Ristmeedia teemadel olid nõus teadmisi ja kogemusi jagama Dagmar Mäe ja Tõnis Vassar, kes tänavu juunis lõpetasid Balti Filmi- ja Meediakoolis magistriõppe ristmeedia tootmise erialal. Dagmar töötab praegu Allfilmis reklaamiprodutsendina ning arendab seal ristmeedia poolt, Tõnis reklaamifirmas Idea reklaamikirjutajana (copywriter) ja tema erihuvi on samuti ristmeedia. Neid seob projekt „Nullpunkt. Transmeedia. Elamus“, mis ühtlasi oli nende magistritöö keskpunktiks.

"Nullpunktist" lähemalt

“Nullpunkt” on Margus Karu romaan, mis ilmus 2010. aastal ja võitis kohe lugejate poolehoiu. Lugu räägib 17-aastasest Johannesest, kes püüab ühiskonnas oma rolli määratleda. “Nullpunkt. Transmeedia. Elamus” on transmeedia projekt, mille lähtekoht on romaan ning mis hõlmab erinevaid meediume ja alaprojekte, andes publikule võimaluse sukelduda loo maailma, loos ise osaleda ning seda edasi arendada. Publik saab loost osa raamatu, teleseriaali, filmi, videoblogi, alternatiivreaalsuse mängu (alternate reality game), raamaturingluse võistluse (book-crossing), filmi tunnusloo konkursi jpm. kaudu, vähemalt nii on planeerinud idee välja töötanud Dagmar Mäe ja Tõnis Vassar.

Projekti tutvustav video

„Nullpunkti“ ehk Johannese loo jutustavaks keskseks meediumiks saab seriaal, mis jõuab teleekraanidele 2015. aasta jaanuaris. „Ristmeedia lahendused loome selleks, et pakkuda uut ja huvitavat loo jälgimise kogemust „Nullpukti“ loo avastamiseks,“ ütles Tõnis Vassar.

Dagmar Mäe ja Tõnis Vassar Lodzis festivalil "Filmteractive" auhinda vastu võtmas. Oktoober 2013. Foto erakogust. 

Projekt “Nullpunkt. Transmeedia. Elamus” sai äsja ka rahvusvahelise tunnustuse: peapreemia parima transmeedia projekti eest festivalil „Filmteractive“, mis toimus Lodzis. Rahvusvahelises žüriis olid ristmeedia eksperdid, kes valisid parima projekti kaheksa finalisti hulgast.

Märkamatult tuli mängu veel üks termin – transmeedia. On see midagi muud kui ristmeedia?

Tõnis Vassar: „Meie eriala keskendub kahele ideele: ristmeedia ja transmeedia (ingl keeles transmedia). Võib öelda, et ristmeediat oleme viljelenud justkui aastatuhandeid. Mida rohkem on meediat juurde tekkinud, seda rohkem on võimalusi meedia sisu erinevatele platvormidele laiali paisata: film, raadio, video, internetipõhised mängud jms. Transmeedias räägime sellistest lugudest, sellistest narratiividest, mis arenevad ühelt platvormilt teisele edasi. See pole sisu kopeerimine ühelt platvormilt teisele, vaid sisu edasi arendamine. Näiteks raamat annab tõuke teleseriaalile, see omakorda filmile, film ajendab looma videomängu jne.“

Dagmar Mäe: „Kui ristmeedia puhul on sul üks lugu ja sa adapteerid selle sama loo erinevatele platvormidele, siis transmeedia puhul räägitakse loo erinevaid fragmente erinevatel platvormidel. Et kogu lugu teada saada ja kogeda, tuleb läbida teekond erinevate platvormide vahel ja see on auditooriumile omakorda uus kogemus. Mängulisus on oluline, saad otsida, sulle antakse vihjeid.“

Ristmeedia on siis kogu aeg olemas olnud, me lihtsalt ei teadnud varem, et see on ristmeedia?

Dagmar Mäe: „Öeldakse, et vanim ristmeedia narratiiv on Piibel. Tänapäeval on see mõte, et lugusid rääkida erinevate platvormide kaudu nii, et tarbija oleks motiveeritud seda ka kõikidelt platvormidelt tarbima, jõudnud rohkem inimeste teadvusesse ja seda kasutatakse ära. Varem ei räägitud sellest nii täpselt, nüüd on ka definitsioon – ristmeedia – välja mõeldud.“

Kas ristmeedia on midagi sellist, mida kasvõi lihtsamal moel saaks ka tunnis kasutada, õpilased tegevusse rakendada?

Tõnis Vassar: „Kui õpilased loevad ühel õppeteemal peatüki raamatust, vaatavad seda lugemist täiendavat filmi, mängivad sel teemal rühmamängu ning seejärel lahendavad iseseisvalt tahvelarvutis mõistatusi, ongi see ristmeedia koolitund.“

Dagmar Mäe: „Et ristmeedia sünniks, on vaja väga erinevate oskustega inimesi. Üks on sportlane, teine kooliteatris, kolmas IT-mees. Ristmeedia projektis saaks neist igaüks teha just seda, milles ta kõige tugevam on – sportlane sporti, IT-mees programmeerida ja näitleja näidelda, ja kõik need oskused oleksid loo (näiteks kooli aastapäeva tähistamine) jutustamise ja arendamise käsutuses.“

Mis ajendas teid magistriõppes just ristmeediat valima?

