PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on OECD ülemaailmne täiskasvanute oskuste uuring, mis on põhikooliõpilaste oskuste uuringu PISA täiskasvanute analoog. PIAAC oli Eesti jaoks esmakordne võimalus võrrelda meie 16–65-aastaste inimeste peamisi infotöötlusoskusi (funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas) nii riigisiseselt kui ka teiste riikidega.

PIAAC mõõtis oskusi, mida on tänapäeval edukaks hakkamasaamiseks väga vaja, oskused on õpitavad ning aluseks teiste oskuste omandamisel. Oskusi mõõdeti igapäevaelust pärit ülesannetega, mida tuli lahendada kas arvutis või paberil. Uuringus osales 24 riiki, millest kõik peale Venemaa ja Küprose on OECD liikmed. Kokku osales uuringus ca 166 000 inimest, Eestist 7632.

Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – paremad kui osalenud 24 riigis keskmiselt.

Funktsionaalses lugemisoskuses on Eesti tulemus 7. kohal (Eesti noorte keskmine tulemus 5. kohal). Matemaatilise kirjaoskuse poolest on Eesti tulemus 11. kohal (Eesti noorte keskmine tulemus 7. kohal). Kõigi PIAAC uuringus mõõdetud oskuste osas kuuluvad osalenud riikide parimate hulka Soome, Holland, Rootsi ja Norra. Jaapan on konkurentsitu liider funktsionaalses lugemisoskuses ja matemaatilises kirjaoskuses, kuid tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendus-oskuse poolest üldises võrdluses keskmine. Madalaimaid tulemusi näitasid läbivalt Iirimaa, Poola, USA, Itaalia, Küprose, Hispaania ja Prantsusmaa täiskasvanud.

Meie arvutikasutusoskuse ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase on oodatust mõnevõrra madalam.

Uuringust selgus, et Eesti keskealisel ja vanemal põlvkonnal on raskusi IT-rikkas maailmas vajalike probleemilahendusoskuste omandamise ja hoidmisega; meie noored on samal tasemel teiste riikide eakaaslastega.

30% Eesti täiskasvanutest ei lahendanud ülesandeid arvutis. 13% Eesti täiskasvanutest ei tule toime ka väga lihtsat IKT kasutust nõudvate ülesannetega. 16% Eesti täiskasvanutest puudub valmisolek ülesannete lahendamiseks tehnoloogiarikkas keskkonnas.

Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse põhjal võib öelda, et Eesti tänapäevase hariduse kvaliteet on maailmas konkurentsivõimeline.

Meie põhi- ja keskharidusega noorte funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus on üle keskmise; kõrgharidusega noorte puhul on need osalenud riikide keskmisega sarnasel tasemel ning keskealiste ja vanemate kõrgharidusega inimeste kõik oskused on allpool osalenud riikide keskmist.

Võrreldes teiste riikidega on meil vähe mahajäänud oskustega inimesi. Erinevused infotöötlusoskustes sõltuvad meil suhteliselt vähe haridusest, perekondlikust taustast ja soost. Erinevuste väiksus tähendab, et meil pole põhjust rääkida suurtest oskuste lõhedest, samas tähendab see ka tippude vähesust, mida on toonud välja ka põhikooli õpilasi vaadelnud PISA uuringud.

Infotöötlusoskuste kohta kehtib põhimõte „kasuta või kaota“, mis tähendab, et kord omandatud oskused on kerged kaduma, kui neile igapäevaelus või tööl rakendust ei leita. Eesti noored on oskuste poolest konkurentsivõimelisemad kui keskealised. Samas nähtub uuringust, et Eestis kasutatakse oskusi tööl vähem kui osalenud riikides keskmiselt – 10-15 aastat tagasi lõpetanute oskused on madalamad kui äsjalõpetanutel.

Eestis viis PIAAC uuringut läbi Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Statistikaametiga. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmi „PIAAC-Eesti“ raames.

Uuringu üksikasjalikud tulemused, aruanded jm infomaterjali leiab HTMi kodulehelt. 

Allikas: HTMi pressiteade ja lühikokkuvõte uuringust.

Foto: Koolielu arhiiv.