Teineteisega nõrgalt seotud ained peaksid koolide jaoks olema minevik. Uue õppekava järgi on ainete lõimimine üks hariduse põhilisi eesmärke. Integreerimise tulemusena on nii õpilased kui õpetajad rohkem haaratud. Vajalikke oskusi õpitakse nii koolis kui väljaspool, aga ühes aines kinni olemine head tulemust ei anna. Nüüdisaja hariduse mõte peakski olema reaalseks eluks vajaminevate oskuste õpetamine läbi erinevate ainete. Kuigi alltoodud näited ei ole ilmselt paljude koolide valikus, on need oskused, mida tänapäeva õpilane vajab.

Filmitegemine
Filmitegemine on suurepärane eneseväljenduse vahend. See on meie igapäevaelu osa, suurtest kassahittidest eelarveta YouTube’i katsetusteni. Õpilaste juhendamine efektsete videote loomiseks ei hoia õpilasi mitte ainult huviga tunni juures, vaid tähendab, et tulevikus on loota ka kõrgekvaliteedilisemat sisu. Selle eest on tänulik kogu maailm.

Tööotsimine
Õpilased lõpetavad gümnaasiumi umbes 18-19-aastasena ning tööturg on nende ees valla. Mõni lükkab tööle mineku edasi ka ülikooliõpingutega. Tulemus on sama, noored peavad olema tööturule asumiseks valmis. Selle asemel, et lubada õpilashordidel kiidelda CV’s arvutimängude edetabeleikohaga või kanda tööintervjuul dresse, oleks kõigi jaoks parem, kui õpilased õpiksid oma veenmisoskuse plusse ja miinuseid juba koolis.

Rahaga ümberkäimine
Matemaatikat õpivad koolis kõik. Mure on selles, et see pole praktiline. Makse makstes ei ole vaja geomeetriat ja poes ei tule maadelda radiaanidega. Kui lastel on olnud õnne elada majapidamises, kus neid on pere eelarvesse kaasatud, võib nende edasine iseseisev toimetulek olla kergem. Reaalsus on aga see, et kui lapsed lahkuvad kodust, on enda majandamine suureks väljakutseks. Kui palju kulub üürile, kui palju toidule jne - seda on väga raske planeerida. Lastele, kellele ei ole võimaldatud majanduslikku vastutust rohkem kui omale maiustusi ostes, on reaalne maailm suureks müsteeriumiks. Aga see ei peaks nii olema.

Sotsiaalsed oskused
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole sotsiaalsed oskused kaasa sündinud. Neid tuleb õppida. Mõned lapsed on õnnistatud aktiivse perekonnaga ja rohkete sugulastega, kes õpetavad neile häid kombeid varasest east peale. Teine osa lapsi veedavad aga suurema osa oma ajast üksinda, pidurdades oma evolutsioonilisi eeldusi. Isegi kõige paremini kohanenud laps seisab oma elus silmitsi teatud keerukate olukordadega. Kuidas toime tulla kolleegiga, kes varastab sinu idee? Kuidas katkestada suhet inimesega, kes pole sulle midagi halba teinud? Kuidas saada hakkama toakaaslasega, kes ei maksa üüri õigel ajal ära? Sotsiaalsete oskuste arendamise kursus võiks õpetada, kuidas selliseid rakseid olukordadasid diplomaatiliselt lahendada.

Praktiline mehhaanika
Alates õlivahetusest kuni kriibitud ekraanide parandamiseni on päris palju pisiasju, millega inimene võiks ise toime tulla. Loomulikult ei kao IT-mehed kuhugi, võttes rõõmsalt krõbedat hinda kliendi oskamatuse pealt. Kuid tegelikult saab suruõhu ventilaatorisse suunamise ja palju muuga väga lihtsasti hakkama ka ise. Kõik ostetu läheb millalgi katki ja paljudel inimestel pole elementaarseimatki oskust vea leidmiseks või asjade parandamiseks. Loomulikult võib suunata õpilasi vaatama juhendavat videot, aga kas poleks parem seda ise koos õpilastega õppida?

Milliseid praktilisi oskusi teie aineõpetajatena oma klassiruumi integreerite? Mida teie aine võimaldaks? Kas te olete valmis praktilise õpetuse nimel katsetama ja koostööd tegema? Milliseid praktilise sisuga aineid teie koolis õpetatakse? Kommeteerimiseks peab olema sisse logitud.

Refereeritud: Edudemic, foto: Flickr (kasutaja:Thomas Laureyssens)

Samal teemal:

• Jaak Aaviksoo: kas Eesti kool on huvitav?