E-õppe teekond Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustati e-õppega 2005. aastal, kui kõrgkool liitus e-Kutsekooli konsortsiumiga ja sõlmiti partnerlusleping Hariduse infotehnoloogia Sihtasutuse (endine Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus) projektiga e-VÕTI – E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. Esimesed digitaalsed õppematerjalid ja e-kursused valmistasid õppejõud, kes lihtsalt nautisid arvuti taga olemist. Sisu luues õpetati ja aidati üksteist, paluti abi IT-spetsialistidelt. Alates 2006. aastast töötab kõrgkoolis haridustehnoloog ja alustati sisekoolitustega. Aastatel 2008-2013 on jätkunud e-kursuste ja õpiobjektide loomine juba uue e-õppe programmi BeSt toel, mille raames on ka väljatöötatud sisekord, mis reguleerib õppematerjalide loomist õppekavade vajadusest lähtuvalt.  Innovaatilisus on õppemeetodit rakendama ahvatlenud rohkem kui 50% põhikohaga töötavatest õppejõududest, neile lisanduvad loodud materjalide kasutajad.

Pöördusime Tartu Tervishoiu kõrgkooli rektori Anneli Kannuse poole, et uurida tema arvamust selle kohta, kas ja kuidas tehnoloogia on mõjutanud üliõpilaste ja õppejõudude rolli hariduse omandamisel.

Oled Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis töötanud üle kahekümne aasta. Kas ja millised muutused on õppejõu rollis tänapäeval toimunud?
Õppejõu rolli kõige suurem muutus on seotud sellega, et ta peab oluliselt kiiremini muutuma.  Kunagi varem ei ole õppejõul olnud nii suurt survet õppida järjest rohkem tehnoloogilisi vahendeid kasutama ja läbi selle õppida ise väga palju erinevaid muid oskuseid juurde. Õppejõu roll on muutunud järjest enam suunavamaks, ta ei tea enam ammu õigeid vastuseid. Just õppejõud on see, kes aitab inimesel leida üles olulise ja õppida selgeks need asjad, mida tinglikult öeldes, peab peast teadma.

Digiajastul räägitakse hariduses hästi palju õpetaja valmisolekust ja oskusest IT lahendusi ja vahendeid kasutada. Kuidas on lood õppijatega?
Täpselt sama palju kui peab õppejõud muutuma, peab muutuma ka tegelikult õppija. Näiteks ei ole õppijad alati valmis seda tunnistama, et võib-olla nende interneti avarustest leitud vastus võibki olla see kõige õigem. Ta võibki teada mõnes situatsioonis rohkem selle konkreetse asja kohta kui teavad tema kaasõppijad või teab tema mentor ja õppejõud.

Kas õppejõu rolli võib ja saab üle kanda masinale?
Isegi siis, kui viiekümne aasta pärast võib-olla meil on selline tehisintellekt olemas – piltlikult öeldes nn robotõpetaja, kes suudab ka midagi muuta ja kohandada, siis sada protsenti õpetaja rolli asendada tehnoloogiaga ei ole võimalik.

Milline võiks olla õpetaja roll tulevikus?
Kui me räägime pikemas perspektiivis, siis me võib-olla jõuame sinnamaani, et õppejõu roll väheneb, st pideva kohaloleku vajadus väheneb, suunamise vajadus väheneb. Kuid ma arvan, et inimliku suhtlemise ja suunamise vajadus jääb ka viiekümne aasta pärast alles.

Fotol Anneli Kannus. Allikas: erakogu.

Hea eeskuju
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli näol on tegemist õppeasutusega, mis on heaks eeskujuks keeruliste tervishoiu valdkondade õpetamisel kasutades selleks erinevaid digitaalseid lahendusi. Erilist rõhku pannakse kvaliteedile – nii elektrooniliste õppematerjalide (vaata näiteks õppematerjali J.Pael "Psüühilise seisundi hindamine" ja M.Varik, K. Solom "Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine") loomisel kui ka organisatsiooni arengutes tervikuna. Soovime jõudu digiajastu väljakutsete seljatamisel!

Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Foto: erakogu.

Toimetas Kerli Kusnets, HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht.
Intervjueeris Anne Rosenberg, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli haridustehnoloog.