Sukeldusin Archimedese kodulehele otsima sobivaimat koolitust nii teema, aja kui koha mõttes. Kuna olen bioloogiaõpetaja, otsib silm ikka esimesena loodusteadusi hõlmavaid pealkirju, mõttelised piirid seab varasem kogemus või teadmine,  millega ma tõenäoliselt tegelema ei hakka või mida ma siiski teha tahaksin. Nii jäigi valikusse vaid pihutäis sobivaid pakkumisi. Ja neist  omakorda valisin juuni algul Hispaanias, Santiago de Compostelas toimuva koolituse „Sience and art: so different, so similar!“. 

Miks just see? Eriala järgi võttes - science (teadus - toim.) sobib. Juba aasta tiksub kusagil ajusopis sõna „Loovtöö“ – art (kunst - toim.) sobib. Olen käinud Hispaanias, aga kesk- ja lõunaosas - loodeosas Kaliitsias asuv Santiago de Compostela sobib. Nii et valik oli tehtud. Edasi sukeldusin lennuteenuseid pakkuvatele lehekülgedele. Olulised olid nii  sobivad kuupäevad, ajakulu kui hind. Valik oli lai – hinnaskaala 300-1200 euro vahel. Taotlusesse panin kuldse vahepealse, sest muutuvad ju pakkumised seda kallimaks, mida lähemale sõiduaeg saabub, ja ma ei olnud veel taotlustki ära saatnud, vastuse saamisest rääkimata, samas kõige kallimast lähtudes on oht toetusest üldse ilma jääda. 

Pärast pea pooleteisekuust ootust tuli positiivne vastus. Ootusrõõm ärgitas infot otsima ja asju ajama, ka tuli koolitajalt pidevalt uusi teateid, koolituskaaslased kirjutasid ja jagasid infot, arutasid kohalesaamisviiside teemal ja üldine elevus hakkas tõusma. Sain teada, et minuga samal koolitusel on matemaatika-, keemia-, füüsika-, ja algklassideõpetajad Lätist, Poolast, Rumeeniast, Rootsist, Türgist  ja Itaaliast, mina ainukesena olin bioloog, ja kõik me olime naised. Põnevaimad kohalejõudmisviisid olid Rootsi õpetajal - tema läbis 120 km palveränduriteedel, lätlannad kindlustasid varasemate kogemuste puudumise tõttu kõige odavama lennu valimisega endale öö(d) lennujaamas.

Santiago de Compostela on üks peamistest palverändurisihtpunktidest, mille vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ja mis on Kaliitsia autonoomse piirkonna pealinn. Tõeliselt vana, ja samas uusi kauplusi ja kaubakette pakkuv, seljakotiga ja seljakotita turiste täis linn, eestimaise merelise kliima ja sarnase loodusega, Rooma aegadest pärit keldi kultuuriga ala, ebahispaanialikult  vaikselt, rahulikult suhtlevate inimestega, merelise mereandiderohke menüüga piirkond – nii kauge ja nii kodune samal ajal.

Santiago de Compostela linn. Foto: Flickr, kasutaja compostelavirtualcom.

Koolituse harivamateks osadeks olid päevad, mil erinevad kunstnikud rääkisid oma töödest, nende taga olevast loodusest, teadusest,  ja nende abil kajastatavatest probleemidest või tehnikatest, mida tööde tegemisel kasutati ja mis omakorda kasutavad ühtlasi teaduse viimaseid saavutusi. Teised koolitajad võtsid kokku erinevate inimeste töösid või mõtteid, näiteks kuidas matemaatika või loodusteadusi kasutatakse aina enam ulmekirjanduses või põnevusromaanides, ja kuidas sel moel on jõudnud need ka „tavainimese“ mõttemaailma ilma, et nood sellest isegi aru saaks, või mida saab õppida koomiksitest  kavalate teadlaste või superkangelaste tegemisi jälgides. Inforikkale loengule vahelduseks külastasime teisi linnu – A Corunat ja Lugot, uurisime Sotavento tuulefarmi töö põhimõtteid ja energia varumise viise, saime sõita elektriauto ja –rattaga, jõime päikesevalguse abil keedetud kakaod, ja loomulikult nautisime mitmekäigulisi- ja tunniseid söömaaegasid.

