Üleriigiline väikeste kodu-uurijate päev


Avaldaja:Madli Leikop20. September 2013

Paide ühisgümnaasiumi õpetajad Eve Krais, Tiina Kivimäe ja Heli Prii kirjutavad 13. septembril Paides toimunud kolmandast väikeste kodu-uurijate päevast, kus osales 95 neljanda kuni seitsmenda klassi õpilast 25-st Eestimaa koolist.

Terve maa on kokku aetud, lapsed Paidesse kutsutud

Tänupäevale kutsutud lapsed  osalesid  Paide ühisgümnaasiumi, Eesti Lugemisühingu ja J. Käisi seltsi projektis „Väikesed kodu-uurijad“, kirjutades uurimistöö üldteemal „Nii tore on olla, kui pere on koos“. Võistlustöid laekus 82. Kirjutati peretraditsioonidest läbi kolme põlvkonna, vanavanemate pulmapidudest, töötalgutest, pere kadri-, mardi- ja jõulukommetest jpm.

Lapsed ei püsi pudeliski

Pärast päeva avamist Paide Vallimäel jagunesid külalised gruppidesse, et Paide ühisgümnaasiumi 6.a klassi õpilaste juhendamisel tutvuda linnaga. Linnaralli valmistas ette õpetaja Ellen Rosimannus. Peale lõunat alustas tegevust õpilaste töötuba, kus õpetaja Tiina Kivimäe näpunäidete abiga koostati pere sugupuu.

Jutt  on neil tõsi kui tõrres vesi

Juhendajad õpetajad arutlesid samal ajal paneelvestlusel, kuidas uurimistöö koostamine lastele jõu- ja meelepäraseks muuta ning kuidas vanemaid töösse haarata. Üksmeelselt leiti, et vaatamata suurele aja- ja energiakulule paneb tööde kirjutamine silmad särama lastel, vanematel ja juhendajatel. Samuti oldi seda meelt, et juhendis nõutav käsikirjaline töö esitamine peab jääma.

Päev läheb nagu lepase reega

Kodu-uurimispäevade traditsiooniks on omanäoliste uurimistööde tutvustamine. Huviga kuulati Triinu Tuvikest Vastseliina gümnaasiumist, Frida Kristenseni Pärnu Kuninga tänava põhikoolist, Jako Marten Reilsoni Jüri gümnaasiumist, Albu põhikooli 6. klassi ja Paide ühisgümnaasiumi  4.b klassi õpilasi. 

Võid olla uhke nagu konn mätta otsas

2012/13. õppeaasta kodu-uurimistööde parimatele autoritele ja juhendajatele jagus palju kiituskirju.

3.–4. klass

Frida Kristensen - Pärnu Kuninga tänava põhikool/õp Inga Merisaar

Rasmus Tamm – Jüri gümnaasium/õp Liidi Mehide

Cecile Vene – Paide ühisgümnaasium/õp Urve Salm

5.–6. klass

Triinu Tuvike – Vastseliina gümnaasium/õp Külli Lendsaar, Rutt Tuvike (vanaema)

Greete-Liis Artla – Paide valla lasteaed-kool/õp Urve Salm

Erika Filippov – Salme põhikool/õp Ly Pildre

Hanna Puusta – Jüri gümnaasium/õp Margit Rohusaar, Anu Puusta ( ema)

Kristella Luht – Simuna põhikool/õp Siiri Kanarbik

Andris Pent – Simuna põhikool/õp Siiri Kanarbik

Triinu Jakson – Saaremaa ühisgümnaasium/õp Merle Prii

Kollektiivid

Paide ühisgümnaasiumi 3.b klass/õp Ülle Leppoja

Melliste algkool-lasteaia 4. klass/õp Sirje Jugaste

Pärnu Kuninga tänava põhikooli 6.s ja 6.c klass/õp Marju Sepp

Kuressaare gümnaasiumi 5.c klass/õp Kristel Salumaa

Tapa gümnaasiumi 5. klass/õp Malle Truu

Korraldajad käivad nagu uni peale

Traditsioon jätkub. Kolmandal väikeste kodu-uurijate päeval kuulutas Eesti Lugemisühingu juhatuse liige, lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp välja 2013/14. õppeaasta  teema – „Kuidas me lugema õppisime“.

