Eesti pered võtavad vahetusõpilasi oma perre erinevatel põhjustel. Esiteks on see hea võimalus saada osa teisest kultuurist kodust lahkumata, teiseks toob iga vahetusõpilane endaga kaasa suurema huvi teiste keelte ja kultuuride vastu. Pereema Kaie Lõoke märkis, et tema ja ta pere on saanud aasta vältel hispaania keelt harjutada. Võõrapärased retseptid muutuvad koduse kokaraamatu osaks ja perereisid väikesel Eestimaal saavad täis imestust ning üllatunud pilke. Kas tõesti on Munamägi kõrgeim tipp? Kas inimesed tõepoolest käivad maalt iga päev tööle/kooli ja elavad üle ka -30 kraadise talve?

Kaie Lõoke sõnul teeb perest pere just lapsed ja kui enda omadest juba osa pesast välja lennanud, on hea kui saab lapsi aastaks nö laenata. Ka praegu otsib YFU peresid, kes sooviksid vahetusõpilast oma koju võtta.

Õpilaste endi sõnul on eestlased tegelikult soojad ja sõbralikud, kuid nendeni jõudmiseks peab vaeva nägema. Kaasa aitab suuresti kiire keeleõpe ning ühised huvid. Uruguayst pärit Maria Pia sai oma vahetusemaga Eestis väga lähedaseks ning koos tehti absoluutselt kõike. Samas jõudis Maria Pia ka isaga kalale ja andis Kullamaa keskkoolile Läänemaal julgust ja soovi jätkata vahetusõpilaste võtmise traditsioone enda koolis.

Niklas Saksamaalt leidis, et tema eesmärk vahetusaastal sai täidetud. Ta sai osa teisest kultuurist ning leidis endale nii koolist kui kirikust palju häid sõpru. Eestist on saanud ta teine kodu.
Allikas: BNS

Samal teemal:

• Välisõpilaste huvi Eesti vastu kasvab, kuid vahetusperesid ei jätku