Konverents toimus Bratislavas, kus üle Euroopa võttis osa kokku 107 algajat ja edasijõudnud eTwinnerit: Austriast, Belgiast, Bulgaariast, Küproselt, Tsehhist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Ungarist, Islandilt, Lätist, Leedust, Maltalt, Hollandist, Norrast, Poolast, Portugalist, Rumeeniast, Hispaaniast, Šveitsist, Türgist, Slovakkias ja Eestist.

Eestist osalesid Kati Bakradze Tallinna ühisgümnaasiumist, Ljudmilla Andreitsuk Sakala eragümnaasiumist ja Merike Luts Kanepi gümnaasiumist.

Konverentsi avaloengud keskendusid digitaalsele haridusele ja sotsiaalmeedia tähtsusele koolis. Kohal oli ka Anne Gilleran, kes oma ettekandes tõi välja küll arvuti kui vahendi olulisuse, kuid rõhutas ka mitteformaalse hariduse, koostöö ja loovuse otsest mõju õpilastele.

Esimese päeva õhtul toimus kõikide osalejatega tutvumine, grupitööna ja ettekannetena parimate eelnevate eTwinningu kogemuste väljatoomine ja nende jagamine. Hakkasid tekkima uued ideed tulevasteks partnersuheteks ja võimalikeks projektideks.

Teisel ja kolmandal konverentsil päeval toimus kokku 6 erinevat töötuba, mis keskendusid eTwinningu võrgustiku kvalitatiivsele ja kvantitiivsele arendamisele: emotsionaalne intelligentsus, projektipõhine õppimine ja õpetamine, kogemustepõhine õppimine, kultuuridevahelise erinevused ja vähemuste integreerimine, loominguline lähenemine presentatsioonide tegemisele, innovaatilised õpetamismeetodid õppekeskkonna rikastamiseks.

Ettekandeid pidasid ülikoolide õppejõud ja suurte kogemustega oma ala spetsialistid (Dušan Meško Bratislava Comeniuse ülikoolist, Ivan Ježik PR-ettevõttest Voices).

Aktiivsed diskussioonid
Töötubades ja rühmatöödes toimusid elavad diskussioonid, sest eTwinnerid on kõik aktiivsed õpetajad ja väga head suhtlejad. Saime huvitavaid projektide metoodilise rakenduse ideid.

Praktiseerisime näiteks Cornelli märkmete tegemise süsteem (märksõnad, abiküsimuste, kokkuvõtvate lausete süsteem).  Selline võte aitab paremini pikemaid tekste analüüsida, meenutada ja teksti sisu korrata.

Meeskonnatöö saavutamiseks mängisime läbi aga sellise meetodi: igale osalejale anti foto, mis oli osa ühest suurest järjejutust. Osalejad pidid järjejutu kokku panema ilma üksteisele pilti näitamata, ainult seda kirjeldades. Selline metoodiline võte õpetab rühmal ennast ise paremini organiseerima ja antud ülesandes pole oluline lahendus, vaid tööprotsess. See on üks näide projekti- ja kogemusepõhisest õppest.

Kõik projektid või ühistegevused on alati seotud emotsioonidega. Lektor Lenka Praznoska õpetas arendama emotsionaalset intelligentsust, mis aitab kaasa kultuuriliste erinevuste paremaks mõistmiseks. eTwinning ongi kultuuridevaheliste suhete arendamine nii õpetajate, õpilaste kui kogukonna tasemel.

Kiires ja tihedas töömeeleolus jõudsime põgusalt tutvuda Bratislava vanalinnaga ja nautida meeleolukat õhtusööki Doonau jõe kaldal. Õhtu naelaks kujunes vaimustava kultuuriliste erinevuste töötoa läbiviija Radovan Elefant üleastumine, kes laulis paremaid palasid muusikalidest.

Progemine ja koostöö eri põlvkondade vahel
Konverentsi viimasel päeval tutvustasid slovakid kahte projekti, mis võitsid üle-Euroopalise kõrgeima kvaliteedimärgi. Esimese projekti „Forum of Generations@School“ eesmärgiks oli näidata koostöö võimalikkust erinevate põlvkondade vahel.  Projekt toimus paralleelselt nii Slovakkias kui Rumeenias. Projekti jooksul näiteks intervjueeriti vanu inimesi, õpetati neile erinevaid IKT-vahendite kasutamist. Projekti lõpuks valmis nii kodulehekülg ja blogi.  

Teine projekt „Scratch Programming“ ühendas Poola ja Slovakkis algklasside õpilasi ja koostöö toimus programmi Scratch abil, millega saab teha lihtsamaid programmeerimisülesandeid: videod, lühikesed animatsioonid jne. See programm tekitas kuulajates suurt huvi ja kohe leiti ka uued partnerid järgmise Scratch2.0-põhiseks projektiks. Scratch-programmiga saab tutvuda aadressil http://www.scratch.mit.edu.

Kolme päeva jooksul lõime partnerlussidemeid mitmete riikide esindajatega ühise sooviga alustada uusi projekte. Huvi pakkusid projektiideed rahvariiete erinevustest Põhjamaades, keskkonna säästlikkusest, linnakultuurist ja arhitektuurist. Kuna paljud partnerid on seotud ka Comeniuse projektidega, siis tuleviku koostöö hakkab toimuma paralleeselt.

Lõppkokkuvõtteks tõdeme, et eTwinningu käivitamiseks on vaja küll IT-oskusi, aga selle konverentsil me kogesime, et see pole esmatähtis, vaid olulisem on kontaktid, suhtlemine, loovus ja ühistegemise rõõm.

Konverentsilt jääb meile kõrvu kõlama Huberti (Austriast) inspireeriv mõtet „eTwinning is winning“ (e.k. „etwinning on võit“). Pole tähtis kui suur või väike on projekt, kui palju või vähe osalisi projektis on – igast projektist võidavad kõik osalejad alati!

Autorid: Kati Bakradze, Ljudmilla Andreitsuk, Merike Luts.

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• Riias kavandati uusi eTwinningu projekte
• eTwinning on arendav
• Tallinna 21. kooli õpilased tutvusid eTwinningu kaudu lähemalt Läänemere riikidega
• eTwinning sobib ka lasteaeda