Olümpiaadilt võttis osa 35 võistkonda 26 erinevast riigist, kokku oli osavõtjaid 140, vahendab Tartu Ülikooli (TÜ) teaduskool. Eesti võistkonda kuulusid Andres Erbsen Tallinna reaalkoolist, Anni Pupart Saaremaa ühisgümnaasiumist, Ants-Oskar Mäesalu Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Airika Harrik Tallinna 21. koolist. Eesti võistkonna juhendajana oli kaasas TÜ doktorant Miina Norvik.

Lingvistikaolümpiaadil võisteldakse nii üksinda kui ka meeskonnana. Individuaalvõistlusel anti välja seitse kuld-, 12 hõbe- ja 17 pronksmedalit. Eesti meeskonna liikmetest sai hõbemedali Airika Harrik ning pronksmedali Ants-Oskar Mäesalu. Üldvõit läks USAsse. Meeskonnavõistlusel sai esimese koha USA, teine koht läks Venemaale ja kolmas koht läks jagamisele Rumeenia ja Bulgaaria meeskondade vahel.

Eesti võistkond rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil. Vasakult vaadates Anni Pupart, Airika Harrik, Ants-Oskar Mäesalu ning Andres Erbse. Pildi autor: Miina Norvik.

Individuaalvõistlusel lahendasid õpilased yidiny, tundrajukagiiri, pirahani, muna ja inglise keele ülesannet. Näiteks tundrajukagiiri keelt puudutava ülesande puhul pidi leidma etteantud sõnadele eestikeelsed vasted. Pirahani ja yidiny keele ülesanded kontrollisid õpilaste oskust tuvastada reegleid sõnade hääldamise kohta.

Meeskonnavõitlusel tuli tegeleda gruusia keelega, täpsemini muistses nushuri tähestikus (IX sajand) kirja pandud nimekirjaga, mis sisaldas 100 "asja". Veel oli vihjeks oli öeldud, et selle on koostanud inglise poeet, kriitik ja biograaf Martin Seymour-Smith. Tegemist oli 100 mõjusa kirjaniku ja nende põhiteosega. Meie meeskond tabas selle ära. Seega kontrollis see ülesanne muuhulgas laiemaid teadmisi, mitte ainult oskust kirjasüsteemist aru saada.

Samal teemal:

• Eestlased tõid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt kaks medalit
• Eesti võistkond tõi rahvusvaheliselt füüsikaolümpiaadilt viis medalit
• Kolm pronksmedalit rahvusvaheliselt informaatikaolümpiaadilt