Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rääkis Tartu Postimehele, et humaniora ehk humanitaarteaduste valdkonda hakkavad kuuluma kogu filosoofiateaduskond ja Viljandi kultuuriakadeemia, samuti kutsutakse valdkonnaga liituma usuteaduskond. Socialia ehk sotsiaalteaduste valdkonda kuuluvad õigus-, majandus- ning sotsiaal- ja haridusteaduskond, lisaks veel Pärnu, Narva ja Euroopa kolledž. Socialia’ga liitub ka ülikooli muuseum, mis alustab tegevust uue aasta algusest ülikooli kunstimuuseumi ja ajaloomuuseumi baasil.

Medicina ehk meditsiiniteaduste valdkonda kuuluvad arsti- ja kehakultuuriteaduskond ning geenivaramu. Realia et naturalia ehk reaal- ja loodusteaduste valdkonda tulevad loodus- ja tehnoloogiateaduskond, matemaatika-informaatikateaduskond ning ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, kirjutab Tartu Postimees.

Kalm ütles, et teaduskondade valdkondadesse jagamise eesmärk on parandada juhtimist, näiteks paraneks ülikooliüleste strateegiliste otsuste vastuvõtmine ning nende elluviimine. "Praegu on ülikooli struktuur killustunud ja väga ebaühtlane: kõrvuti tegutsevad väga suured, keskmised ja väiksed akadeemilised üksused," rääkis rektor. "Nelja valdkonna moodustamine aitab oluliselt neid vahesid vähendada, sest valdkonnad on õppe- ja teadustöö sisult ning tähtsuselt võrdväärsed ja mahult võrreldavad."

Näiteks õppetegevuse valdkonnaülene korraldus ja ühine õpetamine aitab Kalmu sõnul vähendada ülikoolisisest dubleerimist õppekavades, optimeerida ruumikasutust ning tagada professuuride erialase jaotuse tasakaalustatus. "Kasuteguri näite võib tuua ka teadusvaldkonnast, kus teaduse projektipõhise rahastamise ebastabiilsust on lihtsam siluda suuremas valdkonnas ja sinna alla kuuluvas instituudis," ütles ta.

Tartu ülikool. Foto: Flickr, kasutaja madu-ussike, litsents CC BY 2.0.

Majandusteaduskonna dekaan Maaja Vadi rääkis, et valdkondade koordinatsioonitasandil on tähtis, kuidas nemad suudavad socialia valdkonnas oma põhiolemust parimal võimalikul viisil esitleda. "Praktiliselt tähendab koordineerivate valdkondade loomine, et tuleb otsustada, kes hakkab valdkonna nõukogusse kuuluma ja kui palju toob see lisatööd. Tundub, et see võib tuua palju lisatööd niigi koormatud inimestele," ütles ta.

Vadi lisas, et koordineeriv tasand on ülikoolis juba varem olnud ning kui kuulata inimesi, kes selles aktiivselt osalesid, oli seal palju positiivset, aga reaalseid mõjutamise võimalusi polnud, nii ka sel korral.

"Praegu on koordinatsioonitasandi positiivne külg see, et harjutatakse koostööd: tekiks laiem informatsioonitõlgendus," lausus ta. "Negatiivne on see, et kõigeks selleks pole kindel, et inimesed suudavad nii palju aega panustada, et seda korralikult käivitada. Niipea kui see jääb liiga pinnapealseks, võib tekkida, et pinnapealsusest tulenev mõju kandub edasi ka nähtusele."

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Ligi 60% medalistidest valisid Tartu ülikooli