Dagmar Mäe: „Õppekava tundus piisavalt huvitav. Lisaks loovatele ainetele oli ka ärilisi ja IT-aineid, oli mõnus mix kõigest.“

Tõnis Vassar: „Olen seitse aastat reklaamiagentuuris töötanud ja ka ise reklaamiettevõtlusega tegelenud. Film ja see, mis toimub filmi tootmise ümber, on mind alati huvitanud. Ristmeedia eriala puhul nägin, et see ühendab minu töö ja minu huvi. Kui tahan reklaamivaldkonnas edasi tegutseda, on teatud eelist vaja. Eesti reklaamiagentuurid on paljuski ühte nägu, arvan, et rist- ja transmeedia võtete valdamine võiks anda eelise.“

Kas teile tuleb meelde mõni kampaania, film, seriaal, mille puhul saate öelda, et nad jutustavad oma lugu super hästi? Et seal on ristmeedia elemendid?

Dagmar Mäe: „Inglismaal oli kampaania, kus reklaamifirma mõtles internetipõhisele kindlustusfirmale (mis pakub tõeliselt igavaid tooteid) välja karakteri, kelle ümber ehitasid loo maailma. See, kuidas publiku poolt karakter vastu võeti, oli uskumatu. Alguses tehti reklaam, aga karakter, kes reklaamis oli - väikest kõrbelooma suslikut meenutav olevus Aleksandr Orlov - hakkas oma elu edasi elama. See, et suslik esindab mingit brändi, on vaataja jaoks tahaplaanile jäänud. Aleksandr Orlovi loo liine võib lõputult edasi arendada.“ 

Tõnis Vassar: „Eestist võib tuua näite, mida kõik teavad: Lotte. Animafilmid, teatrilavastus, muusikal, raamatud, lauamängud, videod, kõik jutustavad ja arendavad Lotte lugu.“

Kuidas te oma magistritööni jõudsite? Kas projekt kasvas magistritööks? Või magistritöö arenes projektiks?

Dagmar Mäe: „Vist sedapidi, et oli projekt, millest sai magistritöö, ja on magistritöö, mis areneb projektina edasi.“

Tõnis Vassar: „Ühel päeval kuulsime, et Allfilm hakkab „Nullpunkti“ raamatust tegema filmi. Kuna raamatu autor Margus Karu on ühtlasi ka meie sõber ja Dagmar töötab Allfilmis, siis oli selline asjade käik minu jaoks üsna loogiline.“

Dagmar Mäe: „“Nullpunkt“ on vaatajaskonnale, kes on ristmeedia mõttes kõige magusam „amps“ ja raamatus on tugev sotsiaalne sõnum, see meeldis mulle väga.“

„Nullpunkti“ projekti hõlmatud meediakanalid ja platvormide valik on otseses seoses sihtgrupi meediatarbimise harjumustega. „Nullpunkti“ esmane sihtgrupp, noored vanuses 15-25 eluaastat, on väga agarad meediatarbijad ning väga julged nutiseadmete kasutajad. Seepärast kasutataksegi traditsioonilistele kanalitele lisaks uuemaid mooduseid, kuidas lugu jutustada ja publikut loo maailma kaasata – alternatiivreaalsuse mäng ja raamaturingluse võistlus, mille mõlema puhul on vaja nutitelefoni või tahvelarvutit; lisaks ka interneti, raamatu ja reaalse keskkonna paralleelset kasutamist, et stsenaariumi hargnemisest osa saada. „Nullpunkti“ alternatiivreaalsuse mäng oleks esimene omataoline projekt Eestis.

Dagmar Mäe: „Mis me magistritööna valmis kirjutasime, on iseenesest ristmeedia formaat. Ristmeedia puhul seni formaati – nagu näiteks telemängudel – ei olnud. Samas on ristmeedia formaat väga tüüpiline, mida saaks turustada. Kui oled välja mõelnud loo ja selle, kuidas lugu läbi erinevate meediate areneb, siis saad seda reprodutseerida ka mujal.“

Ristmeedia kui turunduse keerulisem vorm?

Dagmar Mäe: „Ristmeedial on seni suures osas olnud rahaline taust küll.“

Tõnis Vassar: „Inimesed hakkasid ristmeediat tegema, et turundada oma põhimeediaprojekti (näiteks filmi). Vast ei ole mõeldudki algselt, kui loominguline see tegevus võib olla.“

Dagmar Mäe: „Järjest enam liigume sinnapoole, et ristmeedia eesmärk on luua vaatajatele uut moodi narratiivi jälgimise kogemus. See on segu innovatsioonist, kunstis ja turundusest.“

Tõnis Vassar: „Kui ma igapäevatöös reklaamivaldkonnas mõtlen ristmeediast, siis turunduslikust vaatevinklist. Kui lähen reklaamiagentuurist välja ja tegelen näiteks „Nullpunktiga“, siis ma ei mõtle turunduslikust vaatepunktist lähtudes.“

Dagmar: „Sa mõtled, mis oleks lahe…“

Tõnis: „Jah, mõtlen, kuidas panna auditoorium midagi tegema, lugu täiendama, kuidas neid kaasata. Et oleks põnevust, ja et lugu areneks edasi.“

Samal teemal: 

• Meediaõpetuse materjalid Koolielu õppevaras
• Kutsuge ajakirjanikud kooli!
• Õpilased ei taju sõna võimu