Naiste tähtsus teaduses
Veidi lähemalt ka koolituse korraldajast. Margarita Cimadevila on keemikuharidusega õpetaja, koolidirektor ja kunstnik. Idee siduda kunst ja teadus tekkis temas pärast õpetajatele mõeldud CERNi (Euroopa tuumauuringute keskus - toim.) külastust Genfis, kus Feynmani diagramm kangastus ta silme ees kunstilisel moel. Margarita teemaks koolitusel oli naiste tähtsus matemaatikas ja looduseadustes. Nägime tema 11 maali 12-st, mis põhinevad naisteadlaste saavutustel. Seda kasutasid ära meesteadlased, saades ise selle eest tunnustuse, tegelikku autorit täiesti varju jättes. Minu jaoks oli tuttavaim Rosalind Franklin, DNA ruumilise ehituse avastaja, aga lisaks olid esindatud ka Nettie Stevens, Emma Noether, Inge Lehmann ja teised. Kaheteistkümnendat, Jocelyn Belli tööd astrofüüsika vallas pulsarite kohta me originaalis ei näinud, sest selle oli Margarita mõni nädal enne meie koolitust selle Euroopa Parlamendi korraldatud „Women in Technology and Science“ üritusel isiklikult Jocelyn Bellile üle andnud. Margarita tegemisi saab vaadata http://www.cimadevila.tk/

Minu jaoks põnevaim oli viimane „tundidega“ päev, mil külaliseks oli kunstiharidusega portugallanna Marta de Menezes. Lisaks sellele, et ta rääkis oma kunstist, tegime temaga ka praktilise töö. Oma töödest tõi ta muuhulgas välja oma nimetähtede (5 nime Portugali kombe kohaselt) põhjal loodud ja bakteris reaalselt toodetud valgu, kus iga täht võrdus tähega põhiaminohapete nimistus, aga ka MRT abil tema enda ajutegevuse jälgimisel saadud pildiseeria – kõik see oli kunst, mis kasutas teadussaavutusi, osasid neist ise tehes, osade puhul kasutades teadlaste abi, kuid ta lähenes neile täiesti erilisel moel.  Piir kunsti ja teaduse vahel on tema töödes olematu. Tema neid ja teisi  töid saab vaadata leheküljelt http://martademenezes.com/. Martaga panime me ka ise aluse kunstiteostele oma isiklikes Petri tassides – toiduvärviga värvitud pärmiekstrakti söötmine äädikakärbestele põhjustas värviliste täpikeste kaootilise jaotumise tassis, ja teatud hallitusseente mustriline külvamine söötmele pidi tulemuseks andma järjest areneva ja muutuva teose. 

Nii et kokkuvõtteks: ma pole juba pikemat aega jäänud nii paljude  esinejate puhul ammuli sui vaatama-kuulama ega mõtlema „Ohhoo –kuidas ta küll oskab nii mõelda?“, aga selle nädala jooksul sain seda teha korduvalt. Ja on selge, et mu mõttemaailm laienes tohutult. Kui lisada neile põnevatele inimestele veel toreda seltskonna ja aktiivse suhtlemise, muljed vanade linnade külastamisest ja uute põnevate roogade maitsmisest, siis saan kindlalt öelda, et minu nädal möödus suurepäraselt, ja ma olen rõõmus ja rahul, et tegin selle otsuse. Tänud ka Eesti Archimedesele, kelle toel see sõit üldse võimalikuks sai, ning tänu kellele oli asjaajamine lihtsam.