TÜ teaduskooli eesmärk on anda üldhariduskoolide õpilastele võimalus võimete- ja huvikohase süvendatud aineõpetuse saamiseks valikainete kursuste abil. See on kasulik vaba aja veetmise viis neile, kes tahavad rohkem teada kui õpetaja tunnis õpetada jõuab või kes valmistuvad olümpiaadil oma teadmisi proovile panema. 2013/14. õppeaastal saab valida 35 kursuse hulgast. Kursuseid on nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele, need algavad oktoobris ja kestavad kevadeni. Sel aastal toimub esmakordselt kursus "Inimene ja religioon", mis vastab gümnaasiumi riikliku õppekava usundiõpetuse valikkursuse „Inimene ja religioon“ õppekavale.

Kursustele registreerumine on avatud kuni 20. septembrini 2013. Täpsem info ja registreerumine: http://www.teaduskool.ut.ee/kursused

Koolielu küsimustele uue õppeaasta ja teaduskooli eesmärkide kohta vastas TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp.

Missuguseid kursuseid 2013/14. õppeaastal ise rohkem esile tõstaksite ja miks?
Teaduskool on juba aastaid välja töötanud võimekamatele õpilastele mõeldud süvakursuseid, mis väljuvad üldhariduskooli tavalistest ainekavadest. Nendest paljude koostamisel on arvestatud kas rahvusvaheliste või üleriigiliste olümpiaadide ainekavade või seal eeldatava tasemega, nii et mõnigi kursus vastab tegelikult juba kõrgkoolis õpitavale. Need kursused on valdavalt reaalia ja loodusteaduste valdkonnast. Aga kindlasti leiab ka selliseid, mis nii kõrgeid standardeid ei sea.

Arvestades suurt vajadust IT-valdkonna spetsialistide ning vastavat eriala õppida soovijate järele, on TÜ arvutiteaduse instituut loonud kursuse „Teeme ise arvutimänge – algus“. Kursus on tasuta ja sellele võetakse õpilasi vastu motivatsioonikirja põhjal. Täpsem info siit.

Viimastel aastatel ongi teaduskooli kursuste nimistusse järjest lisandunud selliseid, mis võiksid olla jõukohased kõigile õpilastele. Näiteks koostöös TÜ majandusteaduskonnaga loodud „Majandusõpetus“ ja „Ettevõtlusõpetus“ ning sel aastal esmakordselt toimuv, usuteaduskonnas valminud kursus "Inimene ja religioon". Kõik viimati nimetatud vastavad suures mahus gümnaasiumi riikliku õppekava vastavate valikkursuste ainekavadele.

Juba mitmendat aastat saab läbida ka õpilastele eneseanalüüsi võimalusi pakkuvat psühholoogiainstituudi kursusust „Tunne iseennast“. Kursusel täidetud osalejate küsimustikud on andnud materjali ka mitmetele uurimustele. Huvilised võivad mõned neist leida teaduskooli andekusalaste konverentside ettekannete hulgast (ühe näitena link Liina Adovi ettekandele, milles võrreldi teaduskooli, akadeemiliselt selektiivsete ja nn tavakoolide õpilaste enesetõhusust ja enesehinnagut)

Vaadates eelmisel aastal lõpetanute nimekirja, siis tundub, et andekad õpilased jagunevad üle Eesti üsna ühtlaselt? Teaduskool andekatest puudust ei tunne, neid ikka on?
See, et teaduskooli kursuslaste arv ei kahane ja on püsinud juba aastaid 1500 ringis, teeb ainult rõõmu – meil on õppijaid kõigist maakondadest. Arenemisvõimaluse pakkumine ka neile andekatele õpilastele, kes ei ole oma kodukoolist tõmbekoolidesse lahkunud, ongi üks teaduskooli peamisi ülesandeid.

Teaduskooli tegevustes esindatud koolide nimistusse toob lisa ka koostöös Eesti Füüsika Seltsiga toimuv füüsika, keemia ja bioloogia õpikodade programm, aga samuti mitmed teised teaduse populariseerimise eesmärke kandvad üritused. Tuntuim neist on muidugi matemaatikavõistlus "Känguru", millest võtab igal aastal osa üle 13 000 õpilase rohkem kui 350 koolist. Ka teadlased ning doktorandid on oma erialade populariseerimisel aktiivsemaks muutunud ning koostöö koolidega tihenenud.

