Elulähedane kutseõppeasutuse seadus


Avaldaja:Madli Leikop29. August 2013

Kui haridusminister Jaak Aaviksoo kooliaastat kokkuvõtval pressikonverentsil 2012/13. õppeaasta tähtsündmustest rääkis, avaldas ta imestust, et uue kutseõppeasutuse seaduse vastuvõtmine nii vaikselt, meedias suuremat kära tekitamata läks.

 

Uue seaduse võttis riigikogu vastu  12. juunil, see jõustub 1. septembril  2013. Tegu on olulise etapiga Eesti kutsehariduse arengus.

Seni kehtinud kutseõppeasutuse seaduse kohta võib öelda küll, et seadus oli vana, vastu võetud 25. juulil 1998. aastal. Kuna uut lähenemist vajasid väga mahukad teemad, jäänuks üksnes „seaduse muutmise seadusest“ vajaka. Seda enam, et „Eesti kutseharidussüsteemi arengukava 2009–2013“ sätestas mitmed olulised uuendused, mis vajasid seadusandlikku alust:  kutseõppe kvaliteedi ja paindlikkuse tõstmine, kättesaadavuse suurendamine, õppijate väljalangevuse vähendamine, koolide juhtimise korrastamine, õpetajaid puudutavate regulatsioonide lihtsustamine, väljundipõhisuse suurendamine ning rahastamise suurem diferentseerimine.

Uues seaduses nähakse ette üleminek senistelt kutseõppe liikidelt (põhihariduse nõudeta, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe) uutele, Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga seotud õppeliikidele. 

Kas ka kutsehariduse ringkondades oli seaduse menetlemise-vastuvõtmise ajal vaikne või siiski vaieldi, arutati omavahel, oodati positiivset või peljati mingit muutust? Pärnumaa Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhataja Varje Tipp sõnas, et kutseõppega seotud inimesed diskuteerisid sel teemal väga palju. „Haridus on pidevas muutuste keerises ja minu arvates on see normaalne, sest ajaga tuleb sammu pidada. Kes kuidas muudatused vastu võtab, sõltub kindlasti inimesest. Mõnele on muudatus uus väljakutse, mõnele uus eneseületamine.

Seda on tore kuulda, et välja paistis, nagu läinuks kutsehariduses seaduse vastuvõtmine vaikselt. Tegelikult kutseõppeasutuse seaduse teemadel diskuteeriti väga palju, tehti ettepanekuid, vaieldi mitmete muudatusettepanekute üle. Üks suuremaid muudatusi on kindlasti väljundipõhistele õppekavadele üleminek, mis on väga positiivne, aga toob kaasa väga palju tööd koolides. Kutsehariduses ei saagi teisiti, sest tehnoloogiad, töövõtted, vahendid muutuvad väga kiiresti. Et anda kaasaegset haridust, tuleb teha pidevalt õppekavades muudatusi.“

Mida tähendab väljundipõhine õppekava?

„Kui senini oli tähelepanu keskmes õppesisu/teemad, siis väljundipõhine lähenemine on õppijakesksem. Õppija teadmisi, oskuseid ja hoiakuid hinnatakse väljundipõhise õppekava läbimisel konkreetselt mõõdetavate õpiväljundite saavutamise tasemel. Õppe positiivsel läbimisel on õppija tõendanud õpiväljundite saavutamist vähemalt minimaalsel nõutaval ehk lävendi tasemel. Kui hästi lihtsalt öelda, siis kõigepealt sõnastatakse õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid ning alles seejärel lisatakse viisid (teemad, õppematerjalid ja meetodid), kuidas nendeni jõuda. Tee nendeni jõudmiseks võib olla erinev.“

Uue kutseõppeasutuse seaduse puhul on öeldud, et see muudab õppetöö elulähedasemaks ja õppekavade süsteemi paremini haakuvaks töömaailma nõuetega. Õppekavad ei pea tuginema üksnes riiklikele õppekavadele ja see suurendab koolide suutlikkust koostada kiiresti uusi õppekavu.  Kutseõpe hakkab toimuma eri kutsetasemetel, tänu millele saab rakendada mitmesuguse raskusastmega õppekavu. Õppekavade pikkus ja omandatava kvalifikatsiooni maht ning keerukus saavad oluliselt rohkem varieeruda. Teisisõnu – kutseõppeasutustele on jäetud väga vabad käed?

"Suund sinnapoole on tõesti, et muuta õppetöö elulähedamaks, üha suuremat tähelepanu pööratakse õppeprotsessis lõimimisele ja seoste loomisele. Samuti tehakse tihedat koostööd tööandjatega.

