada?

Koolijuhi palkab omavalitsus. Osa kooli ressurssidest tuleb omavalitsuselt. Selles võtmes on hästi oluline, et ta oskaks kaasata ja sidustada seda, mis toimub koolis ja omavalitsuses. See ei puuduta üksnes poliitikutega suhtlemist, vaid ka kohalikke ettevõtteid, kultuuri- ja noortekeskuseid… Ilmselgelt on oluline koostöö kogukonnaga, oluliste kohalike institutsioonidega. See toob nii sisulist kasu kui võib täiendada ressursse, näiteks huviharidust koolis. Õpetaja teeb oma töö ikka tunnis, ringijuhid võiksid tulla väljastpoolt. Ja koostööga haakub ka kooli mainekus.

Poliitika on karm, ja koolijuht peab suutma tegutseda nii, et ei tema ega kool ei jääks poliitika hammasrataste vahele. See on oskus hakkama saada erinevate huvirühmadega.

Juhtimiskonsultant Mait Raava. Foto:Terje Lepp. 

Mida soovitate koolituselt maksimumi saamiseks?

Õpi eristama olulist ebaolulisest. Sellest räägitakse palju, kuid vähesed juhid oskavad seda. Kui sa olulist ära ei tunne, upud lootusetult pisiasjadesse ja oled õnnetuseks endale ja teistele. Õpi leidma nutikaid lahendusi saades inspiratsiooni eeskujudest nii haridusvaldkonnas kui väljastpoolt. Õpi tundma oma tugevusi, arenda ja kasuta neid. Olulise eristamine annab sulle kire ja tahtmise midagi suurt ära teha, nutikus aitab leida väljapääsu keerulisest olukorrast ja tugevused loovad sulle nii vajaliku eneseusu ja edu. 

Lühendatud kujul ilmus intervjuu 23.aprillil 2013 Eesti Päevalehe töö- ja koolituse rubriigis.