Aaviksoo sõnul on uue kooliseaduse üks eesmärk muuta õpetajaamet vähem bürokraatlikuks, et õpetajal oleks samasugused töölepingud nagu teistel ning et õpetajal oleks garanteeritud kuupalk, mis lisaks püstijalatundidele arvestaks ka muud tööpanust, vahendab BNS Eesti Päevalehe artiklit.

"Aukraadide ja ametijärkude süsteem on vana Preisi süsteemi igand. Peale kaitseväe on igalt poolt mujalt aukraadid ära kadunud. Enamikus riikides ei ole õpetajate aukraade. Oleme seda meelt, et nagu enamikul teistelgi aladel, on töö tulemuslikkus see, mis näitab õpetaja kvalifikatsiooni. Seni, kuni ametijärgud on olemas, nad veel kehtivad ja me midagi järsult muutma ei hakka, aga uusi ei määrata. Tulekul on uus kutseastmete süsteem," rääkis Aaviksoo.

"Ma ei usu, et näiteks arstid ei taha oma tööd hästi teha, sest puuduvad aukraadid. Automaatne ametijärgu lisa on enamikul erialadel olemata. Kõik kvalifitseeritud õpetajad saavad ka tulevikus kõrgemat palka, lihtsalt õpetajad muutuvad sarnasemaks paljude teiste erialade inimestega," jätkas Aaviksoo.

Kommenteerides haridustöötajate kartust, et õpetajate töökoormuse suurendamine seniselt 24 tunnilt 35 tunnini nädalal on liialt kurnav, märkis Aaviksoo, et hirmul on suured silmad. "Koolikorraldus lähtub endiselt sellest, et õpetaja on klassi ees keskmiselt 21 tundi. Koolijuht saab seda küll muuta, aga pole mingit alust arvata, et me peaks õpetajaid kiuslike koolijuhtide eest seadustega kaitsma. Ülikooli õppejõududel pole kuskil seaduses kirjas, et nad ei tohi 40 tundi nädalas loenguid anda, nii on nende tööaeg, aga ma pole kuulnud, et see oleks tegelikkuses probleemiks," rääkis Aaviksoo.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Kutsestandard kütab kirgi
• Õpetajate Liit hindab kutsestandardit sisuliseks ja kaasaegseks