Pilt on tehtud Tiigrihüppe Ideelaadal maikuus 2013. Foto: Terje Lepp.

Kas valdav eesmärk, miks tullakse teaduskooli, on olümpiaadiks valmistumine? Või hoopis soov kindlasti kõrgkooli soovitud erialale sisse saada?
Meie kursuslaste hulgas tehtud küsitlused näitavad, et peamine ajend teaduskooli õppima asumiseks on ikkagi huvi aine vastu. Selle eesmärgi seab esikohale ca 80-90% vastajaist. See, et teadmiste süvenedes on kindlam tunne kõrgkooli astumiseks või olümpiaadil esinemiseks, on pigem boonus.

Mille põhjal otsustatakse, kes jõuavad rahvusvahelisele olümpiaadile? Üks alus on Eesti olümpiaadid, aga näiteks astronoomia või filosoofia rahvusvahelise olümpiaadi puhul on ju valikuvõimalus väiksem?
Rahvusvaheliste olümpiaadide tase eeldab muidugi tõsisemat ettevalmistust, sest seal lahendamiseks antavad ülesanded ja probleemid kuuluvad sisuliselt kõrgkoolitemaatika hulka. Seetõttu oleme mitmeid kursuseid koostanud just seda taset arvestades, et avada kõigile õpilastele võimalikult võrdsed võimalused konkureerimiseks. Loomulikult on kõigile abiks meie kodulehel arhiveeritud varasemate aastate olümpiaadide ülesanded jm materjalid. Teaduskoolis nimetame seda taset ülemastmeks. Ülemastmele korraldame õppeaasta jooksul ka õppesessioone, kuhu kutsutakse nimeliselt neid õpilasi, kes on olümpiaadidel või teaduskooli lahtistel võistlustel häid tulemusi näidanud ning kes on ilmutanud potentsiaali rahvusvaheliste olümpiaadide tasemel ülesannete lahendamisega hakkama saada. Aga rõhutan – avatud sessioonidele on võimalik tulla ka n-ö vabakuulajatel. Võistkondade kandidaatide valikul võetakse arvesse olümpiaadi lõppvooru tulemusi ning ka stabiilsust varasematel võistlustel. Enamikus reaalainetes on võistkonna lõpliku valiku tegemisel otsustavaks kandidaatidele korraldatav valik- ja/või kvalifikatsioonivõistlus, milleks mitmes aines on Balti või Läänemeremaade olümpiaad.

Ka suhteliselt väikese kandepinnaga olümpiaadide puhul tehakse valik ikkagi suurema hulga kandidaatide seast, kellele toimuvad enne lõppvõistlust ka eelnevad õppesessioonid.

Kuivõrd põhineb teaduskoolis õppimine e-õppel?
Praegu on teaduskoolis juba enam kui pooled kursused meile igal aastal toimuvast pea 40 kursusest e-kursused. Vanaviisi tavapostiga ootame aga endiselt paljude matemaatika-, füüsika- ja keemiakursuste lahendusi, sest meile on oluline jälgida ka õpilaste mõttekäiku, mida testide või valikvastuste puhul, mis on e-õppes põhilised kontrollimeetodid, pole. Oleme veendunud, et õppeprotsessis on oluline silmas pidada eesmärke ning valida ka meetodid just sellest lähtuvalt.

Paljudel teaduskooli kursustel on avatud enesetäiendamisvõimalus ka õpetajatele. Rõõmustab, et üha enam julgevad koolid arvestada teaduskooli kursusi õpilaste õppekava täitmisel kas valik- või vabaainetena – nõnda on võimalik normaliseerida õpilaste õppekoormust ning samas arvesse võtta nende huvisid ja võimeid.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline astronoomiaolümpiaad oli eestlastele edukas
• Eesti noored naasevad geograafiaolümpiaadilt nelja medaliga