Erialade puhul, kus on olemas riiklik õppekava, peavad koolid ikka nendele tuginema, aga kooli oma näo loovad moodulite rakenduskavad. Kus riiklikud õppekavad puuduvad, võetakse aluseks kutsestandardid ja õppekavade arendusprotsessi kaasatakse tööandjaid.

Kutseõpe jaguneb tasemeõppeks ja täiendusõppeks. Tasemeõppe puhul omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon ning täiendusõppes on võimalus omandada ka üksikkomponente osaoskuste näol.

Kutsehariduses toimub tasemeõpe teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel. Seni seadusega kehtinud kutseõppe liigid olid  põhihariduse nõudeta kutseõpe, põhihariduse baasil kutseõpe, keskhariduse baasil kutseõpe ning kutsekeskharidusõpe. 1. septembril jõustuva kutseharidusstandardi alusel  koostatavad õppekavad hakkavad jagunema  2., 3., 4. või 5. tasemeks. Uue seaduse kohaselt hakatakse rakendama esmaõppekavu  ja jätkuõppekavu, mis tähendab, et kui esmakutse on omandatud (kus õppekava on pikem), saab juurde õppida jätkuõppekavadel, mis on lühemad. Koolile tähendab see suurt väljakutset uute õppekavade loomise näol ja pakub suuremaid valikuvõimalusi õppimiseks.

Õppekavaarendus toimub ikkagi koolis välja kujunenud õppesuundadel ja valdkondades, mida õpetatakse, sest kool peab tagama ka kaasaegse praktikabaasi. Õppekava tasemete osas on tõepoolest vabamad käed, nõudlus ja vajadus dikteerib õppekava olemasolu. Mida rohkem on koolis õppekavu ja valmisolekut, seda konkurentsivõimelisem on kool.“

Üht olulist muutust selgitas Varje Tipp veel. Tööandjate ja kutseliitude abiga viiakse kutsekoolides läbi põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. Õppekavarühm, kus õpe toimub, peab saama akrediteeritud ehk siis riiklikult tunnustatud. Akrediteerimine on sisehindamisele toetuv kooliväliste sõltumatute hindajate poolt õppekavarühmade lõikes läbiviidav välishindamine. Täisakrediteering kehtib kuus aastat. Kui aga välishindajad leiavad puuduseid, võib saada ka osalise ehk kolmeaastase akrediteeringu.  5. taseme õppekavasid tohivadki teha ainult need õppeasutused, kes on saanud täisakrediteeringu.  Akrediteerimisprotsess juba käib, aga nüüd jõudis see ka seadusesse.

Varje Tipp, kuidas 1. septembrist jõustuvad muudatused konkreetselt Pärnu Kutsehariduskeskuse uut õppeaastat mõjutavad?  

"Vanasõna ütleb, et tark ei torma, alustame rahulikult uut kooliaastat ja liigume kõigi muudatuste ja uuendustega samm-sammult edasi. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses algab 1. september tavapäraselt piduliku aktusega koos uute esmakursuslastega. Eeltööd uueks  õppeaastaks on juba tehtud. Pärast kutseõppeseaduse jõustumist jäävad kuni 31. detsembrini 2014 (või uue riikliku õppekava vastuvõtmiseni) kehtima haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud kutseõppe riiklikud õppekavad.

Kõigepealt tulebki kõige uuega ennast kurssi viia, sest alles hiljuti võeti vastu ka uus kutseharidusstandard. Kutseharidusstandard on üks olulisemaid kutseõppe sisu reguleerivaid õigusakte, mis sätestab ühtsed nõuded kutseõppele, üldised nõuded õppekavadele, iga kutseõppe liigi mahu kutsehariduse ainepunktides, õpingute alustamise ja lõpetamise tingimused jne.

Kõige suurem töö sellel õppeaastal, mis ees ootab, on kindlasti uute väljundipõhiste õppekavade väljatöötamine ja sellega seonduv muu protsess."

Ja lõpetuseks üks kena soov uue õppeaasta alguseks kõigile kutseõppeasutuste õpetajatele.

Naeratage õpilastele ja kolleegidele ning nad naeratavad teile vastu. See annab jõudu muutuste keerises üheskoos edasi liikuda.

Koolielu küsimustele vastas Pärnu Kutsehariduskeskuse arenguosakonna juhataja Varje Tipp.

IMG_0359.jpg

Fotodel Varje Tipp. Erakogu

 

 

 

 

Haridus- ja Noorteamet