Uurimistööde esitamise tähtaeg on 1. märts 2014. Töö kirjutamist abistav juhend ja postiaadress on Paide ühisgümnaasiumi kodulehel http://kool.paideyg.ee/

Vaatleja kommentaar ELÜ juhatuse liikmelt Mare Müürsepalt:

Ettevõtmise algataja Heli Prii meenutas asjaolu, mis I-II kooliastet hõlmavale kodu-uurimisliikumisele tõuke andis. Mõni aasta tagasi sättis tema toona II klass end osalema maakonna kodu-uurimispäeval, kus osalesid vanema kooliastme õpilased. Seepeale tuligi mõte korraldada noorematele koolilastele eraldi üleriigiline kodu-uurimise võistlus, ja nii on lugu juba kolm aastat toredasti kestnud. Ühelt poolt aitab kodu-uurimistööde koostamine kõikidel osalevatel lastel end arendada, teisalt aga avardab see tegevus oluliselt täiskasvanute, nii õpetajate, lastevanemate kui teiste huviliste arusaama laste võimetest. Tänavusi töid lugedes kerisid mul peas sellised mõtted:

- laste töid on peaaegu võimatu võrrelda, sest kõikidest töödest, mis sellisele võistlusele jõuavad, õhkub siirust ja suhtlemisrõõmu ning teadasaamishuvi, iga kirjutise taga on laps kui oma perekonnaelu ekspert;

- neid töid tuleb säilitada ja sisu tuleb tutvustada võimalikult laiale üldsusele,

- kindlasti tuleb töid näidata õpetajakoolituse üliõpilastele, et nad tahaksid ise ka lastega koos uurida;

- kõike, mida lapsed suudavad teha, peavad nad ka saama teha, ja võib-olla on noorematel koolilastel nende erksa uudishimu ja lapseliku avatuse poolest isegi teatavad eelised selliseks pere-teemaliseks  uurimistöös võrreldes veidi vanemate õpilastega, kelle huvid veavad neid kodust välja.

Õnneks on laste kodu-uurimisliikumine mitmes koolis kujunenud juba omaette koolisiseste konverentside vääriliseks.

Seda, et uurimine on laste jaoks huvitav ja paras töö, kinnitasid juhendavad õpetajad. Jüri gümnaasiumi õpetaja Margit Rohusaar väitis, et lapsed ise ei pea seda tööd raskeks. See on põnev, sest saab oma pere kohta rohkem teada. Kuressaare gümnaasiumi õpetaja Grete Pihl tõi esile, et kodu-uurimine ja oma pereliikmete lugude kirjapanek aitab lastel paremini sisse elada 5. klassis algavasse ajalookursusesse. Mitmel pool on õpetajad osanud kodu-uurimistöö koostamist ladusalt ühendada tunniplaaniliste ainetega: kas on valikaineks kodulugu või siis juhendatakse töö osade koostamist eesti keele, inimeseõpetuse jm ainetundide tegevustes.  

Korraldajatele soovin palju jõudu ja julgust järgmistel aastatel kasvavat töökoormat huvitatud osapooltega jagada. Kindlasti tuleb mõelda nende tööde avaldamisele, kuna kirjutatu tähendus on ajas avarduv.

Vaata pildigaleriid siit!

Loo autorid on väikeste kodu-uurijate päeva korraldajad Eve Krais, Tiina Kivimäe, Heli Prii. Foto Koolielu arhiivist. 

 

 

Haridus- ja Noorteamet